NÄIDE 1: TAASTU VENERGIA Ebaselge eesmärk: - Säästa energiat - Vähendada energiakulusid - Toota energiat säästvalt - Saavutada kõike korraga TARBIJA MAKSAB PEALE! Taastuvenergia kui TU LU S ÄRI Riiklikud regulatsioonid ja subsiiduimid LOOGIKAVIGA Säästetakse loodust,sest: Kallis hind sunnib vähem tarbima Tegelikkus: Kõrgem hind ei tähenda väiksemat tarbimist Taastuvenergia arendamine + üleminek säästlikele energiaallikatele VS kasumlik äritegevus NÄIDE 2: SÄÄSTU PIRN MIINUSED PLUSSID - Kallim EESMÄRK: (soetamiseks säästa peab rohkem energiat teenima) - Kestab kauem -Sisaldavad HÜPOTEES: teadaolevalt tasub elavhõbedat: pikemas ohtlik lastele perspektiivis ja loodusele ära -Hg vajab säästab eraldi loodust ladustamist NÄIDE 3: ELEKTRIAU TO MIINUSED PLUSSID
1. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 2. Too üks poolt ja vastuargument, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. + Praegu kasutatakse rohkem taastumatuid energiaallikaid ning sellepärast võibki olla kriis - Taastumatutele energiaallikatele on hakatud leidma alternatiive, mis on taastuvad allikad (tuuleenergia,päikeseenergia jne) 3. Too välja alternatiivsete energiaallikate 2 eelist ja 2 puudust. Eelised: 1) taastuvad 2) keskkonnasõbralikud Puudused: 1)energiahulk väike 2) kallid 4. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis suur tuumaenergia osakaal? Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga
Rohelised, Eesti Vasakpartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutioonierakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabariiklik Partei, Vene Erakond Eestis) neljateistkümnest erakonnast kõige enam Erakond Eestimaa Rohelised(EER). Miks see erakond mulle meeldib, aga sellepärast, et: Esiteks nad keskenduvad esiteks looduse hoidmisele, nende arvates tuleb alustada laialdast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, tänasel päeval kulutavad eestlesed iga aasta 10 miljardi krooni eest looduse ressursse. Teiseks väärtustab tervet ja arukat rahvast, soovivad anda hüvitisi peredele, kes rajavad energiasäästlike kodusid, annavad tervise edendamisele keskse ja majanduslikult toetatud rolli, teevad kõrg- ja erihariduse kõigile võimekaile kättesaadavaks. Kolmandaks hakkab EER rakendama otsedemokraatiat, see tähendab omavalitsuste ja riigitasemel rahvaalgatuslike referendumite seadustamise.
arengumaadelt. Tänasel päeval kasutab 25% maailma rikkamatest inimestest ligi 2/3 kogu tarbitavast energiast ning ülejäänud 75% Maa populatsioonist vaid 1/3. Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate (hüdroenergia, biokütused, tuule ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas. Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks
elektrienergia tootmis allikas. Seejuures on Eesti Energia nii juhtiv energiafirma Balti riikides kui ka suurim põlevkivi töötlev ettevõte maailmas, kasutades energia tootmiseks aastas umbes 15 miljonit tonni põlevkivi. Nii kurb kui see ka poleks, on kasutatavat põlevkivi alles umbes 12 miljardit tonni. (1 miljard tonni on juba kokku kaevandatud). Tuleviku plaanid elektrienergia suhtes ei näi kuigi helged. Meil on võimalus lootma jääda kas isetaastuvate energiaallikatele nagu on päikese, tuule- ja vee-energia jm, tuumajaama rajamisele, mis on jäädavalt pingelise küsimusena aruteluks või hoopistükkis importimisele naaberriigist? Seniks jääb see suureks müsteeriumiks. Eesti on rikas inimeste ja keele osas. Meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Lisaks ilusale ja rikkalikule keelele on Eesti rahvas tuntud oma rahvapärimuslikele laulu- ja tantsutraditsioonidele
Taastumatute energiaallikate kasutamise põhiline probleem peitub selles, et need varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas lähema 100 aasta jooksul. Sellepärast pöörataksegi praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Teiseks oluliseks probleemiks, mis just eeskätt fossiilkütuste põletamisega kaasneb, ning miks taastuvatele energiaallikatele nii suurt tähelepanu pööratakse, on põletamisel õhku paisatavad kasvuhoonegaasid (süsinikdioksiid ja muud gaasid), mis atmosfääri sattununa ei lase enam Maa pinnalt peegeldunud päikesekiirgust maailmaruumi levida, mistõttu maapind ja atmosfääri alumine kiht niinimetatud kasvuhooneefekti toimel soojeneb. Energia liik, selle Kasutamise eelised Kasutamise puudused ja
ökoloogiline tasakaalustatus. Kõik majanduslikud otsused, mida vastu võetakse, peavad olema kooskõlas loodusega. Ajal, mil Eestis valitses Nõukogude võim, ei mõelnud loodusele keegi. Loodi tööstusi, kaevandusi ja kolhoose, mis rikkusid Eesti pinnast pöördumatult. Kirde-Eestis on peaaegu 10 000 hektarit maad muudetud kasutuskõlbmatuks tänu põlevkivi kaevandamisele. Nüüd, kui saadakse aru, et on vaja minna üle alternatiivsetele energiaallikatele, mis loodust ei reostaks, ehitatakse siia-sinna tuulegeneraatoreid ja mõeldakse isegi tuumaelektrijaama rajamisele. Kas viimane on väga otstarbekas ja kas plussid ületavad miinuseid, jäägu see otsus ekspertidele. Eesti on demokraatlik ja jätkusuutlik, sest meie riigis kaitstakse inimhuve, säästetakse loodust, arendatakse heaolu kõigis valdkondades, samuti säilitatakse kultuuri ja püütakse rahvast ühendada üheks tervikuks.
Võib uhkusega tõdeda, et ITERi projekt on just tulevikku suunatud, aga see on siiski piisk meres. Rääkides keskkonnaprobleemidest on väga tihti peetud lahenduseks praegust tuumaenergiat. Minu arvates oleks see lahendus viimases hädas. Maailma Looduse fondi rahvusvahelise direktori James Leape sõnul ei ole tuumaenergia lahendus kliimaprobleemidele, kui suudetakse olemasolev energiapotentsiaal taastuvatele energiaallikatele maksma panna ning keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid edasi arendada. Rootsi on pärast hetkelist tuumavaimustust hakanud järjest tuumaenergeetika osa majanduses vähendama. Taastuvate energiallikate maksimaalsele ärakasutamisele peab järjest rohkem rõhuma. Sõna taastuv peab kunagi mängima energiamajanduses võtmerolli. Linnast bussiga sugulastele külla sõites oli üks maantee kinni, nimelt käis seal suur rekonstrueerimine,
justada nahavähki Ravimata jättes on nahavähk surmav. Võimalikud lahenduses Asendada CFC-ühendid HFC-ühenditega (vesinik- fluor-süsinik), mis ei kahjusta niivõrd osoonikihti. Aerosoolides kasutada CFC- ühendite asemel suruõhku. Energeetikas toota elektrit taastuvatest energiaallika- test. Tööstuses ja transpordis vähendada kahjulike ühendite emissiooni. Autodel kasutada hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. Üritadataastada osoonikihti Rahvusvahelised lepped Montreali protokoll Jõustus 01.01.1989 Kohustab võitlema osoonikihi hõrenemise ja osoonile kahjulike ainete leviku vastu. Rahvusvahelised keskkonna- alased kokkulepped Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon (sõlmitud 22. märtsil 1985) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (sõlmiti 16. septembril 1987) Mõlema leppega ühines Eesti 1996. aastal Kasutatud materjalid http://www.va.ttu
(Wikipedia: Koobalt). 1.2. OMADUSED Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 Celsiuse kraadi. Koobalti aatommass on 58,9332. Koobalt keeb temperatuuril 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Kõvadus Mohsi järgi on 5. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 (Wikipedia: Koobalt). 1.3. KASUTUSALAD Koobalt on üks võtmemetalle transpordisektoris rohelisematele energiaallikatele üleminekul, sest see kuulub elektrisõidukite energiakandjate koostisse. Näiteks liitiumioonakudes on koobalti katood üks põhiline koostiselement. Ühtekokku leiab ligi 50% kogu maailma koobaltitoodangust oma tee akudesse – nii erinevate elektrisõidukite kui ka kõikvõimalike kaasaskantavate elektriseadmete akudesse, samuti taastuvenergiat salvestavatesse akupankadesse ja jaamadesse. Teised olulised kasutusvaldkonnad on kõrge
pikemas perspektiivis praegusest poliitikast odavamad. Madala süsinikuga energeetikasektori arenguks on vajalik soodustada elektri ja soojuse koostootmise kasutamist nii väiksemates linnades kui tööstusettevõtetes ning fossiilsetelt kütustelt 5 Alla Rajur Tööohutus taastuvatele energiaallikatele üleminekut nii elektri ja soojuse tootmises kui lõpptarbijate puhul. Samuti tuleb rajada biogaasijaamasid, uusi tuuleparke ja paigaldada hoonetele päikesepaneele. Kiiremaid tulemusi toob energiatõhususe suurendamine, kus oluline roll on ehitiste remondil/renoveerimisel, tööstusseadmete nõuetel, energiaaudititel, elektri ja sooja tootmise efektiivsuse suurenemisel ning tarkadel elektrivõrkudel. Vaadeldavate
Käesolev uurimustöö püüab arutleda, mil määral võib naftat pidada justkui inimkonna nõrgaks kohaks, millest me liialt sõltume. Aina enam on räägitud uuest suurest naftakriisist ja spekuleeritud tuleviku üle. Kas 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järgse ajaga kaasnenud nafta võidukäik on läbi ning inimkonnal seisab ees raske üleminekuprotsess või suudame me ilma suurema kriisita kohaneda tõdemusega, et nafta pole igavene ja minna üle alternatiivsetele energiaallikatele? Käesolev töö on jagatud kolme alapealkirja vahel, mis keskenduvad ülalmainitud punktidele võimalikult erinevate vaatepunktide alt. Esmalt toob töö illustreerivaks näiteks esimese suure naftakriisi 1973. aastal, mille analüüsimine annab aimu naftakriisi võimsusest mõjutada mitmeid eluvaldkondi. Järgmise punkt keskendub naftavarude praegusele olukorrale. Viimaseks alapunktiks on alternatiivsete energiaallikate olukord ja mõju
Tänasel päeval kasutab 25% maailma rikkamatest inimestest ligi 2/3 kogu tarbitavast energiast ning ülejäänud 75% Maa populatsioonist vaid 1/3. Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate (hüdroenergia, biokütused, tuule- ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas. 6 KOKKUVÕTE Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks probleemiks on ka inimestele
Millised muutused ühiskonnas lõid eeldused üleminekuks infoühiskonda? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt 3. Transpordi ja side areng 4. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 5. Tootearendus 6. Vajadus meelelahutuse ja turismi järgi Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused majanduses 20.saj.? Energiaallikana tuumaenergia, tuumatehnika, kosmosetehnika, infotehnoloogia, suurem rõhk taastuvatele energiaallikatele lennundus, geeniteh., kõrgteh. Harud, üleminek infoühiskonnale. Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Riikidevaheline koostöö suurenes 3. Kaubanduse liberaliseerimine 4. Transpordi ja side areng Kolooniate tüübid: 1. Asustuskoloonia P.-Am, Lõuna Am. P.-Aafrika 2. Istanduskoloonia Lõuna-Ameerika, Aasia 3. Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt 4
1851. aastal leiti sealt suures koguses kulda ja linn muutus rikkamaiks maailmas. Selle tulemusena tulid paljud inimesed linna elama lootes paremat elujärge saavutada. Allikad: http://www.cityofsydney.nsw.gov.au/ http://www.emelbourne.net.au/ Energiamajandus Austraalias toodetakse tuuleenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat, kivisütt, tuumaenergiat ja laineenergiat ning energiat maagaasist. Erilist rõhku üritatakse panna taaskasutatavatele energiaallikatele, millest kõige suuremast esitub hüdroenergia. Austraalia on üks maailma tähtsamatest kivisöe eksportiatest. Peale selle ekspordib ta veel vedelat maagaasi ja metalle. Energiavarasi riik ei impordi. Austraalia on viiendal kohal maailmariikidest energiatarbimises. 2001 aasta kohaselt kulutati energiat 5.71 TOEd inimese kohta, mis tähendab, et vastavalt energiale kulutati 5.71 tonni naftat inimese kohta.
,,Näiteks mis juhtub siis, kui selline auto on järelturul? Kui liising ja garantii on möödas, kas leidub siis inimest, kes sooviks seda osta ja hakata megasuuri remondiarveid maksma? " küsib Rein Reinpõld, Premium Motorsi pressiesindaja (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Islandis, mille ambitsioonikad plaanid taastuvatele energiaallikatele üleminekuks teenisid riigile hüüdnime põhja Bahrein, on nähtavad arengud olnud tagasihoidlikud. Arnasoni sõnul saaks kogu riik hakkama minimaalselt 15 tanklaga (,,Island tahab fossiilsetest kütustest loobuda", autorit polnud kirjas, 21.09.2007, www.delfi.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Pärast aastaid kestnud uurimistöid töötab riigis aga vaid üks vesinikutankla, ringi sõidavad mõned vesinikuautod ning on üks vaalaseirelaev, millel lisaenergiaallikana pardal vesiniku
valdkonnaks, mis seondub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside vähendamisega. Ettevõtted, kel siin valdkonnas on ette näidata tugev positsioon on Siemens, General Electric, Alstom, Shaw Group ning Areva. Siemens ning General Electric on nimed, mis tuttavad kindlasti igale huvilisele. Alstom on üks juhtivaid nimesid puhta elektrienergia infrastruktuuride alal. Areva on maailma suurim tuumaelektrijaamade infrastruktuurilahenduste pakkuja (62% käibest). Tuumaenergia kui alternatiiv fossiilsetele energiaallikatele on kindlasti lähiaastatel kasvamas ning lisaks kasvuhoonegaaside vähendamisele on energia julgeolek ning sõltumatus olulisteks märksõnadeks, mis soosivad tuumaenergia osakaalu suurenemist. CO2 eraldamine ja hoiustamine. CCS (CO2 eraldamine ja hoiustamine) lähenemine võib mõjutada paljusid sektoreid, olles nii võimalikuks lahenduseks heitgaaside tekitajaile, kuid samas võimaluseks vastavate infrastruktuuride tootjatele. Ettevõtteid, kes CCS protsessiks
saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapestumist . Globaalses mõttes antakse suur panus kasvuhooneefekti süvenemisel Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti äärmiselt kulukas. Ökosüsteemid Bioloogilise mitmekesisuse all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukust. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Seetõttu on inimkond senini meie koduplaneedil elutsevatest liikidest suutnud tundma õppida vaid väikest osa (eriti käib see teatud
aga igavesed, sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest jätkub Eestis põlevkivi vaid 20-50 aastaks ja seega on alternatiivsed energiaallikad peagi vägagi aktuaalsed. Samuti oleks vaja vähendada antud kütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside emisiooni - lihtsalt öeldes on vaja hoida keskkonda. Meie grupi ühine arvamus väljendub reaalses maailmapildis, kus kahjuks ei ole võimalik koheselt üle minna alternatiivsetele energiaallikatele, kuid üha enam peaks inimkond pöörama tähelepanu taastuva energia tootmise võimalustele ja teadvustama alternatiivsete valikute olemasolu oma isikliku elu planeerimises kui ka keskkonnasõbralike väärtuste kujunemisel ühiskonnas. Anname ühise positiivse toetuse päikeseenergia kasutamisele, tunneme head meelt päikesepaneelide hinnasõbralikumaks muutumise üle, vaatleme kriitiliselt tuuleenergia tootmisele kui müra allikat, vibratsiooni ja ka nö visuaalset reostust tekitav energia
tagasi aastasse 1572, kuid ilmselt kasutati tuulikuid juba antud paikkonnas ka varem. Need tuulikud olid oma konstruktsioonilt post-tuulikud. On küllaldaselt põhjust arvata, et 19. sajandi lõpuks küündis tuulikute arv Eestimaal kahe kuni kolme tuhandeni ning nende summaarne väljundvõimsus aga 10 MW-ni. 20. sajand tõi aga varsti lõpu tuuleenergia laiaulatuslikule kasutamisele ning andis rohelise tule moodsatele energiaallikatele nagu nafta ja elekter. Alles pärast esimest õlikriisi hakati jälle tõsisemalt mõtlema tuuleenergia taaskasutusele. Tuuleenergia kasutamisele kaasaegsete generaatoritega pani Eestis alguse Eesti ja Taani Keskkonnaministeeriumide ühisfinantseering. Koos Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskusega ning Taani firmadega püstitati 1997. a. septembris 150 kW-ne näidistuulejaam Hiiumaal Tahkuna neemel. 11. oktoobril 2002. a
võimaldanud enneolematu mobiilsuse. Tööstuse ja tehnoloogia areng on andnud mugavusi, millest varem ei osatud unistadagi. Samas toob energia tootmine ja kasutamine kaasa üksjagu probleeme. Laias laastus võib need jagada kaheks: 1) ressursside piiratus; 2) energia tootmisest ja tarbimisest põhjustatud soovimatud muudatused elukeskkonnas. Inimese energiatarve Probleemide lahendamiseks ja kahjude vähendamiseks tuleb minna üle keskkonnasõbralikele energiaallikatele ja efektiivsematele tehnoloogiatele. Samas, ükskõik kui efektiivset tehnikat ka ei kasutataks, vastavalt termodünaamika II seadusele tekib mingisugune saaste ikka. Oluline on selle minimeerimine ja eraldamine. Levinud on energiaallikate jaotamine taastumatuteks (fossiilkütused ja lõhustuvad materjalid) ning taastuvateks (päikesekiirgus, tuul, hüdroenergia, loodete energia ja biomass). Oluline parameeter sellise jaotuse juures on taastumiskiiruse ja tarbimiskiiruse suhe.
03.2013) 1.5. Geotermaalenergia Geotermiline energia tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust. See on energia, mis tuleb soojusest, mis salvestatakse maapinna sees või atmösfääri ja ookeanidesse neeldunud soojuse kogumisest. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Maasoojusenergia kasutamine põhjustab termilist saastet, kuid see probleem on iseloomulik ka teistele energiaallikatele. Selle energiatüübi probleemiks on, et tihtipeale on geotermilised veed väga 7 kõrge soolasusega ja põhjustavad aktiivset korrosiooni. See sunnib kasutama spetsiifilisi materjale, aga ka ette võtma sagedasi hooldustöid ja jaama sulgema. Juhul, kui vee temperatuurid on turbiinide jaoks vajamineva kuuma auru tootmiseks liiga madalad, on vaja
annaabi.ee 
