o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted o Reaktsiooni soojusefekt-Saaduste ja lähteainete energiante vahe. o Ühinemisreaktsioonid-Enamasti eksotermilised, ülekaalus on energia eraldumine sidemete tekkimisel. o Lagunemisreaktsioonid-Enamasti endotermilised, ülekaalus energia neeldumine sidemete katkemisel. Teooria o Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd, energia neeldub. o Energia eraldub tavaliselt soojusena, aga paljudel juhtudel ka valgusena. o Majade kütmine. o Soojusenergia muudetakse soojuselektrijaamades elektrienergiaks. Kütused Mõisted o Kütused-Parim energia salvestamise ja kasutamise võimalus. o Kütteväärtus-Näitab palju energiat eraldub kütuse kindla koguse täieliku põlemisel.
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid
*kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le *kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult. - tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek, kui põlemisel eralduvad aurud. ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia *kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel MJ/kg tahked ained ; MJ/m3 vedelad/gaasilised ained
Kütteväärtus on seda kõrgem, mida madalam on elemendi o-a ehk mida rohkem on ta vesiniku ühenditega seotud. Kõige enam kasutame süsiniku kütuseid, sest see on odav ja kättesaadav. 1. Gaasiline kütus (põlevad täielikult) CH4, C2H6, C3H8, C4H10 2. Vedelkütused (nafta) C5H12, C9H20 Kütteväärtus on väiksem, koos maagaasiga põletamisel ei teki mingeid jääke. 3. Tahked kütused (põlemine on mittetäielik, tuhk) Kütteväärtus on kõige väiksem. Põlemine- kiiresti kulgev oksüdatsioon, milles eraldub palju soojust ja ka valgust. Leek tekib ainult siis, kui põlevad gaasid ja aurud. Kütteväärtuse puhul on tähtis see, kui palju on kütuse koostises mittepõlevaid lisandeid. Toit- on elusorganismidele nii kütuseks kui ka ehitusmaterjaliks. Toitu valmistatakse toiduainetest ja need koosnevad omakorda toitainetest. Toitained on valgud, rasvad, vitamiinid jne. Toiteväärtus ehk kalorsus- soojushulk, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil (põlemisel).
Rasvad ·Rasvad on glütserooli ja rasvhapete ühendid. ·Rasvhapeteks nim. lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku. ·Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks. ·Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed. Valgud ·Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. ·Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud. ·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, seda kii
eluprotsesse. Ameerika teadlaste katsed hoida tiineid hiiri erineva hapnikusisaldusega õhus andsid sokeerivaid tulemusi. Väiksema hapnikusisalduse puhul kui on tavalises õhus, sündisid ajudeta hiirepojad, hapnikusisalduse edasine vähendamine põhjustas lausa ilma peata isendite sündi. Hapnikusisalduse langus praeguselt 21%-lt kuni 16%-ni põhjustaks eeldatavalt imetajate või isegi kogu loomariigi väljasuremist. (Hergi Karik, 1991) Kõdunemine Kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess. Soojushulk, mis siin eraldub, on märksa väiksem kui põlemisel või hingamisel. Mõnikord võib eralduda nii palju soojust, et heinad süttivad iseenesest. 6 Looduses koguneb väga palju süsinikuühendeid, milles süsiniku oksüdatsiooniaste on esialgu umbes samasugune kui elusorganismides (nullilähedane). Siis algabki kõdunemine, mis võib kulgeda kas hapniku juuresolekul või ilma selleta.
On surevate elusorganismide süsinikühendite lagunemine. Kõdunemisel lagunevad kõige kiiremini valgud. Toimub mikroorganismide kaastegevusel. Toimub energia eraldumisega. Jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. On süsinikuühendite lagunemine õhu juuresolekul. Põhilise lagundamistöö teevad ära mikroorganismid. Mädanemise käigus ei teki eriti mürgiseid ega ka ebameeldiva lõhnaga ühendeid. On lagunemine, mis toimub õhuhapniku juuresolekul. Põhjustavad spetsiaalsed roisubakterid. Roisubakterid elavad soolestikus. Tekib mürgiseid ja halvalõhnaga lämmastikuühendeid. Toimub ilma hapnikuta. Toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul. Muudab glükoosi etanooliks. Muudab piimasuhkru piimhappeks. Toimub väikeste energiahulkade eraldumisega. On üks käärimisprotsesse, mis toimub ilma hapnikuta. Seda põhjustavad piimhappebakterid.
südame tööd, leidub taimedes), P-ühendid(aine- ja energiavahetus, luude kasv, leidub loomsed toiduained, herned ja oad), Fe-ühendid( vere hemoglobiini koostis, leidub enamikus toiduainetes), S-ühendid(valkude valmistamine, loomsed toiduained, sibul, kapsas, küüslauk sisaldavad), Mg-ühendid(reg närvisüsteemi tegevust, leidub enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades) 17. Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine, selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks (õhuhapnik + mikroorganismid = NH3 , CO2 ja H2O) ja roiskumiseks ( hapniku pole vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid) 18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või
Sool parandab hoidise säilivust. Suhkur pehmendab äädika maitset ning aitab säilitada toiduaine värvust. Säilimiseks peab marinaad olema 2%ne. 6. Mida mõistetakse mõiste ,,fermentatsioon" all? Käärimise kasutamist toiduvalmistamise protsessis nimetatakse kääritamiseks/hapendamiseks/fermenteerimiseks, mille käigus toimuvad soovitud biokeemilised muudatused (rakumahla oksüdeerumine ja käärimine), mis kutsub esile ulatuslikud muudatused toidu värvis, aroomis ja maitses. Käärimine on teatud bakterite ja pärmseente ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Fermenteeritud toidud moodustavad umbes 1/3 kogu maailma toidu tarbimisest ja 20-40% (kaalu järgi) iga inimese toidust. Kõige varem hakati kääritama seeni, seejärel sojakastet (Hiinas). Käärimisega seotud organismid: bakterid, pärmseened, hallitusseened. 7. Homo- ja heterolaktiline fermentatsioon.
mitte glükolüüsi käigus). Kokku toodab eukarüootne rakk aeroobse hingamise käigus 34 ATP molekuli ühe glükoosi kohta. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATP-d produtseeriv rada. Aeroobsetes rakkudes on see esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil. Tingimustest sõltuvalt võib glukoosi lagunemine olla: 1) Osaline anaeroobne glükolüüs. Glükoos Püruvaat 2 laktaat (piimhappe käärimine aktiivselt kontrakteeruvas lihases, erütrotsüütides (punane verelible), mõningates mikroorganismides). Glükoos püruvaat 2 etanool + 2 CO2 (alkoholkäärimine pärmirakus). 2) Lõplik aeroobne glükolüüs. Glükoos püruvaat 2 Atsetüül-CoA 4 CO2 + 4 H2O (Loomad, taimed, paljud aeroobsed mikroorganismid). d) Millises vormis ja kui palju vajab protsessi käivitamine energiat kasutatakse ATP, NADH ja FADH2 energiat
Glükolüüsi tulemusena tekib glükoosist kaks püroviinamarihappe (püruvaat) molekuli ning 4 vesiniku iooni/aatomit ?? C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H Glükolüüsiga kaasneb 2 ATP molekuli süntees 2ADP + Pi 2ATP Eraldunud vesiniku aatomid/ioonid seostuvad vesinikukandja NAD-iga, mis võimaldab neid vesinike aatomeid hiljem kasutada NAD + 2H NADH2/2NADH ?? Anaeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel ... ehk käärimine lõpeb piimhappe või etanooli ja süsihappegaasi moodustamisega Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Sel juhul saadakse piimhappebakterite tegevusel ühest glükoosist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub kahe ATP sünteesiga. C6H12O6 2 C2H4OCOOH (glükoos2 piimhapet) 2 ADP + 2Pi 2 ATP Kui piimhape kandub verega maksa, muutub see püroviinamarihappeks ja jätkuvad järgnevad
elutegevusprotsessideks. Loomad ei tarvita ära kogu taimede poolt toodetud toidukogust. Suurem osa sellest sureb ja hakkab kõdunema. Kõdunemisel osalevad mullas elavad seened ja bakterid. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja loomades leiduvaid toitaineid. Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad bakterid energiat ka käärimise teel. Surnud elusorganismide jäänustest moodustub mulla toitaineterikas kiht huumus. Inimesed on õppinud kasutama ka teist osa taimede poolt salvestatud energiast. Kunagi ammu taimedes salvestatud energia on teinud aja jooksul läbi mitmeid muundumisi kuumuse ja maapõuerõhu mõjul. taimsest materjalist on tekkinud kütused. Kütustes on osa taimedes sisaldunud veest eraldunud ja nii on nende energiasisaldus tõusnud. Selleks, et saada erinevaid energialiike kasutame me taimedest tekkinud kütuseid - naftat
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…). Molekul koosneb mõnest
Seos ensüümidega Vajalikud ensüümid Vajalikud ensüümid Näited protsessidest Foto-, valgusüntees, Rakuhingamine, seedimine, denaturatsioon,glükogeeni replikatsioon,polüpeptiidi hüdrolüüs, neutraalrasva moodustumine, nukleotiidide oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris kloroplastidel 3.Makroergilised ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus. Makroergiline ühend-madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD.
1. ja 2. etapis) → eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ning saadakse vesi → vabanev energia arvel saab 30-38 ATP molekuli (3. etapis sünteesitakse umbes 34 ATP molekuli, aga 2 ATP molekuli tekkis ka glükolüüsis ning veel 2 tsitraaditsükklisse sisenenud pürovaadimolekulidest) C H O → 6CO ↑ + 6H O 38ADP+P → kuni 38ATP Glükoosi lagundamine Aeroobne (rakuhingamine)– ilma hapnikuta Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine – glükolüüsi osaline lagundamine hapnikuvastastes oludes, mille käigus pürovaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. Käärimisel annab palju vähem energiat, ühest glükoosi molekulist saab vaid 2ATP'd. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakterid) Anaeroobne jagatkse piimhappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks. Piimhappekäärimine
hingavad). Anaeroobe leidub bakterite ja seente hulgas. Hingamisel eraldub energiat samapalju, kui põlemisel, sest protsessi summaarne energeetiline efekt ei olene protsessi teest (vaheühenditest) vaid ainul lähteoleku ja lõppoleku siseenergiate vahest. Põlemisel eraldub energia kiiresti, hingamisel aeglaselt, sest protsess kulgeb üle mitme vaheetapi. Teine igapäevase elu seisukohalt tuttav käärimisliik on piimhappeline käärimine. Tekkiv piimhape CH 3-CH(OH)-COOH on hea konservant ja pärsib enamuse bakterite elutegevuse. Hapendatud kapsas ja hapukurk säilivad paremini, kui hapendamata köögiviljad. Ka laktoosi (piimasuhkru) käärimisel tekib piimhape. Fruktoos (fructus = puuvili) Glükoosi isomeer - vastav ketoos (ketoalkohol) Suhkrust magusam. Molekuli ehitus
Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H20 ADP+H3PO4->ATP+H20 GTP
Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3. Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Tärklis Maltaas Vees lahustuvad suhkrud Pärm Meski (kartul, teravili) (linnased) Maltoos C12H22O11 Käärimine ~14% piiritust destilleerimine (C6H10O5)n ja glükoos C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 à 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks). Käärimissaadusi on tegelikult palju - üks olulisemaid on veel piimhape CH 3-CH(OH)-COOH
Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3. Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Tärklis Maltaas Vees lahustuvad suhkrud Pärm Meski (kartul, teravili) (linnased) Maltoos C12H22O11 Käärimine ~14% piiritust destilleerimine (C6H10O5)n ja glükoos C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks). Käärimissaadusi on tegelikult palju - üks olulisemaid on veel piimhape CH3-CH(OH)-COOH
BIO METABOLISM METABOLISM ehk ainevahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi ja lagundamisprotsess ELUKS ON VAJA ENERGIAT JA SÜSINIKKU lk 811 elusorganismid on võimelised omastama 2te liiki energiat-- valgusen. ja keemilist en. OKSÜDEERUMISE käigus aine koostises olevate aatomite elektonide arv väheneb, aatomitevahelised sidemed lõhutakse ning VABANEB EN. nt: rakuhingamise käigus lagundatakse glükoos CO2ks ja O2 läheb vee koosseisu REDUTSEERUMISE käigus lisandub aatomitesse elektrone (elektronide arv suureneb), tekivad uued aatomitevahelised sidemed ning seeläbi SALEVSTATAKSE EN. nt: fotosünteesis kasutatkse valgusen.t, et CO2st ja H2Ost sünteesida suhkruid ning eraldub O2 C--on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aat
NÄITED Seedimine, hingamine Fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees 3) Aeroobne/ anaeroobne glükolüüs (rakuhingamine ja käärimine) V: Aeroobne: rakuhingamine 1. protsessil kasutatakse hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 3. salvestatakse 38 ATP 4. lõppsaadus co2, h2o Anaeroobne: käärimine 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. 2 ATP salvestatakse 4. lõppsaadus piimhape või etanool ja co2 4) Piimhappeline ja etanoolkäärimine V: a) piimhappekäärimine – läbiviijad on piimhappebakterid ja lihasrakud hapniku puuduses. Tekib: 2 ATP-d ja piimhape b) alkohol- e. etanoolkäärimine – läbiviijad on pärmseened ja osad bakterid Tekib: 2 ATP-d ja etanool 5) Fotosünteesi valgusstaadium/ pimedusstaadium
Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 ii. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi (laguneb H2O, eraldub O2) 2H2O 4H+ + 4e- + O2 d. Kõik reaktsioonid toimuvad ergastatud klorofülli arvelt e. Moodustuvad energiarikkad ühendid ATP ja NADPH2 27. Valgusstaadiumis on kaks faasi: a. Fotofüüsikalinefaas eesmärk on valgusenergia neeldumine ja ülekanne b. Fotogeenilinefaas toimub vee molekuli lagundamine (eraldub O2 ja H) 28. Pimedusstaadium e Calvini tsükkel: (toimub kloroplastide sisemuses e stroomas) 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP a. Lähteaine CO2 (atmosfäärist, õhulõhede kaudu) b. Energiaallikaks ATP (vaja 18 tk) ja NADPH2 (valgusstaadiumist) c. CO2-st saadakse C aatomid glükoosi sünteesiks d
Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks hädavajalik valguse olemasolu. Valgusstaadiumile järgneb pimedusstaadium. Selle reaktsioonid saavad toimuda ilma täiendava valgusenergiata nii pimedas kui valges. /.../ (Lorents) Fotosünteesireaktsioonid toimuvad väga kiiresti. Mõni minut pärast seda, kui taimed hakkavad neelama radioaktiivset gaasi, võib radioaktiivsust avastada juba kümnetes ühendites. Süsihappegaasi muundumine toimub just kui kolmes erinvas suunas süsivesikuteks, valkudeks ja rasvadeks. (Kutjurin, 1965) 1. 2 Fotosünteesi mõjutavad tegurid Taimse päritoluga orgaanilised ained on kas otseselt või teiste elusolendite vahendusel kõikidele loomsetele organismidel seni ainukeseks toitaineallikaks maailmas. Taimeriigita ja fotosünteesita poleks võimaliks loomariigi ja inimese olemasolu maakeral. Fotosünteesi käik ja selle intensiivsus olenevad paljudest väliskeskkonna tingimustest.
oksüdatsiooniastmeni. Oluline on teada tootmisprotsessis, kas need bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku (aeroobsed) või ei vaja (anaeroobsed). Peale selle tuleb kinni pidada ka bakterite elutegevust soodustavast temperatuurist. Igal juhul annab käärimisproduktidega oma söögilauda rikastada. Lähtuvalt bakterite elutegevusest peab hoidma toiduaineid jahedas, et nt mahl laual käärima ei läheks. Käärimine Käärimiseks nimetatakse enamasti ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse, mis toimuvad bakterite või pärmseenekeste osavõtul. Käärimisel tekivad sahhariididest, aga ka muudest ühenditest võrdlemisi lihtsad ühendid. Käärimised kulgevad küll energia eraldumisega, aga eralduv energiahulk on palju väiksem kui hingamisel või samade lähteainete põlemisel. Etanoolkäärimine Veinide valmistamine Tooraine ettevalmistamine.
substraadi ja ensüümi komplementaarsuse alusel muudetakse aktiivtsenter substraadile sobivaks. See on ensüümi isosteeriline regulatsioon substraadi poolt 5)Substraadi ja ensüümi interaktsioonil muutub ensüümi konformatsioon: Substraadi ja aktiivtsentri katalüütiliste rühmade kontakt muutub sobivaimaks, ,,pingestuvad" sidemed ja substraadis. Seetõttu on ensüüm-substraadi kompleksi teke ja substraadi muundumine produktideks kergendatud 6) tekkiv produkt pole komplementaarne aktiivtsentri katalüütiliste rühmadega, seetõttu ta väljub aktiisentrist ja selle algkonfarmatsioon taastub. 16. Ensüümreaktsioonide kiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist, keskonna pH- st ja temperatuurist * Sõltub ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist. Maksimaalse kiirusega reaktsiooni toimumiseks peab nii substraat kui ka ensüümi konsentratsioon olema piisav. Kui ühte
Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks Glükogenolüüsil tekkiv glükoos-1-P muteerub fosfoglükomutaasi toimel glükoos-6-P- ks. See keskne metaboliit võib alluda erinevatele muutustele. Maksas toimuva glükogenolüüsi puhul vabaneb glükoos-1-P-st glükoos, mis normaliseerib veresuhkru taseme. Lihastes allub glükoos-6-P aga lõhustumisel, saamaks energiat lihastööks. 36. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Glükoosist laktaadi teke on piimhappeline käärimine. 1) Glc-6-P teke Ensüümiks heksoosi kinaas, regulatoorne ensüüm 2) Glc-6-P isomeriseerub Fru-6-P-ks Ensüümiks fosfoglükoosi isomeraas 3) Fru-1,6-bisP teke Ensüümiks anaeroobse glükolüüsi keskne ensppm fosfofruktoosi kinaas 4) Fru-1,6-bisP lõhustumine trioosfosfaatideks Aldolaas A lõhustav toime annab DAP-di ja GAP-di 5) DAP isomeriseerumine Ensüümiks trioosfosfaadi isomeraas isomeriseerib DAP-di GAPiks, kuna glükolüütiliselt on lõhustatav vaid GAP
lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. rohkesti savimineraalidest Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, koosnevaid ibeosakesi, seotakse kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on vahadest tekivad mitmesugused bituumid. huumus tugevamini, võrreldes määrab taimede saagikuse. Taimed on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest 3. Niiskusest liivmuldadega. suutelised mullast omastama ainult tetud osa pärineb ka loomade ja mikroorganismide lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid jäänustest
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised
alkohol ja süsihappegaas. Peale alkoholi ja süsihappegaasi moodustub käärimise puhul kõrvalproduktidena veel vähesel hulgal glütseriini, merevaikhapet, puskariõlisid jne. Peamiselt tekitavad alkoholkäärimist pärmiseened. Alkoholi tootmisel kasutatakse pärmiseente puhas- kultuure, mis kutsuvad esile tugeva käärimise ja on suurenenud alkoholisisaldusele vastupidavad. Optimaalne temperatuur käärimisel 25-35°C. Kõige intensiivsem on käärimine 30°C juures. Käärimine lakkab kui temperatuur ületab 50°C. Käärimine aeglustub temperatuuri langemisel alla 20°C. Joogitööstuses eristatakse pinna- ja põhjakäärimist. Pinnakäärimine toimub temperatuuril 25-28°C ja kääriva vedeliku pinnale tekib rohkesti vahtu. Põhjakäärimine toimub madalamal temperatuuril 5-10°C, käärimine on aeglane ja vahtu tekib vähe. Pinnakäärimist
Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja
8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. · Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega · Atmosfäär - Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. · Hüdrosfäär - maad ümbritsev veekiht · Biosfäär - selles toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt · Litosfäär e maakoor on maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. 9. Vee unikaalsed omadused. Vesi on kõige levinum aine Maal, mis on normaaltingimustel vedel, tahkes olekus aga kristallilise ehitusega, mida nimetatakse jääks. Vedelas olekus on vesi tihedam kui tahkes olekus
(fotosüntees). Vähesel määral toimub CO2 sidumine ka mikroorganismide ja maapõues mineraliseerumise - 2 tulemusena. Mineraliseerumine-karbonatiseerumine CO2 -> HCO3 -> CO2 -> CaCO3 CaCO3 lademed- lubjakivi, kriit. Loomade ja mikroorgansimide hingamise kaudu satub CO2 uuesti atmosfääri. Samuti toimub eluta orgaanilise aine mõningane oksüdatsioon. Selle tagajärjena jõuab CO2 atmosfääri ka settekivimitest. Organismid moodustavad surres eluta orgaanilise aine, mida jällegi teised organismid tarbivad toiduna. Eluta org. Aine võib mineraliseeruda ja sellisel kujul olla organismidele vajalik- vetikad, korallid, molluskid. Lämmastikuringe 2 põhiahelat.1)lämmastiku sidumine, st tema liikumine eluta loodusest elusasse 2) lämmastiku vabanemine, st tema üleminek uuesti atmosfääri
Süsivesikute metabolism tekkitab monosahhariidseid eelühendeid Häired süsivesikute metbolsmis võivad avalduda haigustena: suhkrutõbi ja rasvumine Süsivesikute metabolism inimkehas on sisuliselt glükoosi metabolism Glükoos: Lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega Vaba glükoos on organismis keemiliselt inertne – muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja on seega kontrolli all On metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks Läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe erivajadused Läheb seedekulglast verre ning verest maksa, lihastesse ja interstitsiaalsesse vedelikku (maksa glükogeen kogu keha tarbeks, lihaste oma vaid lihaste tarbeks). Glükoosi transpordiks on vajalikud valktransporterid(ekspressioon koespets)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
