vaid ühe pildi. Vincent van Gogh on maalikunsti ekspressiivse suuna rajaja.Tema teoste meeleolu on rahutu, värvid intensiivsed, dünaamilised. Kõik tema tööd ( umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest kümne aasta jooksul. Tema kuulsad teosed on "Kartulisööjad," "Päevalilled," "Saapad," "Tähisöö," "Kirik," "Iirised," "Kohvikuterrass öösel" jpt. Van Goghi elust on nii palju teada tema kirjavahetusest oma vennaga, kes teda igati toetas. Iseloomult olid mõlemad endassesuletud, armastasid naisi, kuid ei suutnud leida vastuarmastust. Kui Vincenti vend Theo lõpuks abiellus, suhtus enamasti ainult prostituutidega suhelnud Vincent tema perekonda nagu enda omasse. Tagantjärele on palju arutletud teemal, kas van Gogh põdes mingit kindlat vaimuhaigust, kust tulenesid tema kohutavad märatsushood. Nõnda hävitas ta mitmeid oma töid ja kord lõikas endal kõrva peast. On täiesti võimalik, et sellised ajutormid olid iseloomult toksikoloogilist laadi
8.) idealistlikule maali suunale: tegid Bologna koolkonna, need maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid idealistlikul Agostino ja Lodovico Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid. kunstnik: Lorenzo Bernini- Taaveti figuur, püha teresa ekstaasis 10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine 11
Farnese lage maalides eeskujuks Sixtuse kabel. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz- visuaalselt väheoluline lisa maastikumaalile. Andrea del Pozzo. · Barokkskulptuur. Lorenzo Bernini. Väljendusvahendiks said rahutud, liikuvad massid. Renessansikunst oli lineaarne, barokk-maaliline. Plastikast maaliliseks. Tema kujud pole endassesuletud, vaid lasvad tunda ümbrust ha ruumi. Vaatlemiseks igast küljest. Liikus, efektne poos. · Taaveti figuuri lahendab ta uut moodi, kujutledes teda võitluses. Kuulsas Apolloni ja Daphne grupis on imetlusväärne, kuidas marmoris suletud edasi anda mitte ainult hoogne liikumine vaid ka õrn inimkeha. ,,Püha Teresa ekstaas". HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17.SAJAND
• järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. • kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. Kollisioon – konflikti eelaste, huvide ja ideede esiletulek Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm – nö ideaalne näidend. See on endassesuletud lugu, korrapärane ülesehitus, aja- koha- ja tegevusühtsus, kõrvalliinid allutatud põhitegevusele Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab
"Anna Karenina" (eesti keeles 1978) "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) "Ülestõusmine" Fjodor Dostojevski (1821-1881) Päritolu: isa poolt põlisaadlik, kuid suguvõsa oli XVII saj vaesenud. Ema pool isa kaupmeheperekonnast ja ema karitlased. Perekonnast arstiprekond, isa karma ja sünge, ema hell Noorusaegsed muljed, mõjutusi: pansionis tekkis lugemiskirg. Endassesuletud eriti süvenes peale ema surma (10a) ja peale isa surma (18 a) oli tugev närvivapustus hiljem diagnoositud epilepsia. Haridus: noorikuns sai hariduse pansionaatis, lõpetas insenerkooli ja peale selle andis kohe erruminekupalvet. Isiksusest: tohutult armastab lugemist, kinnine, endasetõmbunud, vastuolude ületamine ja kannatamine, kirglik mängur. Kirjanduslikud katsetuse: katsetab Balzaciga, esimene teos ,,Vaesed inimesed", kirjutab majanduslikul sunnil, esialgu tõlgib teiste töid/teoseid
· Vaatused - suuremad lõigud, mis sageli on omakorda seesmiselt liigendatud. · Pildid või stseenid, millest koosneb vaatus. Need on keskmise liigendustasandi lõigud. Tavaliselt märgib stseeni/pildi piiri tegelaste lahkumine ja/või lavaaja katkemine. · Etteasted, mida piiritlevad muutused tegelaste koosseisus (etteaste kestel on konfiguratsioon püsiv). Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp. Suletud vormi iseloomustavad: · endassesuletud lugu ja korrapärane ülesehitus, · aja-, koha- ja tegevusühtsus, · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele, · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud), · -sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Süzee põhielemendid on sissejuhatus e. ekspositsioon (koos sobitusega), tegevuse arendus e. dispositsioon (koos kulminatsiooniga), lahendus e. konklusioon. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga
19. sajandi lõpust alates nihkub tähelepanu väliselt tegevuselt sisemisele tegevusele (emotsioonide mõtete arengule ja muutumisele). 10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges.
19. sajandi lõpust alates nihkub tähelepanu väliselt tegevuselt sisemisele tegevusele (emotsioonide mõtete arengule ja muutumisele). 10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges.
Tooge näiteid. - Vastuolu, võitlus, kokkupõrge. - Konflikti liike (Patrice Pavisi järgi): 1. rivaliteet 2. ideede, maailmavaadete konflikt 3. dilemma, valik alternatiivide vahel 4. indiviidi ja ühiskonna/kogukonna vastuolu 5. vastuolu üleisikuliste jõududega (Jumal, saatus) 53. Kuidas eristada dialoogi ja monoloogi? Kuidas saab põhjendada tegelase monoloogi (räägitakse valjusti, olles üksi)? - Dialoog = kahe või mitme inimese kõne, monoloog = ühekõne, Monoloog = endassesuletud, eneseväljenduslik kõne - Monoloogi põhjendamine: tegelane on laval üksi; pöördumine publiku poole; monoloogi tingib situatsioon (jutlus, kõne koosolekul jms). 54. Mis iseloomustab monoloogilist dialoogi? Dialoogilist monoloogi? - Monoloogiline dialoog: a) ,,kurtide kõne", b) monoloog mitmel häälel. - Dialoogiline monoloog nt kõnelus iseendaga, kujutletava partneriga jms 55. Mis on monodraama? Tooge näide.
Proloog, epiloog, intermeedium on vahendid, et luua otsekõne publikuga, levinud antiik- ja renessanssteatris. Konfiguratsioonianalüüs tegelased, kes on ühes etteastes korraga laval, muutumine toimub tegelaste lahkumisel või juurde tulemisel. Analüüsimisel peaks selguma domineerivad tegelased, alternatiivsed tegelased, kes näidendi vältel kokku ei saa, paaristegelased, kes käivad alati koos. Suletud vorm Endassesuletud lugu algab sündmuste alguses ja lõpeb intriigi lahenemisega Korrapärane ülesehitus sissejuhatus, konflikt, lahendus Aja-, koha- ja tegevusühtsus sündmuste ahel ühes kohas piiratud aja jooksul Kõrvaltegelased on allutatud peategelase- või teema avanemisele Funktsionaalsus üleliigne on kõrvaldatud Sündmus areneb tõusvas-kahanevas pinges Sissejuhatus tutvustatakse enne toimunud sündmusi, tegelasi, taustsüsteemi.
Konflikt on vastandlike tegelaste võitlus. Tegelastevaheline konflikt väljendub süzeeliste kokkupõrgete reas. (Konfliktitüübid: tegelastevaheline konflikt, sisekonflikt, lokaalne konflikt, püsikonflikt). Intriig on sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel. Tegevus on situatsiooni muutumine. 26. Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm? Suletud vorm: · endassesuletud lugu · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus) · aja-, koha- ja tegevusühtsus · kõrvalliinid allutatud põhitegevusele · funktsionaalsus · sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges Avatud vorm: · vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid · Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz · Episooddraama · Seisundidraama · Stationendrama 27. Mida tähendab draama episeerumine? Seotud Bertolt Brechtiga
VAATUS on draamas ja teatris suurem lõik, mis on enamasti pausidega järgmisest lõigust eraldatud. PILT ehk STSEEN on vaatuse väiksem lõik. Stseeni piiri märgib tegevusaja, -koha või tegelaskonna muutumine. ETTEASTE piiri märgib tegelaskonna muutumine. Ühe etteaste piires on sama tegelaskond ning tegevusaeg ja koht. Etteaste võib kattuda pildi ehk stseeniga. SULETUD VORM on klassikaline näidenditüüp, mida iseloomustavad · endassesuletud lugu (lugu algab sündmuse algusest ja lõpeb intriigi lahenedes); · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus); · aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelas(t)e või teema avamise teenistuses); · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud)
kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel ja repliikide sidusust (repliigi tasand, stseeni/tervikteose tasand, ühe tegelase tasand) Dialogiseerumine monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, kui laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi poole, kui adressaadiks on publik või tema ise. Erijuhtum on epistolaardraama (draama kirjades). · Monoloog üksikkõne. Ühe tegelase teistele esitatud pikem seotud või endassesuletud repliik, mis on semantiliselt ühtne (kõne või meenutus) või üksi oleva inimese kõne (soliloog; ka proloog ja epiloog). Monoloog avab tegelase siseelu. Monoloog edastab tehniliste või ajaliste piirangute tõttu lavale sobimatuid sündmusi. Monologiseerumine dialoog muutub üksikkõneks kõnestruktuuri alusel, kuigi tegelikult võib laval olla palju tegelasi. Dialoog monologiseerib, kui kõnelejate kontakt nõrgeneb ja üks domineerib, kontakt katkeb
kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. ¤ Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet ,,maailmakodanik." Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade vastu, kuna Euroopa ei olnud enam endassesuletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunati huvi nt Pärsia vastu. ¤ Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele. ¤ Sajandi keskpaigas hakkab valgustuses esile kerkima esteetika. Valgustus kritiseerib estetsistlikku esteetikat, sest kogu aeg keskenduti eliidile, madalamad seisused ei saanud tähelepanu.
varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati väljak mille põhiplaan laseb väljakul mõjuda avarana ja kiriku fassaadil kõrgemana. -+- Barokkskulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini. Tema väljendusvahendietks said rahutud, liikuvad massid. Liikuminem muutumine sai bernini peamiseks huviobjektiks. Tema kujud ei ole enam endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. Portreeritavaid on ta alati näinud mite staatilises vaid liikuvad ja väga ilmekas ning efektses poosis. Barokkstiili päevil levis laialt monumentide püstitamine. Paljud valitsejad püüdsid juba oma eluajal lasta ennast pronksi valada või kivisse raiuda. Euroopa linnades näeb sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Lähemas ümbruse on näha ka lippe, kahureid, mõõku pärgi ja muud selleasrnaseid esemeid. Kogu kivi või
peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega. 25 Barokk skulptuur Barokkskulptuuri kuulsaim meister oli Lorenzo Bernini. Bernini väljendusvahenditeks said rahutud, liikuvad massid. Barokk-kunst oli maaliline. Bernini peamiseks huviobjektiks said liikumine ja muutumine. Tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ruumi ja ümbrust. Nad on mõeldud vaatamiseks igast küljest. Portreteeritavaid on ta alati näinud liikuvas, juhuslikus, aga väga ilmeks ning efektses poosis. Ta on eelistanud igasuguseid võitlus- ja röövimisstseene. Bernini lahendab uut moodi Taaveti figuuri, kujutades teda otseselt võitluses. Kuulsas Apolloni ja Daphne grupis on imetlusväärne, kuidas marmoris on suudetud edasi anda mitte
annaabi.ee 
