plasmarakud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest. Antiseerum-vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1.vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Nt. viiruse tuvastamiseks kartulilehes 2.selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3.meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Super- e. hulgiovulatsioon-üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Embrüo-varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Huvi embrüosiirdamisel koduloomade vastu tekkis siis, kui avastati ja eraldati gonandotroopsed hormoonid(sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid.)
Embrüosiirdamine inimesel Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristiina Roositalu, Aili Sture Klass: 11.a Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamine inimesel Kui koduloomadel oli embrüosiirdamisega piisavalt edu saavutatud, kerkis esile selle teostamise vajalikkuse ja võimalikkuse probleem ka inimese puhul. Esialgu takistasid seda kaks asjaolu: 1.)Kehavälise (in vitro) viljastamise metoodika puudulikkus. 2.) Laialdane eetiline vastuseis. Sellist sigimisviisi peeti ebaloomulikuks ja seetõttu inimesele sobimatuks. peale selle tekitas pahameelt ka asjaolu, et liigsed embrüod, mida paratamatult luuakse
Embrüosiirdamine imetajatel ja inimesel Põllumajandusloomadel: · ...seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. · 1930-1950 aastate embrüosiirdamise eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule. · Loomade puhul tekkis embrüosiirdamise huvi kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sh folliikuleid stimuleerib hormoon(FSH) 1. Etapp-kutsutakse esile superovulatsioon(üheaegselt eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku) 2. Etapp-teostatakse kunstlik seemendamine. 3
funktsionaalses toidus; 5) Erinevate siirupite 9) Biopuhasti kiirendab seedimist tootmine (maisisiirup) 10) Prügimägi (biogaas) 2) Pagaritööstus (leib, sai) 6) Antibiootikumid 11) Tööstus (bioplast, 3) Õlle ja veini valmistus 7) Alkaloid (kofeiin, pesupulber) 2. EMBRÜOSIIRDAMINE LOOMADEL Embrüosiirdamise etapid loomade (lehmade) näitel: Superovulatsioon kutsutakse lehmal esile. Lehma munasarjast eraldub 5-30 munarakku. Kunstlik seemendamine 6-8 päeva pärast emaka läbipesemine spetsiaalse kateetri abil, embrüod eraldatakse. Embrüod sobivale söötmele. Kõige paremini arenenud embrüod valitakse välja. Embrüod kas siirdatakse kohe või säilitatakse vedelas lämmastikus (-196 kraadi). Embrüod siirdatakse vastuvõtja looma emakasse. Embrüoid võib siirdada ka teisele loomale.
antikehi. MÕISTED Antikeha valgud, mis kaitsevad organismi patogeenide (bakterite, viiruste jms) eest. Embrüotehnoloogia Embrüote eraldamine või tekitamine kloonimises ja siirdamises. Gonadotroopne hormoon sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleeritavad valkhormoonid. Hübriidrakk eri isenditelt rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE Seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Surrogaat-e asendusema Teiselt loomalt päris embrüotest järglasi sünnitanud loom. 1. Võimalus: FSH manustamine, mille tagajärjel kutsuti esile superovulatsioon, mille tägajärjel eraldub rohkem munarakke. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ninf pestakse embrüod emakast välja. 2
Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel
mitme antigeeni vastu. Antikeha- erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Antikehad kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide) eest. Antigeen- mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; satud organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasesumisvalmis naise emakasse. · eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. · Nendega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10, vahel ka 30 munarakku · Teostatakse kundtlik seemendamine · 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja.
Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel
söötmele *Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid *Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse Miks kasutatakse? *Et kiiresti toota raskesti paljundatavate taimede (ohridee, viljapuud) istutusmaterjali *Viirusvabade taimekultuuride saamiseks (kartul, krüsanteem, maasikas) Emrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem,mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise ja hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega. Embrüosiirdamine ja in vitro viljastamine imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Miks kasutatakse?
ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt (higistamine). Kaitse funktsioon- lahustunud kujul eraldab jääkaineid (uriin, higi); kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesevõie); loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju). Sisalduvas keskkonnas leiab aste viljastamine. IV Ökosüsteemi tasand. Peamine kliimat kujundav faktor oma kolme agregaat olekuga- vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel oluline roll nii veeringel kui hoovustel. Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks. Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
ajuripatsis Enne puberteedi saabumist indutseerib kisspeptiin GnRH (gonadotropiini vabastava hormooni) sekretsiooni ajuripatsist vabanevad FSH ja LH 2.Oogenees 19. Munarakk, mida see sisaldab? Munaraku tsütoplasma sisaldab mitmeid organelle (mitokondrid, ribosoomid) ja toitainete reservi (rebu), mis on rikas lipiidide, valkude ja polüsahhariidide poolest, sisaldab maternaalseid mRNA-sid ja valke, mis on vajalikud embrüo arengu varastel etappidel – järgneb spermi eduka viljastamise poolt. Osad sisaldavad ka kaitsemehhanisme UV kiirguse vastu, repellente munasööjate vastu ja antibiootikume Morfogeenid Faktorid, mis mõjutavad morfogeneesi – transkriptsioonifaktorid, parakriinsed faktorid Morfogenees on seotud mitmete protsessidega: 1) Rakkude adhesioon – rakkude kinnitumine üksteise ja ECM külge läbi erinevate adhesioonimolekulide (muutused
või kloonitud embrüo; võib olla sama isend, kellelt on saadud munarakk, või teine selleks ette valmistatud isend (asendus e surrogaatema). Embrüoblast - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus. Embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalne induktsioon - lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise. Embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine - embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt
kaudu. Näiteks udara kandeaparaadi tugevust ja verevarustust saab hinnata ka välise vaatluse teel. 25. Loomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed Mõõtmine fikseerib looma välisvormid täpselt. mõõduvahenditeks on mõõtkepp, -sirkel ja lint. mõõtmisel on vajalik 2 punkti, milleks on tavaliselt liigest välispinnad ja luude otspinnad. nii mõõdetakse pikkus- ja laiusmõõtmete korral. kõrgusmõõtmed võetakse maapinnast teatud luulise pinnani. ümbermõõte on üksikud ja võetakse piirkonna peenemast kohast. loomi mõõdetakse tasasel ja kõval pinnal. loom peab seisma nii, et pea on normaalasendis ja keharaskus on jagunenud võrdselt neljale jalale. mõõtja peab liikuma aeglaselt ja kohtlema looma sõbralikult. kui loom on rahutu loomuga, tuleb tabada hetke, kui ta läbib normaalasendi. selleks peab olema suur kogemus ja täpsuse mõttes on vajalik mõõtmise kordamist. mõõtmete arv on erinev loomaliigiti ja sõltub eesmärgist
2. ja vananedes vastupidi. Vee funktsioonid õkosüsteemi tasandil : Vesi on kliimat kujundav faktor. + sademed + stabiliseerib temperatuuri + veeringe + vesi kui elukeskkond. (kõigi viie riigi esindajad elavad vees.) + vesi kui arengukeskkond. (kõigi 5 riigi areng võib toimuda vees) + vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, vastsed, suguküpsed organismid. eriti hea on vooluvesi ja hoovused. Elusorganismid kasutavad põhiliselt vett vedelas agregaatolekus. Veeauru kasutavad üksikud lihtsamad organismid. (mõned taimed ja samblikud). Vesi tahkes olekus on organismidele purustava toimega. ------------------------------------------------------------------------- Biokeemia Biokeemia - uurib Orgaaniliste ühendite sisaldust ja funktsioone organismides : Süsivesikud : a)ühendid on vaadeldavad kui süsiniku ja vee liitühendid. b) rahvusvaheliselt tunnustatud nimetus süsivesikud - mõiste võttis kasutusele C. Schmitt 1844.
(DNA). Nad erinevad üksteisest ka nende koostises leiduvate lämmastikaluste poolest. Lämmastikaluseid on kokku viis: puriinalused - adeniin (A) ja guaniin (G); pürimidiinalused - tümiin (T), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). Lämmastikalustest esineb RNA molekulis adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U), kuid puudub tümiin (T). DNA ehitus DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paikneb ka tsütoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsütosiini ja tümiini (puudub uratsiil). E. Chargraff tõestas1950.a, et puriin- ja pürimidiinaluste suhe DNA-s on alati võrdne: A+G=T+C ning adeniini hulk võrdub tümiiniga (A=T) ja guaniini hulk tsütosiiniga (G=C). 1950. aastatel uurides DNA struktuuri jõudsid mitmed teadlaste töögrupid järeldusele, et DNA on biheeliksi kujuline (kujutab endast kaksikspiraali, mis on pöördunud kellaosuti
nimetatakse hemisügootseks. Heterosügootsete emaste ristamisel valgesilmsete isastega saadi ka valgesilmseid homosügootseid emaseid, kes sisaldasid mõlemas X kromosoomis mutantset alleeli 19.Sugukromosoomid, autosoomid, sugu taimedel Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased XO (O tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andesaluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Väga palju on seda uuritud ühemunakaksikute puhul. Näiteks alkoholism, skisofreenia, ning maniakaalne depressiivsus on geneetilise eelsoodumusega. See tähendab, et vastavaid mutantseid geene kandvatel isikutel on võrreldes teistega risk haigestuda suurem. Ka homoseksuaalsus on geneetiliselt determineeritud. Molekulaargeneetika meetodeid on hakatud kasutama kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Piisab väikesest veretilgast või juuksekarvast, et sealt in vitro paljundada huvipakkuvaid DNA segmente edaspidiseks DNA järjestuse analüüsiks. Inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Elavat diskussiooni on tekitanud geneetiliselt manipuleeritud köögiviljade kasvatamine. Näiteks sel teel saadud tomatid sisaldavad geeni, mis võimaldab tomatil kauem säilida. Osa inimesi, esskätt "roheliste"
Väga palju on seda uuritud ühemunakaksikute puhul. Näiteks alkoholism, skisofreenia, ning maniakaalne depressiivsus on geneetilise eelsoodumusega. See tähendab, et vastavaid mutantseid geene kandvatel isikutel on võrreldes teistega risk haigestuda suurem. Ka homoseksuaalsus on geneetiliselt determineeritud. Molekulaargeneetika meetodeid on hakatud kasutama kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Piisab väikesest veretilgast või juuksekarvast, et sealt in vitro paljundada huvipakkuvaid DNA segmente edaspidiseks DNA järjestuse analüüsiks. Inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Elavat diskussiooni on tekitanud geneetiliselt manipuleeritud köögiviljade kasvatamine. Näiteks sel teel saadud tomatid sisaldavad geeni, mis võimaldab tomatil kauem säilida. Osa inimesi, eeskätt "roheliste"
a. Indutseeritud paljundamine haudemajas algab sugukalade sorteerimise ja kontrolliga. Kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks on vaja karpkaladele süstida hüpofüüsi suspensiooni. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. Hüpofüüsi süstidele järgneb marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). Karpkalade mari on õrn ja seda segatakse linnusulega. Marja inkubeeriimine toimub Weissi pudelites (tagurpidi pööratud põhjaga klaasnõud, millel pudeli suust tuleb sisse vesi, ülalt voolab välja). Marjaterad on veevoolus pidevas liikumises. Vajalik on surnud
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
