Läane-Prantsusmaal olid loovid valjast kuplitega fassadid kaunistatud skulptuuridega Liivakivist. Voi maakivist ehitised. Citeaux oli tsisterslaste emaklooster, cluny oli ka kellegi emaklooster. Skulptuurid olid puust reljeefidel oli palju märke. Kristus alati keskel. Kui kirikus on mees kellel on võtmed käes on tegu pyha peetrusega. Pilte ja reljeefe tehti et vaesed saaksid näha ja tunda piibli lugusid nad ei osanud lugeda. Romaani stiilis eelistatakse ähvardavaid suseesid. Et inimesed usuks jumalasse ja teine temaatika olid ylikute lood. Tähtis on see mida proovitakse jutustada. Symbolitega saadi aru mida prooviti edasi anda. Tähtsal kohal on ornament ehk muster
sõja ajal (1558-1583) kui Tallinna piirasid kaks korda Vene väed, linna aga kaitsesid rootslased koos linnakodanike ja maakaitseväega. Pirita kloostri rajamine oli osa suuremast liikumisest Euroopas, millele pani aluse püha Birgitta, rootslanna, kelle elu ja tegevus suuremalt osalt möödus Roomas. Ta rajas Pühima Lunastaja Ordu ehk lühidalt öeldes birgitiinide ordu ja asutas kloostreid paljudes maades. Pirita klooster ja kirik ehitati vastavalt ordu reeglitele, eeskujuks emaklooster Vadstenas Kesk- Rootsis. 14-15.sajandi domineerivaks arhitektuuristiilis nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas oli gootika. See on kõrgustesse pürgiv, kitsaste kõrgete aknaavadega ja teravatipuliste ukseavadega. Säiliniud kirikuhoone neli seina ja lääneviil annavad meile hea ettekujutuse selle hoone suurusest. Hoone võlve kandsid võimsad sambad, millest on näha nüüd vaid poole meetri kõrgused alumised osad. Sambad olid kaheksatahulised, mida nimetatakse piilariteks, ja peaaegu
saj. Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny. Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
· Kaari kandsid pilaarid · Arkaatide vahel avanesid kesklöövi poole empoorid · Inglismaa- kahe läänetorniga ja nelitistorniga, ladina rist eriti pikkade harudega, ristvõlvid ebaühtlase paksusega. Nt Durhami katedraal · Prantsusmaa- eri piirkondades erinevad, palju skulpturaalseid kujundeid. Saint Sernin Tolouse's 5 lööviline pikihoone ja 3 lööviline transept, kooriümbriskäik. Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne. Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis, fassaadid ohtralt dekoreerituderi värvi marmorist kujundatud geomeetriline muster · Põhja Euroopa- Lundi toomkirik, Ribe ja Viborgi toomkirikud, Norras puust
o Kolmelööviline transept o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega. o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal. Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand o Cluny kloostrikiriku järgi ehitatud
mungaks, võis saada ilmikvennaks ja teha kloostris tööd. Tsisterlased arendasid põlluharimist ning aiandust rahva seas.Tsistertslaste nunnakloostrid olid: Tallinnas (Naistsisterlaste Mihkli klooster), Tartus (Tartu Püha Katariina klooster) ja Lihulas (Lihula klooster). Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. # Birgitta ordu 1384. aastal asutatud emaklooster asus Vadstenas Kesk-Rootsis. Birgitiinide ordu tegutses keskajal katoliku kiriku mõju kõrgajal Skandinaavias, Läänemere maades, Poolas ja Valgevenes. l. 43 26) Vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi alul eestlasteni. Eestlaste vastupanu võõrvallutajatele liitus tihedalt vastuseisuga võõraste usule. Eestlastel alla jäädes tunnistada vastaste jumal enese omadest tugevamaks, mis siiski ei
sajandist kuni 20. sajandini. Leidude seas on nii suurepäraseid arhitektuurilisi raidkive kui ka keraamiliste nõude osi, isegi ordu kuldseid sõrmuseid, mille kandmine oli nunnadele kohustuslik jpm. Mitmeid mahukaid väljakaevamis- ja konserveerimistöid keskaegse kloostri alal tehti ka eelmise sajandi lõpul, kui osaliselt avati ja konserveeriti nunnade vana klausuuri haiglahoone alusmüür ja kloostrit põhjaküljelt kaitsnud piirdemüür. Birgitiinide ordu esimene e. emaklooster pühitseti sisse aastal 1384 Kesk-Rootsis Vadstenas, Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarlasteklooster. Kirikusse koguneti seitse korda päevas laulma Jumalale kiitust kuningas Taaveti lauludega, igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pirita kloostri õed moodustasid suure naiskoori, kes kloostri mahukas kirikus seitse korda päevas ,,kontserti" andis. Pirita kloostri õed tegelesid ka lugemise ja meditatsiooniga, aga ka majapidamise ja
sajandist kuni 20. sajandini. Leidude seas on nii suurepäraseid arhitektuurilisi raidkive kui ka keraamiliste nõude osi, isegi ordu kuldseid sõrmuseid, mille kandmine oli nunnadele kohustuslik jpm. Mitmeid mahukaid väljakaevamis- ja konserveerimistöid keskaegse kloostri alal tehti ka eelmise sajandi lõpul, kui osaliselt avati ja konserveeriti nunnade vana klausuuri haiglahoone alusmüür ja kloostrit põhjaküljelt kaitsnud piirdemüür. Birgitiinide ordu esimene e. emaklooster pühitseti sisse aastal 1384 Kesk-Rootsis Vadstenas, Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarlasteklooster. Kirikusse koguneti seitse korda päevas laulma Jumalale kiitust kuningas Taaveti lauludega, igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pole ehk liialdus öelda, et Pirita 5
Seetõttu jäid ka aknad väikesks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Bambergi toomkirik, Saksamaa. Wormsi toomkirik, Saksamaa. Notre-Dame-la-Grande kirik, Lääne-Prantsusmaa. Vararomaani e. Ottode ajal (kuni 11.sajand) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi. Benediktlaste kloostrikirik Clunys - omal ajal suurim kristlik pühakoda. Viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirikja arvukalt kabeleid. Cluny kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega, külgköövid ristvõlvidega. Põhja-Prantsusmaal (Normandias) ja Inglismaal ehitati kahe löönetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega.
tagasihoidlikult madalasse kohta vee lähedusse. Kuusalu kirikust kirjutades on V.Raam juhtinud tähelepanu sellele, et kirik paikneb madalas orus allikatest toituva põlistiigi ääres, mitte aga kõigile nähtaval maanteeäärsel kõrgendikul. /Markus 2006, lk 17/ Majandusliku toimetuleku tarbeks olid kloostritel omad majandusksused - kloostrimõisad, kus elasid tavaliselt ainult ilmikvennad. Majanduskeskustest kasvasid sageli välja päris kloostrid, nii toimus nt Padise kloostriga. Emaklooster asutas majandusmõisa tavaliselt kuhugi küllaltki kaugele sobivasse kohta, loa saamisel emakloostrist hakkasid ilmikvennad rajama kivist kloostrihooneid, et mungad saaksid hiljem sinna elama asuda. Kloostriruumide paigutuses valitses kindel reeglipärasus. Kõik kloostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli keskel madal kloostrikirik, mis oli kõige tähtsam ehitis ja rajati tavaliselt esimesena /Tamm, lk 21/
* Mõnel puhul kujunes välja rahvusvaheline ehk transregionaalne aristokraatia. Mitmetel parunitel oli maavaldusi nii kodukohas kui ka teistes kohtades, kuhu elama asuti või omanikuks saadi. Sidemed vana kodu ja uue kodu vahel ei piirdunud üksnes maavalduste valitsemisega, vaid tihti edukad koloniaalaristokraadid annetasid osa uutest sissetulekutest oma vana kodupaiga kirikutele ja kloostritele(uute kodukohtades rajati kloostreid, mille emaklooster, millele alluti, asus endises kodukohas) _ vallutuste ja maadeotsimise ekspansiooniliikumine jättis seega püsivaid jälgi nii maavalduste kui ka munkluse geograafiasse. * Osad asuniku müüsid oma päritolu maid maha ning jäid oma uutesse asulatesse elama. _püsivate sidemete puudumisel päritolumaaga võivad immigrantide järeltulijad olla sama kohalikud kui põlisasukate järeltulijad. _kui jätta kõrvale need paigad, kus sisserännanute ja
et nad oleksid majanduslikult sõltumatud ( tegid kõike ise, kloostritele kuulusid ka maavaldused, nunnad ja mungad harisid seda, aga ka renditi talupoegadele sealt saadi sissetulekud ) - Klooster oli ehitiste kompleks - Olulisemad vaimulikud ordud on benediktlased ja tsistertslased. Benediktlaste ordu ( tekkis 6. sajandil ) sai nimetuse ordu rajaja Benediktuse järgi. Tsistertslaste ordu sai nimetuse esimese kloostri paiknemiskoha järgi: Citeaux - Emaklooster ja tütarkloostrid - Kõigepealt oli vaimulikus ordus prooviaeg Siis pidi andma erinevad vanded : vaesusevanne, kasinusevanne, kuulekusevanne Palvetamine ja erinevate tööde tegemine. - Ühelt poolt oli klooster usukeskus, aga teiselt poolelt oli klooster kindlasti ka hariduskeskused. - Kloostrites toimus raamatute ümberkirjutamine skriptoorium raamatute ümberkirjutamise koht - Kloostrites olid ka raamatukogud
· Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja *välisvaadet valitseb võimas nelitistorn · Lääne-Prantsusmaa Poitiers *rikkaliku skulpturaalse kujundusega · Ida-Prantsusmaa Citeaux tsistertslaste emaklooster Clunys benediktlaste kloostrikirik *olemas eelkirik ja arvukalt kabelid *oli eeskujuks reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi; Maini ja Speyeri toomkirikud · Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal - ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid *põhiplaaniks ladina rist (eriti pikkade harudega) *Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega
sajandil välja omakorda koinobiitlus (koinonia kr k 'osadus'). Juhtisikuks Pachomios, kes asus esimesena aktiivselt rajama kloostreid. Oli algselt samuti kõrbeeremiit, kuid rajas pärast seitset aastat kõrbes kloostri Tabennisises. Endise sõjaväelasena pooldas Pachomios rangemat korda ja lisas munkade elusse kuulekuse nõude. Mungaks ei saanud igaüks, enne tuli olla kolm aastat õpipoiss ja läbida katehhees. Pachomiuse kloostrites oli 4. sajandi lõpuks 7000 meest, emaklooster asus Pabaus, Egiptuses. Kloostreid juhtis abt (sõnast 'abba' isake), Pachomius ise oli generaalabt. 7. Õpetusküsimused ja kristlik vagaduselu 5. sajandil. Kristoloogiline tüli. Koolkonnad. Kui neljandal sajandil keskenduti triniteediteoloogiale, siis nüüd ainuüksi Jeesus Kristuse isiku küsimusele kuivõrd oli ta Jumal ja kuivõrd inimene ja kuidas need kaks loomust tema sees korraga eksisteerisid. Eristatakse Antiookia ja Aleksandria koolkonda, mille vahel puhkes terav konflikt
Montecasino 529. Töö kui lihasuretamise vahend. Askeesi ei toetanud, palve ja töö. Kloostri eesotsas abt (abba- isa). Kloostri kogukonna eesmärk tagada iseenda lunastus samas teenida teisi. Põhiline osa munkadest pole preestrid. Benedictlased põhilised kirjasõna kandjad (koolid, kirjutasid tekste ümber). Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster kongregatsioon moodustus. Exemitsio klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform. Töö: 1. Füüsiline aias 2. Vaimne jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine. Kartuuslased ühendasid eremiitluse (elu oma kongis) ja ühiselu (kohtusid missadel, ühissööma aegadel, ühised reeglid). Tuntud likööriga, mida siiamaani tehakse. Citaux Tsistertslased, ideaal teha kirik kõrbesse, eemale maailmast. Iseaaliks teha kõik ise
Muidu sarnanesid naiskloostrid meeste omadele. Keskaja lõpus järgiti üha vähem orduideele ja aadlidaamid kasutasid naistsistertslaste maju vanadekodudena. Valitsemisest: Erinev selle poolest, et abt polnud monarh nagu mujal. Ordu juhtinstantsiks oli hoopis generaalkapiitel, mis koosneb teoreetiliselt kõigist ordu abtidest (tegelt kõik kehva transpordisüsteemi tõttu ei jõudnud alati kohale tulla). Kloostrite fliatsioon - Igat uut kloostrit, mis loodi, kontrollis emaklooster. Emakloostrist olid tulnud uude kloostrisse mungad. Kontrollimise alla mõeldakse seda, et emakloostri abt või tema asetäitja kontrollisid korrapäraselt kloostrikorda ja teisi punkte. Riietus: Lihtne valge või hall mungakuub. Selleks kutsuti neid vahest ka ,,valgeteks munkadeks". Õpetus: Ideaaliks seati Benedictuse reegli punktuaalse järgimise, pöördudes tagasi esimeste benediktlaste lihtsuse juurde. See eeldas ehtast vaesust elada apostlite kombel ja järgida alasti Kristust
kloostrit, sest selleks ajaks oli nende kloostrite loomine juba läbi. Need kaks tsitertslaste kloostrit olid Kärtne ja Padise klooster. Kärtna klooster, mis on olnud olemas juba 1234 ja Padise klooster, mis on rajatud 13. sajandi alguses Riia lähedal, aga poliitiliste vastuolude käigus 14. saj jooksul üle viidud Padisele. Tsitertslaste orud oli üles ehitatyud ema- ja tütarkloostrite süsteemina, kus emakloostrid visiteerisid tütarkloostreid. Pforta klooster-Saksamaal Düringis - emaklooster????. Lisaks kahele mungakloostrile oli Liivimaal vähemalt 4 naiskloostrit Riias, Tallinnas, Tartus ja Lihulas? - enamasti asusid linnades. Tsitertslaste munga- ja nunnakloostrite omavaheline seos on keeruline ja mitmetähenduslik, sest tuli ette ka isehakanuid, kellest ordu tervikuna midagi teada ei tahtnud. Omaaegses ühiskonnas oli nende nunnakloostrite funktsioon seotud rohkem aadlidaamide sotsiaal-hoolekandega. Kerjusordud olid esindatud dominiiklaste ja frantsisklastega
annaabi.ee 
