Kasvuhooneefekt 12.klass Mis on kasvuhooneefekt? Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. Kasvuhoonegaasidelt). CO2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. Tekitajaks ka looduslikud protsessid: aurumine veekogudest, vulkaanipursked Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid (nt aerosoolides) Osoon O3 Kliima soojenemise tagajärjed: Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestile: Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine Suureneb talviste tormide ja udude sagedus Lüheneb või kaob hoop...
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud avastati 3500 aastat ekr, egiptlaste poolt meteoriidi seest Rauaühenditel on tähtis roll elusorganismide eluprotsessides. Veres sisalduv hapnikku transportiv hemoglobiin näiteks sisaldab rauda ja raud on vajalik ka vereloomeks. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist on 26 ja täisarvuni ümardatud aatommassist 56 järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2)
Hingamine on kirjeldatav järgmiste skeemidega: Milleks on vaja hingamist? Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat. Hingamisel tekib süsihappegaas, mida taimed eritavad õhku. Vabanenud energiat kasutatakse paljudes rakkudes toimuvates eluprotsessides. Nii muutub osa energiat mehaaniliseks energiaks, mille varal surutakse juured läbi mulla., teine osa energiast kasutatakse ära erinevate kudede ülesehitamiseks. Hingamisel vabanevat energiat ei saa rakk kasutada vahetult. Kõigepealt muudetakse see taimeraku mitokondrite poolt energiarikkaks ühendiks, mida saab kasutada siis, kui energia järele tekib nõudmine. 3. Kuidas taimed hingavad? Taimede hingamine toimub põhiliselt pimedas, kui rakud vajavad rohkem energiat. Taimed võtavad
- Kõigu- või püsisoojasus e org kehatemperatuur tuleb ainevahetuse iseärasustest. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. - Pooldumine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine. - Pärilikkus on seaduspärasus, et järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. - Pärilikkuse kandajteks on kromosoomides paiknevad geenid. - Geenidesse kodeeritud geneetilist infot kasutatakse kõigis eluprotsessides. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. · Areng avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. - Ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad. - Otsene ja moondeline. - Omandatakse uusi sise- ja välisehituse tunnuseid, kohanetakse kk-ga. - Areng lõpeb surmaga. - Eluiga sõltub pärilikkusteguritest ja keskkonnateguritest. · Ärritustele reageerimine avaldub tihti liikumises.
soolhape. Soolhape lendub lahusest kergesti. Soolhappe saamine: Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Seos elusorganismiga Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ning tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloor mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning seega on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks. Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi
reageerimisel veega tekib kloorivesi, mil on tugevad pleegitavad ja desinfitseerivad omadused. Kasutusalad: Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,.keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Biotoime: Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool ja seda sisaldavad tooted, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral.Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid.
toimimine L-askorbiinhape - C vitamiin : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine Foolhape e. folaat (pteroüülpolüglutamaat) : loote normaalseks arenguks; rakkude uuendamine; mälu Biotiin - (B7 vitamiin) : veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine NB! *Elusrakku iseloomustab ismootsus - rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne osmootse rõhu nivoo. *Maksal on keskne roll veresuhkru taseme säilitamisel. Valgud: *Valgud osalevad kõigis eluprotsessides! (hingamine, liikumine, seedimine, närvitalitus ja ensüümide, hormoonide ja antikehade süntees) *Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused. (organismi happe-alus-tasakaalu säilit.) *Lihtvalgud on proteiinid ja liitvalgud on proteiidid. Lipiidid: *Lipiidid tagavad 26-30% ööpäevasest energia vajadusest. *Küllastatud rasvhapped: tahked rasvad; loomsed *Küllastunud rasvhapped: vedelad õlid; taimsed
Produtsent Produtsent TAIM kasutab päikesevalgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis. Producers organisms that produce organic compounds from inorganic compounds. , . Produtsendi energia sisend-väljund Päikesekiirgus Kasutamata kiirgus CO2 + H2O + toitained Hingamine: Produtsent Soojus, mis (taim) eraldub eluprotsessides Loodavad koed (uued oksad ja lehed, seemned jm) Osa kudedest jääb söömata. Osa kudedest süüakse Taim võib surra ja koed ära rohusööjate poolt saavad lagundajate toiduks Herbivoor Herbivoor e. rohusööja on organism, kes kasutab
Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl)2, kloorlubi, mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest. See on tahke valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn. Kloorlupja kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Biotoime Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Täiskasvanud inimorganismis on 100-105 g kloori (ühendite koosseisus). Kloori leidub kloriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest. Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi
salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat. Hingamisel tekib süsihappegaas, mida taimed eritavad õhku. Vabanenud energiat kasutatakse paljudes rakkudes toimuvates eluprotsessides. Nii muutub osa energiat mehaaniliseks energiaks, mille varal surutakse juured läbi mulla., teine osa energiast kasutatakse ära erinevate kudede ülesehitamiseks. Hingamisel vabanevat energiat ei saa rakk kasutada vahetult. Kõigepealt muudetakse see taimeraku mitokondrite poolt energiarikkaks ühendiks, mida saab kasutada siis, kui energia järele tekib nõudmine. Taimede hingamine toimub põhiliselt pimedas, kui rakud vajavad rohkem energiat. Taimed võtavad
laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl) 2, CaCl2 ja Ca(OH) 2 segu kloorlubi, mida kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks Seos elusorganismiga: Kloor on eluslooduses levinuim halogeen, tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning seega on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks. Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi. Toidus ja joogis esineb kloor kloriidioonina.
KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl)2, kloorlubi, mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest. See on tahke valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn. Kloorlupja kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Biotoime Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Täiskasvanud inimorganismis on 100-105 g kloori (ühendite koosseisus). Kloori leidub kloriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning seega on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks. Päevane soovituslik kloori
elektroodipotentsiaaliga H suhtes – Li(-3,0 V). Kõige vähemaktiivne metall – Au. Vähemalt 3 kõige kergemat LM (Li, Na, K) on eluslooduses väga olulise tähtsusega, organismide vältimatud koostisosad (Li biol. funktsioon pole päris selge) Na, K – väga olulised kõigi rakkude elutegevuses. Li – väga mitmekülgne biotoime, kuid tema eluline tähtsus tõestati alles 1980.a. Suuremates kogustes mürgine, mõjub ka psüühikale (Li 2CO3 kasutatakse vaimuhaiguste raviks). Rb ja Cs osa eluprotsessides pole selge. Na ja K ühendid on kõige kasutatavamaid aineid üldse (kõige enam NaCl ja KCl, NaOH, Na2CO3, Na2SO4, KOH jt.). Kõiki LM leidub looduses, kuid nende sisaldus maakoores varieerub drastiliselt: suurim on see Na-l ja väikseim Fr-l (kogu sisaldus maakoores veidi üle 20 g). Lm-del on palju isotoope (nagu teistelgi elementidel);neist on tähelepanu äratav radioakt. isotoobi 40K 2. rühm - Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra - leelismuldmetallid (LMM); s-elemendid; väliselektronkihi konfigur
◦ tsütoplasmaatilised valgud retseptor ◦ ribosomaalsed valgud ◦ kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, ◦ rakutuuma valgud trombiin ◦ lüsosomaaalsed valgud jne. ◦ toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 1. ensümaatiline ehk biokatalüütiline. (inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5…4%,) • Ainult ensüümide kaastalitusel saavad toimuda toitumine, organismiomaste ainete biosüntees, kehaline töö jm
* struktuursed valgud - kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, histoonid * kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, tubuliin * regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid * retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL-retseptor * kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin * toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin V a l k u d e b i o f u n k t s i o o n i d (s.t. roll organismis) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 1. Ensümaatiline (katalüütiline) funktsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga Biokeemia Antud funktsioon väljendub biokeemiliste protsesside katalüüsimises. Kõik seni tuvastatud ensüümid on oma ehituselt valgud
Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel ja on kõrgeim õhtul; öösel ja varahommikul on see madalaim. Füüsilise töö ajal ja söömisjärgselt kehatemperatuur tõuseb, pikaajalise näljaga kaasneb tavaliselt kehatemperatuuri tõus. Termoregulatsioon. Termoregulatsiooni abil reguleerib organism soojuse teket ja äraandmist, et tagada kehatemperatuuri homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest
(metaboolset) komponenti. Ideaalsel juhul (pH 7.4) peaks olema 0. Plussväärtused näitavad alkaloosi ja miinusväärtused atsidoosi sügavust (mM/l). Organism on tõhusalt kaitstud happelise hälbe vastu nn leelisreserviga (karbonaadid ja valgud). Suletud süsteemis (nt hingamise ja neerutalitluse lakkamisel) muutuks sisekeskond siiski happeliseks tekkiva süsihappe jt happeliste metaboliitide kogunemise tõttu eluprotsessides. Fosfaatpuhversüsteem Oluline peamiselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver). Alus/Hape HPO 4-2 / H2PO4- Valkude puhversüsteem Valkude amino- ja karboksüülrühm võimaldavad neil käituda puhvritena. Vere pH juures on valgu COOH rühm COO-. Kui selline valk on happelisemas keskkonnas, siis valk suudab siduda lisa vesinikioone ja minna tagasi COOH konfiguratsiooni. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis muundub ta COO-. Vere pH juures on aminorühm NH3+ kujul NH2 asemel.
Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel ja on kõrgeim õhtul; öösel ja varahommikul on see madalaim. Füüsilise töö ajal ja söömisjärgselt kehatemperatuur tõuseb, pikaajalise näljaga kaasneb tavaliselt kehatemperatuuri tõus. Termoregulatsioon. Termoregulatsiooni abil reguleerib organism soojuse teket ja äraandmist, et tagada kehatemperatuuri homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest
vabalt energiat. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju 1. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes 2. Vesi, vee keemilised omadused Levinuim vesinikuühend (ookeanid, jõed, järved, veeaur atmosfääris, lumi ja jää). Osaleb kõikides eluprotsessides. 50-99% elusorganismide massist (2/3 inimese massist). Külmumistemperatuur 0°C, keemistemperatuur 100°C (760 mm Hg juures) Tihedus 1,00 g/cm3 (+4°C juures suurim), jää tihedus ~0,9 g/cm3 Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%; magevesi 0,01-0,05%, Surnumeri 30% Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele.
Märgav vedelik tõuseb mööda kapillaari ja pragusid ülesse. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. 48. Pindaktiivsed ained. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused. Levinuim vesinikuühend (ookeanid, jõed, järved, veeaur atmosfääris, lumi ja jää). Vesi osaleb kõikides eluprotsessides. 50-99% elusorganismide massist (2/3 inimese massist). külmumistemperatuur 0°C, keemistemperatuur 100°C 10 (760 mm Hg juures), tihedus 1,00 g/cm3 (+4°C juures suurim), jää tihedus ~0,9 g/cm3. Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%.
r-ahetuse isedrasused ei v6imalda ptisivat keha- ehituse ja talitluse pooLest vanematega. P;irilik- temperatuuri hoida. Uherakulised organismid kuse kandjateks on kromosoomides paiknevad ---. -: s6ltuvad viiliskeskkonnast mdrksa enam, sest geenid, milles on kodeeritud geneetiline info. t- -.: ----- nende v6imalused pusiva sisekeskkonna sdili- Viimast kasutatakse koigis eluprotsessides. Tihti T -.- - tamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiil- loetakse ka pirilikkust elu tunnuseks. sus on elu iseloomustav tunnus. ---tud-..'l Kuidas toimub organismide areng? 'l.lr)lCr-. -
Ja tõepoolest, kui tihti mõtleme me keemilisest elemendist järjekorra numbriga 30 ja sellest, kuivõrd oluliselt sõltub tsingist meie ja meie lähedaste tervis ning heaolu? Tsingi varjatud defitsiit oskab olla märkamatu. Inimese keha sisaldab kõigest 2-3 grammi tinki, kuid nende grammide tähtsus organismile on erakordselt suur. See sisalduv kogus ei ole lihtsalt üks väike kogus tsingi nimelist ainet, vaid arvutu hulk ioniseeritud tsingi aatomeid, mis osalevad peaaegu kõigis eluprotsessides. Tsink kuu-lub enam kui 200 fermendi (biokeemilisi protsesse juhtivate valkude) koosseisu. Seetõttu kaasnevad tsingi olulisele puudusele organismis mitmesugused tervisehäired ja vahel isegi rasked haigestumised. Kauakestev tsingi vaegus avaldub vastupidavuse langusena külmetus- 42 ja nakkushaigustele, raseduse häiretena, laste arenguhäirete ja peetusena, varajase kliimaksi
Vähemalt 3 kõige kergemat LM (Li, Na, K) on eluslooduses väga olulise tähtsusega (eluliselt vajalikud) organismide vältimatud koostisosad (Li biol. funktsioon pole päris selge) Na, K – väga olulised kõigi rakkude elutegevuses Li – väga mitmekülgne biotoime, kuid tema eluline tähtsus tõestati alles 1980.a. Suuremates kogustes mürgine, mõjub ka psüühikale (Li2CO3 kasutatakse vaimuhaiguste raviks) Rb ja Cs osa eluprotsessides pole selge - Na ja K ühendid on kõige kasutatavamaid aineid üldse (kõige enam NaCl ja KCl, NaOH, Na2CO3, Na2SO4, KOH jt.) - Kõiki LM leidub looduses, kuid nende sisaldus maakoores varieerub drastiliselt: suurim on see Na-l ja väikseim Fr-l (kogu sisaldus maakoores veidi üle 20 g). - Lm-del on palju isotoope (nagu teistelgi elementidel); neist on tähelepanu äratav radioakt. isotoobi 40K (T1/2 1,32 . 109 a., sisaldus 0,012%) esinemine looduses, sh. elusaines. 2.3. 2
annaabi.ee 
