- Friedebert Tuglas - Jaan Oks-Leisist, ta luule naturalistlik, inetut peetakse ilusaks - Koostööd tegid Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik- illustratsioon. 4. NE tähtsus eesti kultuuripildis - Uute autorite tulek - Kirjastuse loomine - Arendati sõnavara - Lääne Euroopa kirjanduse tutvustamine - Kadunud kirjanike ,,päästmine" Liiv, Peterson - Tõlke tegevuse uus kvaliteet 5. Gustav Suitsu elulooline ülevaade - 1883-1956 - Sündis lõuna Eestis, koolmeistri poeg - Õppis Tartu kroonugümn - 15 aastasena hakkas luuletama - Alates 1901 töötas soomes koduõpetajana, suviti - 1905-1910 õppis soomes helsingi ülikoolis soome keelt, esteetikat ja kirjanduse ajalugu - 1911 abiellus soomlasega, 2 tütart - 1919-1944 Tartu Ülikoolis kirjanduse professor - 1944 Stockholmi, töötas Nobeli instituudis. Rootsis ta ka suri 6
k e s tu s < 1 s e k k e s tu s s e k u n d id k o r d a m is e ja n im i u n u s ta m in e a lg a b k o h e h a r ju ta m is e te e l s iia lu g e m is -ja k ir ju ta m is o s k u s s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a PIKAAJALINE ehk püsimälu ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU INFO saab talletada püsimällu kordamise, harjutamise teel. Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on tugevam ja sisu häirekindlam POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA VÕIMALDAB UURIDA AJU (PET) ERI PIIRKONDADE AKTIVISEERUMIST MÕÕDETAKSE AJU VEREVOOLU JA GLÜKOOSI AINEVAHETUST AJUS KUI NEURONID AKTIIVSED, TÕHUSTUB SEAL VEREVARUSTUS JA AINEVAHETUS KIIRENEB (KOLLASED/PUNASED PIIRKONNAD PILDIL)
nime · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki (pildil) · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut (,,Kellele iseseisvus, kellele ike", ,,Iseseisvuse ikke all" ja ,,Teosed") · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980) Kasutatud kirjandus: · Danil Rudnev. "Viktor Kingissepa elu. Elulooline jutustus". Tallinn, 1988 · ENE 4 · EE 14 ,,Eesti elulood" · http://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Kingissepp · http://luup.postimees.ee/luup/97/09/ajalugu1.htm#algus · http://bhr.balanss.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=149:ligi-sepp-ja-kingissepp-putinist- raeaekimata&catid=16:koik-mis-mujale-ei-mahu · http://paber.ekspress.ee/viewdoc/97DE2BAF3F13C391C2256BAA004A27 6D Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3
3 mitme- etapilise ehituslooga, mis on märgatav hoone põhiplaanis. Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut
Tulemuseks oligi see, mida ta nimetas `kalligrammiks' ning mida oleks ehk kõige täpsem iseloomustada analoogia läbi kubistliku maaliga. 24. Vali 1 modernistliku luule esindaja ( Lorca, Eliot, Majakovski, Jessenin ) ning vasta järgmistele küsimustele: Lorca Eliot Majakovski Jessenin a) millist suunda Sürrealism Imazism Futurism Imazism esindas b) 1 elulooline tema reputatsioon paranes Aastal 1915 1919. aastal eeskätt pärast 1930. seik, mis mõjutas sõpruskonda aastat, kui Stalin armus ta abielus liitus tema loomingut kuulus nimetas teda naisesse, mis imazinistidega lapsepõlves ,,Nõukogude epohhi mõjutas ta kõige paremaks ja
3 mitme- etapilise ehituslooga, mis on märgatav hoone põhiplaanis. Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-
Levin, haritud ja varakas mees, suudab lahkuda linnast, et asuda elama maale. Kuid ta ei suuda olla õnnelik, sest teda vaevavad vastusta küsimused elumõttest. Õnneliku pereisana ei suuda ta olla õnnelik mees. Pääsemine tuleb tahupoegade lihtsat ja looduslähedast eluviisi jälgides, mis avab ta silmad jumala meele järgi olevale elule. Levin suudab ühendada endas argise ja filosoofilise maailma jumalatõeni jõudes. 13. Dostojevski elulooline ülevaade 1821-1881 Pärit vaesunud aadliperekonnast. Isa töötas vaestehaiglas arstina. Ema oli pärit keskklassist. Emapoolne vanaisa tegeles kaubandusega. Dostojevski isa oli range, kohati julm, kinnine ihnur. Ema seevastu vaikne, leebe, suure lugemusega. Dostojevski lapsepõlve kultuurilised muljed on vastuolulised, üheltpoolt helged vene muinasjutud, teisalt sünged lood suguvõsast. Lapsed pidid Piiblit tundma. Dostojevski õppis koos vennaga pansionis. Dostojevski oli
kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring) Etnograafia kirjeldab kultuuri ja mõtestab eluviisi osalejate seisukohast ja nende loomulikus keskkonnas, kasutab paljusid erinevaid andmekogumisviise pika ajaperioodi jooksul. Sageli intervjuud ja vaatlused. Juhtumiuuring (case study) uurib konkreetset juhtumit (võib olla organisatsioon, sündmus, grupp, protsess vms) kasutades kõiki võimalikke juhtumisse puutuvaid andmeliike. Eesmärgiks on mõista juhtumit tema kontekstis, terviklikult.
Kalle Blomkvist, Rasmus, Pontus ja Lontu, Lärmisepa tänava lapsed ja Madlike. Lapsepõlv oli Astrid Lindgreni kirjandusliku loomingu eeldus. Ta oleks justkui terve elu jätkanud elamist lapsepõlves. Seal liigub ta kergelt ja takistamatult, ronib üle kõigi aedade, kogeb samu tundeid, taaselustab fantaasiaid. See, kes järgneb talle lapsepõlvemaailma ei kohta ühtki takistust. Uksed avanevad, sest midagi ei ole varjata. Tegelikult tuleks sellega piirduda, tema elulooline kirjeldus peaks lõppema seal, kus lõpeb lapsepõlv. Täiskasvanu rollis olemine tekitas temas melanhooliat, mis aastatega järjest süvenes. Tunded, mis teda sütitasid olid koguaeg seotud lapsepõlvega: looduselamustega, raamatutega, vanematearmastusega, sõprusega, kaastundega, ootamatu mängulustiga. Kirjanik ise sageli ja selgesti kuulutas, et ta kunagi ei tahtnudki kirjutada täiskasvanud lugejale, kuna ainult lapsed loovad imesid. Tema poolt loodud kirjanduse
See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Viimaste hulgas on nii Platoni kui ka Xenophanese versioonid Sokratese kaitsekõnest kohtus; need kuuluvad inimsoo tähtsaimate dokumentide hulka. Surres oli Sokrates 70-aastane. Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese surmamõistmine sokeeris vapustavalt noort Platonit; Platoni varasemad kirjutised on õigupoolest elulooline sari, kus ta kaitseb Sokratest kui teotatud isiksust. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust. Sokrates oli kohtuprotsessi ajal Ateenas laialt tuntud omapärane kuju, kelle isik oli sünnitanud ajaga sammupidavates näitekirjanikeski vastupandamatu parodeerimissoovi. Meieni on säilinud Aristophanese näidend Pilved, kus musterkirjanik lõbusalt pilkab Sokratest kui filosoofilist
Mihhali Bulgakov (1891-1940) ELULOOLINE TAUST Sündis Kiievis, intelligendi peres (isa vaimuliku seminari teoloogia prof). Gümnaasiumis MB-l teoloogia alati ,,5", tundis suurt huvi. Lõpetas ülikooli arstiteaduskonna, töötas mõned aastad külaarstina. Võttis arstina osa ka I MS-st, teenis tsaariarmees. Tegi endale tüüfusevaktsiini, mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime. Nimetas rev-e ,,märtsihulluseks" ja ,,oktoobrihulluseks", ei kahelnud, et selle eest tuleb vene rahval maksta ränka hinda: ,,Viimase kahe aasta hullus on tõuganud meid kohutavale teele... Me oleme hakanud jooma karistuse karikast ja joome selle tilgatumaks." Kolib tagasi Kiievisse, loobub arstiametist, hakkab kirjutama näidendeid, hiljem hävitas varasemate näidendite käsikirjad. 1921 Moskvasse, algab ...
Vaadata elule tagasi ning meenutada oma elu lugu ja seda mõjutanud valikuid, pöördeid, õnnestumisi, kahtlusi. Oma elu tähthetki. Loomulikult sel moel kirjasõnas sündinud lugu saab olla vaid niivõrd avameelne, kuivõrd inimene ise seda õigeks peab. Oma uurimistöö jutuvoo katkemisega surun peale mõne küsimuse, mis inimesele omale poleks pähe tulnud. Ei ma ei otsi situatsiooni, lihtsalt võib-olla ka jutustaja otsib lihtsalt natuke vürtsi. Ma arvan, et see uurimistöö ei ole ainult elulooline, vaid ka ajastu-looline. 2 1 1. Lapsepõlv 1.1 Vanemad Helvi Laasi isa Albert Taneli poeg Kepp on sündinud 21. veebruaril 1895. aastal, Tartumaal Laeva vallas Väävikvere külas, käsitööliste peres. Ema Aleida Jaani tütar Arand on sündinud mihklipäeval 29.september 1899 aasta sama küla teises otsas Murru vahtkonna metsatööliste peres. Mõlemad vanemad on käinud külakoolis 3 aastat
probleemile (Thales, Anaximandros, Anaximenes, Pythagoras) Alge (arche) -- millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis valitseb järgnevat. [vrd. Zeus- valitseb, aga ei ole algus]. Arche otsimine viib taotluse poolest hiljem metafüüsikasse: käsitada olevat tervikuna tema algprintsiipides (principum arche tõlge). Küsimus mis on? -- jääb filosoofias kestma. Thales - Ainus elulooline fakt, mistõttu ka Thalest tunti, et ennustas 585. a. päikesevarjutuse. Oli üks kuulsast "seitsmest targast". Temal arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Pärimuse kohaselt olla ükskord filosoofiliselt mõtiskledes ja taevasse vahtides kukkunud kaevu, mistõttu kaasaegsed tema üle naersid. Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust. Anaximandros (610-547) - Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). See on ka jumalus,
ühiskonda. Erinevus on aga selles, et nüüd, 5-ndal sajandil, saab inimese ühiskondlik olemine spetsiaalse teoreetilise mõtestuse esemeks. Ja see pööre iseloomustab mitte üksnes Sokratese filosoofiat, vaid ka sofistide-teoreetikute huvisuunda. Õpetus teadmise arenemisest. Vaatamata sellele, et avalikkuses kujunenud käsitus temast oli sedavõrd ekslik, tunnistab Sokrates osutatud teoses, et need vaated ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid on tõesti leidnud aset üks elulooline sündmus, mis olevat saanud niisuguse arusaamatuse aluseks. Nimelt olevat kord üks tema sõber esitanud kreeklaste tähtsaima usukeskuse Delfi oraaklile küsimuse: “Kas on keegi targem kui Sokrates?” ning olevat saanud preestrilt teada jumala vastuse: “Ei, mitte keegi ei ole Sokratesest targem.” Sokrates kõneleb edasi sellest, et jumala niisugune vastus oli olnud talle mõistatuseks – ühelt poolt ei teadnud ta endal mingit erilist
Samuti ei suuda ta mõelda tulevikule. Kui küsida, mis toimub tema peas kui ta üritab mõtelda tulevikule, siis suudab ta parimal juhul ütelda, et tema mõistus on selle koha pealt "tühi", nii nagu ta on "tühi" katsete puhul mõelda möödanikule. Teiseks on K.C-l suuri raskusi õppimisega ja uue informatsiooni omandamisega. K.C. juhtum näitab, et on suur vahe `teadmise' ja `kogemise' vahel. Meil on olemas mälu, mille abil me teame fakte maailma kohta, ja hoopis teistsugune elulooline või episoodiline mälu, mis võimaldab taaskogeda seda, mis meiega on kunagi varem juhtunud, või seda, mida me selle ajal kogesime. Ilmselt ilma semantilise mäluta poleks episoodiline mälu võimalik, kuid semantiline mälu ei eelda tingimata episoodilise mälu olemasolu. Unikaalne K.C. juhtum näitab, et inimene võib ühe hetkega kaotada kogu episoodilise mälu, ilma, et tema arukus ja ebaisikulised teadmised ümbritsevast maailmast oleksid sellega oluliselt kahjustatud.
Oleneb väga suhetest emaga lapsepõlves. Põhineb rohkem huvidel kui erootikal ja armastusel. Arendada võimet armastada. Tunnete väljendamisel on ta väga sõnakehv. Kui partneri kiindumus pole pealetükkiv on väga hea. Agressiivsus Lähedalt seotud hirmuga. See põhjustab. Hirm ja ebamugavus langevad väiksel lapsega agressiivsusega kokku. Spontaanne kontrollimatu ja süütundest vaba. Lapselik üldiselt. Elab kiiresti end välja. Ainus viis kuidas ta saab kontakti. Elulooline taust a) sünnipärased- ei saa ise valida. Soodumus väga tundlikel lastel. Enesekaitseks. Aktiivsed ja agressiivsed lapsed. Tunnevad et tülitavad koguaeg- umbusaldus, endassetõmbumine. Kehaline puue, soovimatu laps. b) kasvatus ja keskkond. See et laps hakkaks usaldama ümbritsevat maailma peab see olema usaldusväärne- peab rahuldama vajadusi. Kui hakkab, siis tekib julgus riskida. Füüsiline kontakt tingib parema arengu. Kas hakkab maailma usaldama või ei. Kui last jäetakse
Oleneb väga suhetest emaga lapsepõlves. Põhineb rohkem huvidel kui erootikal ja armastusel. Arendada võimet armastada. Tunnete väljendamisel on ta väga sõnakehv. Kui partneri kiindumus pole pealetükkiv on väga hea. Agressiivsus Lähedalt seotud hirmuga. See põhjustab. Hirm ja ebamugavus langevad väiksel lapsega agressiivsusega kokku. Spontaanne kontrollimatu ja süütundest vaba. Lapselik üldiselt. Elab kiiresti end välja. Ainus viis kuidas ta saab kontakti. Elulooline taust a) sünnipärased- ei saa ise valida. Soodumus väga tundlikel lastel. Enesekaitseks. Aktiivsed ja agressiivsed lapsed. Tunnevad et tülitavad koguaeg- umbusaldus, endassetõmbumine. Kehaline puue, soovimatu laps. b) kasvatus ja keskkond. See et laps hakkaks usaldama ümbritsevat maailma peab see olema usaldusväärne- peab rahuldama vajadusi. Kui hakkab, siis tekib julgus riskida. Füüsiline kontakt tingib parema arengu. Kas hakkab maailma usaldama või ei. Kui last jäetakse
käsitlusele heast ja kurjast. Kui on, siis mis see täpsemalt olla võiks. Märkus: Sõnad ,,hea" ja ,,kuri" on töös kirjutatud väikese algustähega siis, kui on tegemist filosoofilise või tavakeele kontekstiga. Juhul, kui kontekst viitab Kurjale või Heale kui isikulisele jõule ehk olevusele, on kasutatud suurt algustähte. Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................1 I Jungi elulooline taust ning vaadete kujunemine...................................................6 II Jungi ,,kindaheit" kristlikule dogmaatikale.........................................................13 2.1. Väljakutse ja kurja probleemi püstitamine......................................................13 2.2. Kurja seostamine Kolmainuga.......................................................................15 2.3. Nelisus ja mandalad............................................................................
annaabi.ee 
