Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu tekkimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evolutsioon, kosmosest, polümeerid, tekkima, bakterid, ürgookean, taimedest, saurused, imetajad, vilipuu, essees, kirjutan, avaldan, tekkest, varianti, saades, tasandit, liitusid, polümeeride, esimesest, suhtlema, inimühiskond, vulkaane, aurust, ookeanid, ürgbakterid, nendest, koorik, luud, kõhred, tasapisi, avanes, endile, puhke, aind, vähidEssee Reemo Vilipuu 11HU (20.12.15) Elu tekkimine Essees kirjutan kokkuvõtvalt kõik vajalikud ja tähtsad tegurid, mis on tekitanud meie planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud
taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist): Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid) Polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks 1953 aastal tõestas Stanley Miller katseaparatuuriga ,,ürgsupi" hüpoteesi.
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, kiired liigutused
laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus küündinud 100 miljardi ei levinud. kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. Evolutsiooni etapid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Geoloogiline areng Bioloogiline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon Evolutsioon algab sellega, et pärast plahvatust toimus tohutu laialipaiskumine ja gravitatsiooni eraldumine. Seejärel toimus inflatsioon, mille käigus sündisid kvargid. Kvargid e. Tugevas vastastikmõjus elementaarosakesed. Pikka aega valitses universumis kvarkide ülekaaluga osakeste supp. Kvarkide kolmikud moodustasid prootonid ja neutronid.
Toimusid sagedased vulkaanipursked ning planeeti pommitas veel suur hulk asteroide. Puudus mullakiht, sest ei eksisteerinud veel elu, mille tulemusena saaks üldse muld tekkida. Kuna atmosfääris puudus hapnik, siis asendasid seda igasugused vesinik- ning lämmastikühendid, mis tekkisid vulkaani gaasidest. Meie planeet nägi välja kui maapealne põrgu. See on ka üks põhjustest, miks elu siis tol hetkel veel ei eksisteerinud. Lihtsatest molekulidest hakkasid tekkima lõpuks keerulisemad orgaaniliste ainete kompleksid. Nendeks oli algul näiteks aminohapped ning nukleotiidid. Hiljem hakkasid tekkima polümerisatsiooni teel esimesed orgaanilised polümeerid ning need moodustasid omavahel kogumikke. Reaksioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Elu tekkis vees. Esimesed isepaljunevad molekulid olid RNA-molekulid. Nende võime replitseeruda oligi elu tekkimise aluseks
Evolutsioon Evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Praegu on looduslik valikühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
See kõik toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Suure Paugu teooria käsitleb ühtlasi ka universumi varajast arengut. Esialgu oli universum väga tihe, mis paisus ja jahtus kiiresti, juba minuti pärast hakkas soojustasakaal kaduma, tuumaosakesed olid seotud tuumadesse, ning neutriinod ja antineutriimod käituvad vabade osakestena. 3 minutit peale Suurt Pauku hakkas toimuma tuumasüntees, ning tekkis valgus. Esimeste tuumadena hakkasid moodustama heeliumi tuumad. Hakkasid tekkima erinevate ainete aatomid kuni rauani, kuid siis ainete teke lakkas, sest temperatuur langes. Edaspidi ülejäänud ained moodustusid supernoovades tuumareaktsioonide jõul. 300 000 aastat peale Suurt Pauku tekkis mikrolaine kiirgus. 1000 miljonit peale maailma algust hakkasid moodustama tähed ja protogalaktikad. 4,5 miljonit aastat tagasi hakkasid moodustuma mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena
mateeria gravitatsiooni tõttu kokku. Tekkis täht, mille tsentris hakkasid toimuma tuumareaktsionid ja heeliumi põlemisel tekkisid uued raskemad elemendid. Tähed on, kui milajrdeid aastaid põlev gaasikera, mille kütus ükskord otsa lõppeb. Tähtede sisemuses lõppevad vesiniku varud ja alles jääb ainult heelium. Tuum tõmbub kokku, temperatuur tõuseb. Järgneb gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustab supernoova plahvatuse. Hakkasid tekkima galaktikad, mis tekkisid kosmilisest tolmust, mis moodustusid supernoova tagajärjel. Kosmiline pilv hakkas kokku tõmbuma ja tekkisid planeedid, sealhulgas ka planet Maa. Raskemad ained vajusid Maa tuuma, pinna pealne tahkus ja tekkis maakoor. Algeselt oli Maa jahe, siis hakkas soojenemine. Maad hakkasid tabama hiiglaslikud meteoriidid ja hakkasid purskama vulkaanid. Maal hakkas aktiivne vulkaaniperiood, vulkaanilistest gaasidest moodustus atmosfäär,
......................................................................... 7 Bioindikatsioon...................................................................................................................... 7 Looduskaitse...........................................................................................................................8 Vastused..................................................................................................................................8 Evolutsioon.............................................................................................................................9 Evolutsiooni tõendid...............................................................................................................9 Elu areng maal.....................................................................................................................10 Evolutsiooni geneetilised alused.................................................................
aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine
Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima (2500 mln. a. tagasi). Esimesed taimed olid vetikad. Üherakuliste vetikate kolooniatest kujunesid algelised hulkraksed vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus). Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Maismaale asumiseks pidid
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida
Molekulaargeneetiline võrdlus: · Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad · Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus · Molekulaarkella printsiip Biogeograafilised tõendid: · Sarnased linnud, aga erinevad nokakuju poolest · Jälgida annab seda kõige paremini saartelt Evolutsioonivormid Evolutsioonivormid: · Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakeste aatomite teke · Keemiline evolutsioon Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid Aatomitest olid tekkinud olekulid Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid Polumeeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: · Sagedased vulkaanipursked
Elu päritolu ja areng Maal ELU PÄRITOLU JA ARENG MAAL 1. Sissejuhatus Enne evolutsiooni teemade ja probleemidega kokkupuutumist võiks veidi mõelda kahele küsimusele. Esiteks "Kuidas on elu Maale tekkinud?" ja teiseks "Kas organismide evolutsioon jätkub ka tänapäeval või lõpes see kunagi kauges minevikus? Teise küsimuse õige vastus oleks" jah, evolutsioon jätkub ka tänapäeval". Aga esimese küsimuse vastus võib erinevatel inimestel olla erinev. Kes arvab, et elu on Maale loodud või näiteks toodud, siis sellel on täielik õigus ja vabadus niimoodi mõelda. Kooliõpikutes käsitletakse teaduslikult põhjendatud varianti. Selle alusel on elu Maale tekkinud. Teiste võimaluste kohta võib lugeda muudest materjalidest.
Tavaliselt toimub see raku tuumas. Kui genoom on paljunenud, moodustub ümber kapsiid ja rakust väljudes ümbris. Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena, see tähendab et viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimesehaiguste põhjustajaks on viirused. Ø Bakterid § Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. v Bakterite ehitus ja paljunemine § Enamiku bakterite suurus jääb vahemikku 0,1...25 mikromeetrit. Bakteri ehitus on eeltuumne; tuuma pole, selle asemel on nukleoid ( DNA-st koosnev rõngaskromosoom); plasmiidid- sisaldavad geene eriolukordadeks ( näiteks kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme);
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle
Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts- liblikalised, sugukond-põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas, Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase. Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks. Esimesed organismid: Protobiant- Ainuraksed, eeltuumsed- päristuumsed ainuraksed- hulkraksed 13. Kirjelda loomariigi arengut.
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus
· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus?
- nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses peavad töötama erinevatel temperatuuridel - võetakse kuumaveeallikatest bakterid Bakterid toiduainetööstuses: - laktoosivabad toituained = lisatake ensüüm laktaas = see lõhustab laktoosi ära - juustu valmistamine = kümosiini tootmine - kääritatud piimatooted = piimhappebakterid kääritavad laktoosi piimhappeks Bakterid ja Biokütus - biogaasi, biodiisli ja etanooli tootmine õlitaimedest, suhkruroost ja suhkrupeedist - vaja baktereid = lagundvad süsivesikuid - geenitehnoloogiaga üritatakse, et :
Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed (pildil) on leitud Hilis-Silurist. DEVON (416..
Evulutsiooni vormid: 1. Füüsikaline evolutsioon- Elementaar osakestest tekkisid aatomid, umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike. Ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis Maa. 2. keemiline evolutsioon- lihtsamatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukamad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid: tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid( aminohapped nukleotiidid) polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsalt orgaanilised ained osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust
Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Inimese evolutsioon Koostas:Kreet Treiberg 9.b klass Juhendaja: Tiina Naissoo Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 1.Evolutsioon.........................................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''......................................................
ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid)
Silur 443,7 Ordoviitsium 488,3 Kambrium 542 Proterosoikum Agueoon 2500 Arhaikum ürgeoon 4600 Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat tagasi. Esmastest elukandjatest protobiontidest said alguse üherakulised ilma tuumata organismid eeltuumsed ehk prokarüoodid. Praegu esindavad prokarüoote bakterid. Ürgsed prokarüoodid elasid vees. Fossiilseid baktereid on tuvastatud juba 3,2 ... 3,8 miljardi aasta vanustes kivimites. Prokarüootsete organismidena eksisteeris elu Maal ligikaudu paar miljardit aastat. Umbes 1,4 ... 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid nendest päristuumsed organismid ehk eukarüoodid. Eukarüootsuse teket seletatakse nn. endosümbioosi hüpoteesiga: mingisuguste amöboidsete prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid
eelneva taseme biomassist. Toiduahelate erivormid: · Kiskahel kiskjad ise osutuvad saakloomadeks. Viimane lüli on tippkiskja. · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil. N: õunapuuleht lehetäi entomofiilsed seened mükoviirused. · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed . vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Pikemat aega tasakaalus püsinud populatsioonide arvukust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks. ÖKOSÜSTEEMIDES TOIMUVAD MUUTUSED lk 148-152 Ökosüsteemi iseregulatsioon hoiab süsteemi tasakaalus! Kui see lakkab, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukus. Stabiilne populatsioon suremus ja sündimus on enam-vähem võrdsed. Populatsiooni arvukus püsiv.
........................................................................................10 Magevee- ja maismaaelustik ............................................................................................11 Massiline väljasuremine Permis .......................................................................................12 Paleogeen.................................................................................................................................. 13 Mereelu evolutsioon .........................................................................................................13 Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad ............................................................... 14 Imetajad Oligotseeni ajastikus ......................................................................................... 15 Kliima muutus ja massiline väljasuremine ...................................................................... 15 Kasutatud kirjandus.........
eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide (Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Holland jt) strateegiates. Kultuuriruumi püsivuse kui eraldi eesmärgi osas on SE21 seevastu suhteliselt eriline, ei ole teada sellist eesmärgipüstitust üheski senikoostatud strateegias. Evolutsioon Evolutsioon on igasugune ajalooline areng, kuhu alla kuulub universumi ja ka organismide areng. Evolutsioon, kitsamas mõttes, elusorganismide teke ja ajalooline areng. Evolutsioonivormid : 1) füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni (tähtede välja kujunemine) 2) keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni
annaabi.ee 
