miljoneid baktereid, ühes tilgas piimas on aga umbes sada tuhat bakterit. Bakterid on nii väikesed, et meie neid palja silmaga ei näe. Bakteritel on väga suur ökoloogiline tähtsus. Nende elutegevus mängib otsustavat rolli näiteks süsiniku- ja lämmastikuringes. Samas on bakteritel inimese seisukohalt ka negatiivseid külgi, sest bakterid põhjustavad toiduainete riknemist ning inimeste ja loomade nakkushaiguseid, samuti ka taimede haiguseid. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/bakterid1.htm) Bakterite ehitus. Enamikul baktereil on jäik rakukest, millel on elektriline pinnalaeng. Paljude bakterite rakke ümbritseb liikuv limast kapsel, mis kaitseb rakku kuivamise eest. Enamasti on bakteritel üks, kaks või mitu viburit, mis asetsevad tema otsas, külgedel või ümberringi ja annavad bakterile kulgemisvõime. Enamikus bakterirakkudes ei ole rakutuum eristatav, nende
paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/images/4-9-3- 1.jpg&imgrefurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/4-9-3- 1.htm&h=200&w=200&sz=23&tbnid=N4sFefJSBNcJ:&tbnh=99&tbnw=99&start=9&prev=/images%3Fq%3Dbakt Naha uuenemine Pidevalt tekkivad uued rakud liiguvad naha pealispinna poole ja moodustavad lõpuks sarvkihi. Kolm kuni neli nädalat Vanad rakud eemalduvad pesemise ja kuivatamise protsessis.
· Koostise järgi: Gaasiline planeet · Suuruse järgi: Suur planeet · Asukoha järgi Päikese suhtes: Välisplaneet · Asukoha järgi Maa suhtes: Välimine planeet · Ajalooline liigitus: Moodne planeet Neptuuni sümbol Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · http://et.wikipedia.org/wiki/Triton_%28kuu%29 · http://miksike.com/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/pikeses.htm · http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html
KUSITI kotikujuline elund, kuhu kokkutõmbumisel kusiti kaudu. uriin koguneb. ALLIKAD http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21-3.htm Meeli Roosalu, Inimese anatoomia, Tallinn 2006:128 http://www.cultinfo.ru/fulltext/1/001/008/033/911.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm David Burnie, Inimkeha. Lühientsüklopeedia. lk. 126-127, Inimkeha. http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm
Suusavõistlus 2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues klass,võitja meeskond võistleb üheksandikega. Uisuvõistlus(1-4klass) Ühes otsas on 3tüdrukut ja teises otsas 3poissi.Tüdrukud alustavad slaalom sõitu koos hokikeoi ja jalgpalliga.Jõudes raja lõppu,edastatakse pall poistele ja poiss liigub samamoodi tüdrukuteni.Nii koguaeg kuni pooled on vahetatud. Kelguvõistlus Võistluses osalevad 2poissi ja 2tüdrukut.Üks õpilane laseb alla ja üritab sooritada võimalikult pika liu. All märgitakse liu pikkus ära.Kui õpilane tuleb kelgult maha,peab ta
Kokkupõrkumine toimub kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ning mõlemal on piisav impulls, et mitte ühineda. Kõige ekstreemsemal juhul galaktikad ühinevad. Sellisel juhul on mõlema galaktika impulss ebapiisav, et galaktikad saaksid üksteisest läbi minna. Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosm os/linnutee.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1ko smos/elutuba/kuidas.htm TÄNAN KUULAMAST!
põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja tänapäevane elustik. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvased ninasarvikud) on tänapäevaks välja surnud. Delfiin Nahkhiir Elevandieellane Elu areng Neogeenis Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/loomade-evolutsioon-m1012.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/keskaegk.htm http://www.slideshare.net/helina20/keskaegkond http://www.slideshare.net/helina20/vanaaegkond http://www.slideshare.net/helina20/uusaegkond http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/vanaaegk.htm http://www.youtube.com/watch?v=yVqJ_mQazik Aitäh kuulamast! Küsimusi?
Jääkriimusid tekitasid liustiku alumisse ossa külmunud kivimiosakesed, mis üle aluspinna libisedes seda kriibivad.9 Joonis 4. Moreentasandike tekkimine 6 https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loodus#Mandrij.C3.A4.C3.A4tekkelised_pinnavormid 7 https://www.taskutark.ee/m/mandrijaa-kujundatud-pinnamood/ 8 http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 9 http://term.eki.ee/termbase/view/6686780/#/concept/view/1058288091/ 6 Pärast jääaega tekkinud pinnavormid Kui liustik sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkis maapind Eesti loodeosas
Venetia Burney 18. veebruaril 1930 Usa amatöörastronoom Clyde Tombaugh Diameeter 2390km(0,19 Maad) Mass 0.002 Maad Täispööre 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga 248 korda pikem Maa aastast Keskmine temperatuur -230°C 5,9 miljardi km kaugusel Päikesest Pinnases 70-80% kivimeid; 20-30% jääd 19. jaanuaril 2006 New Horizons Atmosfäär on hõre 19 000 km kaugusel Charon Nix ja Hydra P4 ja P5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/pluto.html http://en.wikipedia.org/wiki/Pluto http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html http://nineplanets.org/pluto.html
URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html
Neid planeete on saadud päris palju uurida, v.a Merkuur, sest see asub Päikesele kõige lähemal. 7 Pildid: /1/ /3/ /2/ /4/ 8 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa-t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid (28.03.09) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur (28.03.09) 3. http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html (29.03.09) 4. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury. html(29.03.09) 5. Avastusretked ,,Reis kosmosesse" Mike Goldsmith (Sally Ride'i tsitaadid ja eessõna). Lk 41, 43, 44, 78, 79, 141 6. ,,Planeedid" David Mcnab ja James Younger. Lk 97, 98 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus(29.03.09) 8. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.ht ml (29.04.09) 9. http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html (29.03.09) 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) (29.03.09) 11. http://www
Suuremad tähed muutuvad ülihiidudeks, aga kuna sellised tähed ei ole üldse stabiilsed, siis nad plahvatavad. Plahvatus võib ära viia tähe pealmised kihid, aga võib ka hävitada kogu tähe. Suuremate tähtede elu lõppeb neutrontähe või musta auguna. Allikad. · http://opik.obs.ee/osa3/ptk06/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia) · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtedesn.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tahed_terjeleola.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtede.htm · http://www.nasa.gov/audience/forstudents/9-12/features/stellar_evol_feat_912.html Pildid. Kunstniku kujutlus protähe tekkeprotsessist. Ühe tähe elulugu Päikese näitel. Hertzsprung-Russeli diagramm (HR-diagramm). Näitab iga tähe asukohta graafikul vastavalt tema
· Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid · Sinaka varjundi annab metaan · Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet · Scooter · Must Laik Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi/ura · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/n · http://web.zone.ee/paikesesysteem/neptuun.html · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html · "TÄHISTAEVA ENTSÜKLOPEEDIA" 2009, lk 94-96
•Lillelapsed •Armastus, rahu ja valgus •1960. aastal •Lilled HIPIDE VÄITED •Vabaarmastus, uimastid •Sand francico •Lahkusid noored •Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule KASUTATUD MATERJAL https://et.wikipedia.org/wiki/Woodstocki_festival https://et.wikipedia.org/wiki/Hipiliikumine https://et.wikipedia.org/wiki/Flower_power http://miksike.ee/documents/main/referaadid/hipid_kerdasigrid.htm http://miksike.ee/docs/elehed/4klass/2olid/elutuba/60.htm Küsimusi? Tänan kuulamast
Kaasasündinud Pärandub vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kasutatud materjal: Koostatud: http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anat oomia/vereringe/9-4-9-1a.htm põhjal http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/lymfjalymfisysteem.html http://anatomy.med.umich.edu/surface/head_neck/neck_ly mph.html http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/porn.htm http://www.hughston.com/hha/a_13_2_7.htm http://bms.brown.edu/pedisurg/images/ImageBank/Spleen/ AccessorySpleen1.jpg
sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 ,,Tähistaevas’’ lk 97-101 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/documents/mai n/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/plu to.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01. html Tänan kuulamast !
eest. Koostöö teiste organitega Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Enamik rakukesta komponente transporditakse kohale Golgi kompleksist. Tselluloos sünteesitakse ja väljutatakse membraanseoselise ensüümikompleksi poolt. See kompleks saab vajalikud substraadid raku tsütoplasmast. Kasutatud kirjandus http://cellbio.ebc.ee/rakubio/taimerak.html http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm Joonis: http:// miksike.ee/docs/elehed/4klass/5energia/elutuba/energi a/3raku%20ehitus.htm Bioloogia Gümnaasiumile I Täname kuulamast!
mitmeks kuuks või aastaks. Kaasaegsed teleskoobid on suured, kuid õrnad aparaadid, mis vajavad kaitset ümbritseva keskkonna eest. Nad paigutatakse kuplitesse, mida saab avada nii palju, et teha nähtavaks osa öötaevast kupli kohal. Kuppel pöörleb, võimaldades teleskoopi suunata igasse punkti. Astronoomid ja tehnikud ise asuvad eraldi juhtimisruumis. Allikad, kust sa need asjad said http://i.imgur.com/TzK20q0.png http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/ihubble.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioteleskoop http://www.arocanada.com/images/1966_ARO_Structural_Diagram.jpg http://www.horisont.ee/node/872 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/teleskoobid_evelin.htm
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.Värvuselt on ta kollane või tumehall.Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Kaaslasi Merkuuril ei ole. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil .Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Merkuuri...
kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. Kasutatud lingid 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2.Taevakehade esmane 3.Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem .htm 4.http://hot.ee/ylle5555/page3.html 5.http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; 6.http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.ht ml 7.http://opik.obs.ee/osa2/ptk07 Tänud et vaatasite.
Lähim galaktika *Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. *Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. *Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna *Väga hästi vaadeldav on ta 78-kordse suurendusega binokli abil Kasutatud materjalid: http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://en.wikipedia.org/wiki/Milky_Way Pildid : www.google.ee
https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/media/File:PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet. Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha . Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi. Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast. Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/documents/mai n/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/plu to.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01. html Tänan kuulamast !
Jääaja tõttu jäi alles vähem loomaliike, kui oli enne jääaega. Neogeeni lõpus toimus ulatuslik mandrijäätumine, mis ulatub ka kvaternaari. Kvaternaar algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni. Suured alad maismaast, eriti põhjapoolkera olid algselt kaetud jääga. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid inimeste eelkäijad. Kvaternaaris kujunes välja tänapäevane elustik, kujunesid välja neandertallased ja tänapäeva inimesed. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ua.miksike.net/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Uusaegkond
Nimi "Niagara" pärineb irokeesi keelest "Niagara" tähendab mürisevat või mühisevat vett Joaastangu ülemise osa moodustab tugev siluri lubjakivi Niagara on piirijuga( USA ja Kanada vahel) Joa liikumise kiirus on oluliselt vähenenud,sest üle poole veest juhitakse hüdroelektijaamadesse. Video https://www.youtube.com/watch?v=wB6gHz8XHDI Kasutatud kirjandus https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102001487 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/nigara.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Niagara_juga http://rainerkungas.blogspot.com.ee/2010/08/buffalo-buffalo-buffalo-buffalo -buffalo.html https://www.estravel.ee/blog/toronto-ja-niagara-vahtralehemaa-parlid/ Aitäh kuulamast!
· sobivad allergikutele. · lõpplahendused on kvaliteetsed, ilusad ja ainulaadsed. · pinnad on vastupidavad. · kasutamine on ohutu. · materjalid on enamsti kohalikku päritolu. · keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki. · materjalidest tulenev negatiivne mõju keskonnale puudub. Kasutatud kirjandus: · www.puumarket.ee/?op=body&id=810 · siivi.webs.com/Keemia9klass/Looduslikud %20ehitusmaterjalid.pps · http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/rau dkivi.htm · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Liiv.ht m · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/savi.html
üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG http://www.ivanstalio.com/immagini/Illustrazioni/Anatomy/nefron.jpg http://www.renalresource.com/brochures/ur1.jpg http://graphics8.nytimes.com/images/2007/08/01/health/adam/1122.jpg http://www.nhs.uk/Conditions/resectionoftheprostate/PublishingImages/40.T URP%20(side%20view)%20FINAL.jpg
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõr...
Linnutee Heleri Melsas Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid...
Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva · Veenuse pöörlemisperiood on ajaliselt ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis · Veenus pöörleb aeglaselt ja tavapäratult vastassuunaliselt Maa "kaksikõde" · Mõnevõrra väga sarnased: · Diameeter on 95% Maa diameetrist · Mass 80% Maa massist · Mõlemal täheldatakse kraatreid suhteliselt noorel pinnal · Maa ja Veenuse tihedus ja...
kuju-magnetilise dipooli. Tema tugevus ekvaatoril - 0,2 gaussi umbes 1 / 20 kui väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui Jupiteri. See magnetosfäär on tõhusaks kaiteks päikesetuulte osakestest Päikeselt. Saturni magnetosfäär, nagu Maa, toodab revonit. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmo http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/saturn 3.htm
Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Titani metaanijärved Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kasutatud kirjanud http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://www.miksike.ee/documents/main/refer aadid/saturn3.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html
septembril 1846. Pinnatemperatuur on Neptuunil -201°C. 7 Kasutatud allikad 1. http://www.slideshare.net/MariKauber/pikesessteem-ja-planeet-maa 2. http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/maa_tpi_planeedid.html 3. http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee 4. https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi 5. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html 6. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html 7. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html 8. http://www.space.com/48-saturn-the-solar-systems-major-ring-bearer.html 9. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mercury 10. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus 11. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Earth 12. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mars 13. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile
Galaktikaparved · Galaktikad ei ole jaotunud ruumis ühtlaselt · galaktikapaarid, grupid, parved superparved · tekkisid Universumi arengu käigus gravitatsioonilise kuhjumise teel · Superparved kajastavad Universumi ehitust selle varasel perioodil. · Hiidelliptilised parvegalaktikad on tekkinud mitme galaktika liitumise teel või väiksemate galaktikate haaramisega suure galaktika poolt. Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kos mos/elutuba/kuidas.htm · www.rrg.edu.ee/~klas/gal.doc · http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai- spiralgal.html · http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai- ellipgal.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee · http://ru.wikipedia.org/wiki/M87
valmiskaevatud urge Vihmauss Vihmausside liikumine segab ning kobestab mulda Vihmauss sööb kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi Vihmausside väljaheited Vihmauss. muudavad mulla sõmeraks Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/ http://humblebeefarm.blogspot.com/2012/05/soilheartof farm.html http://www.annaabi.com/seenedjasamblikudmx12960.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/4372.htm http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal&catid=1 http://outofuganda.files.wordpress.com/2008/07/mud2.jpg
Taime- ja loomaraku võrdlus SARNASUSED Nii taime- kui loomarakul on rakutuum Tähtsus: · Pärilik informatsioon · Juhib rakutegevust · Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välisme...
Eri organismide keemiline koostis Austerserviku kasvatamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja odavam kui kultuuršampinjonide kultiveerimine. Servikud on hea maitse ja meeldiva välimusega, nad ei vaja kupatamist, sobivad roogade valmistamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Kuivatatult või pulbrina kasutades on seened hinnatud maitseainena, kusjuures erinevad seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel, kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla Austerserviku koostis(%) vesi 89,2% valgud 3,1% rasvad 0,4% süsivesikud 1,1% kiudained 1,2% Energiat sisaldab 33 cal/100 g kohta. Vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, vähesel määral A-, C-, D- ja K-vitamiini. Austerservik toitub tselluloosist ja ligniinist, seega puidust, õlgedest, viljakestadest, paberist jm. neid aineid sisaldavatest materjalidest. Kul...
palju sensoreid ja roboteid peal.2008.aastal maandus Marsi põhja polaarregiooni NASA Phoenix Mars. See võttis proove Marsi jääkattest. Lisad Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur (Tea laste-ja noorte entsüklopeedia lk 329) http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://nineplanets.org/venus.html http://en.wikipedia.org/wiki/Venus http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/earth.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marss (Tea Laste- ja Noorte entsüklopeedia 2.osa lk 250)
Antarktika. · Pooled maailma geisritest asuvad Yellowstoneis. · Geotermaalenergia otsimine inimeste poolt on mõned geisrid hävitanud. · Waimangu geiser Uus- Meremaal purskas 1904. aastal 490 meetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Geiser · http://et.wikipedia.org/wiki/Fly_geiser · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Beehive_geyser.jpg · http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/geisr4.htm · http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-17-4.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Grand_Prismatic_Spring_and_Midway_Geyser_Basin · http://www.flickr.com/photos/liquidinplastic/4092432922/ · http://www.sannikov.org/en/propertydg.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Geisrite_org · http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20071126030327AAOhzC8 · http://en.wikipedia.org/wiki/Steamboat_Geyser · http://icelandiscool
REFERAAT Planeet Saturn Koostaja:Kristo Paju Juhendaja: Meeli Telgmaa Torma 2003 9 klass Kasutatud lingid: 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2. Taevakehade esmane liigitus: http://hot.ee/ylle5555/page3.html 3. Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem.htm 4.Planeet: http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade
: Loomad Elusorganismid Loom Riik ad Bakteri d Seene d Protistid Taime e. d alglooma d Kasutatud kirjandus • http://1.bp.blogspot.com/-qCpCoQ92-fg/TcOjOs9u7bI/AAAAAAAABDk/luCSh46nXzU/s1600/cell%252520copy.jpg • http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vetikad1_teele.gif • http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/4-5-7-5.jpg • http://mason.gmu.edu/~kstoy/PolarBear.jpg • http://4.bp.blogspot.com/_nlpGzfpQvbA/S8n-g0flopI/AAAAAAAAAC0/kUABIw3-nKI/s1600/varas_j22karu.jpg • http://1.bp.blogspot.com/_eYK6fl11FBg/S8AK4oRIgpI/AAAAAAAAAEs/iR06-gYWVco/s1600/2010-04-07.jpg • http://veebikiri.ee/wp-content/uploads/2010/04/kolm-l%C3%B5vi.jpg • http://2.bp.blogspot.com/_qi6GQYFIoPY/TAb0iogvt6I/AAAAAAAABZc/-m9omWcJiZg/s400/IMG_6629.jpg • http://3.bp.blogspot
PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris. Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Kasutatud materjal Rein Veskimäe "Universum" Tallinn 1997 Heikki Oja "Põhjanael" Kirjastus "Valgus" 2001 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/thedh.htm http://vaatleja.obs.ee/node/863 http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/tekst.html http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html
Mariner9 üle 7300 foto Parim missioon Vikingite poolt 4. juuli 1997 Pathfinder teadlaste poolt tehti enneolematuid samme Mars Global Surveyor hakkas Marssi kaardistama märtsis 1999 Mars Global Surveyor Vaade Marsi pinnale maandurilt Viking Lander 1 Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Universum, koostanudtoimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mar s.html http://www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Marss http://images.google.ee http://vaatleja.obs.ee/node/142
PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris. Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Kasutatud materjal Rein Veskimäe "Universum" Tallinn 1997 Heikki Oja "Põhjanael" Kirjastus "Valgus" 2001 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/thedh.htm http://vaatleja.obs.ee/node/863 http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/tekst.html http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html
jpg http://oceanovidaescondida.files.wordpress.com/2008/04/polychaeta.jpg http://www.gbri.org.au/Portals/0/Images/s4176741/IMG_0708.JPG http://imgc.allpostersimages.com/images/P-473-488-90/64/6470/XRSH100Z/posters/biodisc-earthworm-or-night-crawler-lumbricus-terrestris-cross-section- http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dd/PikiWiki_Israel_30660_Lumbricus_terrestris.jpg http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-06-17.6733376103/image_large http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/5energia/elutuba/energia/thingamine.jpg http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Hingamiselundite_haigused/Gaasivahetus_2.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/punalibled.2.jpg http://cdn1.arkive.org/media/32/325D2E34-12F3-4E83-B8FC-FE3C888D6492/Presentation.Large/Water-boatman-breathing-at-surface-of-water.jpg Relve, K, Kokassaar, U., Martin, M, Vanatoa, A., Rammul, Ü. Jt. Bioloogia 8. klassile 2. osa AS BIT 2012.a
Kaaslased Neptuunil on teatavasti 14 kuud, viimane neist avasti 2013. aastal. Kõige suurem kuu on Triton, mis avastati 1846.aastal ning teine kuu, Nereid, avastati 1949.aastal. Tritoni kaugus Neptuunist on 355000 km, raadius 1350 km ja suurus 2706,8 km. NEPTUUN JA TRITON Kasutatud kirjandus: http://web.zone.ee/paikesesysteem/neptu un.html http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://www.miksike.ee/documents/main/el ehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.ht ml http://en.wikipedia.org/wiki/Nereid_ %28moon%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Triton_%28kuu %29
aastaks. Põhjuseks oli Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled, mis ajavad musti laike ning valgeid pilvi ringi. Neptuuni sümbol: Kaaslaste nimed: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereis, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/neptuun_evelin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba /neptune.html http://nssdc.gsfc.nasa.gov/photo_gallery/photogallery-neptune.html Faktivaramu Tuhat 1000 ja vastust
miljardi aasta vana. Esialgu tekkinud süsteemid. Galaktikad oma arengu käigus kasvavad oluliselt. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega.Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte, tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki. http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/galaktikad.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4509 http://opik.obs.ee/osa4/ptk06/tekst.html http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%208%20-%20Galaktikate%20teke%20ja %20evolutsioon.pdf http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-spiralgal.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14616/4osa_Galaktikad.pdf;jsessio nid=14DF70053A8B6FEEC1248985170D2D17?sequence=9
Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal. Veel on Veenust külastanud enam kui 20kosmoselaeva, kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera7 ( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda (üleval). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html ) Atmosfäär Tiheda atmosfööri olemasolu Veenusel tegi kindlaks juba M. V. Lomonossov, vaadeldes 1761. aastal haruldast nähtust- Veenuse üleminekut Päikese kettast. Teleskoobis näeme Veenus alati sirbikujulisena ja tema pinda me ei saa vaadelda, kuna taevas on seal koguaeg 3 pilves. Pilvekihtide vahel puhub seal alati tuul, mille kiirus on umbes 300-400 km/h.
[4] 8 KOKKUVÕTTE See referaat andis mulle palju juurde. Nüüd ma tean täpselt, mis asi on galaktiga, kuidas see tekkis ja mis on selle koostiseks. Tegelikult võiks või peaks iga inimene teadma natukenegi, mis seal üleval kosmoses toimub . 9 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/kuidas.htm 2. http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/box01.html 3. www.rrg.edu.ee/~klas/gal.doc 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meie.htm 5. http://opik.obs.ee/osa4/ptk04/tekst.html 6. http://www.aai.ee/~urmas/ast/galA.html 7. Kumb oli enne galaktika või must auk? Äripäev . 08.01.2009. 10 LISA Joonis. Galaktika pindheleduse vähenemine tsentrist eemaldumisel a) elliptiline, b) spiraalgalaktika
suurimatega. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi osade materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. 8 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriitika 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/meteoriidid.htm 4. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1299_1279.html 5. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.ht ml 6. http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html 7. http://www.ut.ee/BGGM/kivimet.html 8. http://www.ut.ee/BGGM/segamet.html 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Allende_meteorite 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater 11. http://www.annaabi.com/otsing-meteoriidid 12. http://www.meteoritemarket.com/AMinfo.htm
annaabi.ee 
