plussilt miinusele). Koostame võrrandisüsteemi ja lahendame selle. *Võrrandisüsteemi lahendamine: Valid 2 võrrandit, eemaldad ühe tundmatu. Valid jälle 2 võrrandit ja eemaldad sama tundmatu, mis ennemgi. Mõlemad võrrandisüsteemide lahendid paned võrrandisüsteemi ja lahendad ära. 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused a)Hetkväärtus Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil ajahetkel. Tähistatakse väiketähega, näiteks voolu hetkväärtus i, pinge hetkväärtus u. b)Amplituudväärtus Amplituudväärtuseks ehk maksimaalväärtuseks nimetatakse perioodiliselt muutuvat suuruse suurimat hetkväärtust. Tähistatakse koos alaindeksiga m. Im, Um c)Efektiivväärtus Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Ief=Im/ √ 2 =0,707 Im Uef=Um/ √ 2 =0,707 Um d)Keskväärtus Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena.
Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakistitakistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Pingevoolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest = I f ( U ) Lineaartakisti pingevoolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b), mis kaldub alla, ja süsiniidiga hõõglambi tunnusjoon (c), mis kaldub üles. Elektriahelat, milles on kas või üks mittelineaarne osa (takisti, element), nimetatakse mittelineaarseks. Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge
näivtakistusi. Voltmeetri mõõtepiirkonda laiendatakse eeltakistite ja pingejaguritega. Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter ühendatakse sekundaarmähise 2 klemmidega. Pingetrafosid valmistatakse ühe ja kolmefaasilistena. Võimsuse mõõtmine: Aktiivvõimsust mõõdetakse elektrodünaamiliste vattmeetritega. Need mõõteriistad leiavad samuti rakendamist võimsuse mõõtmisel alalisvooluahelais. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada, muutub pöördemomendi suund
pingelangudega algebralise summaga n1
3.Vahelduvvoolu väärtused.Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest :
) 15.Mida nimetatakse rauaskaoks? 16.Mida tehakse hüstereesikadude vältimiseks? 28.Magnetahel. 1. Mida nimetatakse magnetahelaks? 2. Mida saab mahnetahela abil teha? 3. Nimeta magnetahela osad? 4. Millise magnetilise takistusega magnetahel enamasti valmistatakse? Aine nimetus. 5. Mis võib olla magnetahela koostisosaks? 6. Miks valmistatakse magnetahelad selliselt, et õhupilud oleksid võimalikult väikesed? 7. Mis moodustab elektrimootori, generaatori või trafo magnet- ahela? 8. Milliseid materjale nimetatakse ferromagnetilisteks materjalideks? Nimeta. 9. Millised ained on kõige väiksema magnetilise takistusega? 10.Kuidas kasvab magnetvoo tihedus kui viime ferromagnetilisest materjali südamiku näiteks vooluga pooli magnetvälja? 11.Kuidas ferromagnetilised materjalid jagunevad? Millised materjale nimetatakse pehmeteks magnetmaterjalideks, kus neid kasutatakse? Millised materjalid siia kuuluvad? 12
5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille
järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse. Raam paikneb õhupilus püsimagneti pooluste ja terassilindri vahel. Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult
7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära või mitte?
......................................................................... 11 3. Üldprintsiibid...................................................................................................................... 13 3.1. Elektriajami mõiste ........................................................................................................... 13 3.2. Alalisvool .......................................................................................................................... 13 3.3. Vahelduvvool .................................................................................................................... 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ...........................................................................................
Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel ning kontaktori kontaktid K1 ja K2 avanevad. Mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete ja/või kaitselülitiga. U V W N Q
Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on
Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk
................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid .................................. 134 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam ........................ 134 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt ............................................... 137 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus ........................................ 141 6.4. Asünkroonajamite vektorjuhtimise moodused .................................... 141 6.4.1. Otsene vektorjuhtimine ................................................... 141 6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine .................................................. 144 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine ..
võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV). Võimendi väljundisse ühendatav tarbija võib olla kas valjuhääldi (3-30V), mingi mootori juhtme, mingi relee mähis. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel: 1. Signaali olemus vaadeldava kursuse raames käsitletakse elektriliste signaalide võimendeid, kuid on ka olemas hüdrovõimendid (auto pidurivõimendi, roolivõimendi, neomovõimendid[lenukitelik, veoauto pidurid]) 2. Sõltuvalt selleks milliseid võimenduselemente kasutatakse (lampvõimendid, transistor võimendid, integraalvõimendi) 3. Signaali iseloomujärgi
töötemperatuur piiratud. Lubatav töötemperatuur sõltub materjalist ja on räni puhul 120...200 C° (germaaniumil 70...90 C°). Kirjeldatud nähtus avaldub P-N-siiret läbiva voolu suurenemises temperatuuri tõusmisel. Seejuures on vastuvoolu suurenemine tugevam, kuna kõik vastuvoolu põhjustavad laengukandjad on pärit omajuhtivusest, pärivoolu suurenemine on aga palju väiksem kuna vaid väike osa pärivoolu põhjustavatest laengukandjatest on pärit omajuhtivusest. P-N-siirde tunnusjoon erinevatel temperatuuridel on toodud joonisel 1.10. Vastuvoolu sõltuvus temperatuurist on eksponentne. Vastuvoolu suurenemise hindamiseks võime kasutada järgmist reeglit: vastuvool suureneb temperatuuri tõustes 8..10 C° võrra kahekordseks. Pärivoolu suurenemine avaldub ka siirde päripingelangu vähenemises. 8 JOONIS 1.10. 1.5
Lubatav töötemperatuur sõltub materjalist ja on räni puhul 120...200 C° (germaaniumil 70...90 C°). Kirjeldatud nähtus avaldub P-N-siiret läbiva voolu suurenemises temperatuuri tõusmisel. Seejuures on vastuvoolu suurenemine tugevam, kuna kõik vastuvoolu põhjustavad laengukandjad on pärit omajuhtivusest, pärivoolu suurenemine on aga palju väiksem kuna vaid väike osa pärivoolu põhjustavatest laengukandjatest on pärit omajuhtivusest. P-N-siirde tunnusjoon erinevatel temperatuuridel on toodud joonisel 1.10. Vastuvoolu sõltuvus temperatuurist on eksponentne. Vastuvoolu suurenemise hindamiseks võime kasutada järgmist reeglit: vastuvool suureneb temperatuuri tõustes 8..10 C° võrra kahekordseks. Pärivoolu suurenemine avaldub ka siirde päripingelangu vähenemises. 10 JOONIS 1.10. 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest P-N-siirde talitus sõltub ka rakendatud pinge sagedusest
.............................................................................................................. 62 1 9.4. Tahkised, vedelikud............................................................................................ 63 9.5. Agregaatolekute muutused..................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.