Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tänapäeval alumiinium mitmete vaktsiinide koostises alumiiniumhüdroksiidi kujul, samuti leidub Al(OH)3 ka ravimites. Ei leidu looduses, kuna tekib alumiiniumi töötlemisel kõrvalsaadusena. c) PbO2 plii(IV)oksiid Tumeda värvusega PbO2 on kasutusel akudes elektroodina. Väga tugevate oksüdeerivate omadustega, tugevalt mürgine. Kasutusel pürotehnikas ja tikkude valmistamisel. Looduses puhtal kujul ei leidu, valmistatakse mitut moodi. Rahvakeeles pliisilu. d) Pb3O4 tripliitetraoksiid Oranzivärviline pliimennik on kasutusel korrosioonivastase kruntvärvide koostises (värviainena), samuti klaasi valmistamisel. Looduses ei leidu. Tekib PbO2 kuumutamisel. e) SnO2 tina(IV)oksiid Valge värvusega pehme metall, painutamisel on kuulda raginat
9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest. 12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse: V: MAG-keevitust 15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse: V: vastupoolset alalisvoolu. 16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu: V: traadi etteandekiiruse muutmisega. 17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina: V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He) 18) Elekterrbu keevitust kasutatakse: V: Paksust terasest detaili püstõmbluse (vertikaalõmbluse) keevitamiseks. 19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina: V: alalisvoolu. 20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna: V: suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid. 21) Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse:
elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ehk vingugaas ehk süsinikoksiid Füüsikalised omadused:Värvitu, lõhnatu, õhuga u. ühe raskusega, vees lahustumatu, mürgine Keemilised omadused:*põleb 2CO+O2 > 2CO2 *reageerib metallioksiididega Fe2O3+3CO > 2Fe + 3CO2*neutraalne oksiid st. Reageerides veega ei moodusta hapet Kasutamine: metallide tootmisel e. metallurgias, väetiste tootmisel
madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Materjali ja toote keevitatavu s Kõrglegeerteras on keevitatav piiranguteta. Teras ei ole külmpragudele ega kuumpragudele kalduv, järelikult keevitatavus on hea. Lisamaterjalid MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina keevitustraati, mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kõrglegeerteraste keevitamiseks võib soovitada keevitustraate Cb08X20H9G7T ja DIN8556 järgi SGX2CrNi199. Keevituse kaitsegaasidena võib kasutada süsihappegaasi, kuid suurem tootlikus ja kvaliteet saadakse gaasisegude kasutamisel, nt. 80% Ar + 2+% CO2. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist
alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, invertoreid, generaatoreid. Keevitusmaterjalide Kaitsegaasiks on Elektroodid, traadid, ja kaitsegaaside CO2, elektroodina vardad, kaitsegaasi ei vajadus kasutatakse kasutata keevitustraati Keevitaja Tööjõu Tegu on kvalifikatsioon kvalifikatsioon on poolautomaatsekeevitusega, kõrge seega tööjõu kvalifikatsioon on madal Eelised Suur tootlikus, Sobib kasutada kõikides
maanduskaabel, 11 maandusklemm, 12 keevitatav detail, 13 keevituskaar, 14 voolukontakt, 15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5. Keevitusparameetrid: paksus 4 mm, traadi läbimõõt d=1,0 mm, keevitusvool I=150 A, kaitsegaasikulu 8-10 l/min. 6. Keevitatavad toorikud lõigatakse lehtmaterjalist giljotiinkääride, gaasi- või plasmalõikusega etteantud mõõtu. Kaldservad freesitakse või lõigatakse gaasilõikuriga
lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kasutatakse nõrka voolu, et sama lahuse korduval analüüsil määratava komponendi kontsentratsioon (1*10 -2 kuni 1*10-5 mool/l) praktiliselt ei muutu. Polarograafiliselt on võimalik määrata katoodil redutseerivaid aineid (katoodpolarograafia) ja anoodil oksüdeerivaid aineid (anoodpolarograafia), mida üldiselt nimetatakse depolarisaatoriteks. Katoodpolarograafias kasutatakse polariseeruva elektroodina peamiselt elavhõbetilkelektroodi (klassikaline polarograafia). Anoodpolarograafias kasutatakse pöörlevat plaatinaelektroodi, sest elavhõbe võib oksüdeeruda. Polarograafiliseks analüüsiks kasutatavad seadmed (polarograafid) on pinge-voolutugevuse kõveraid automaatselt registreerivad aparaadid. Polariseerivaks elektroodiks on elavhõbetilkelektrood, mittepolariseerivaks elavhõbedakiht elektrolüüseri põhjas.
Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Meetod põhineb analüüsiva lahuse elektrolüüsimisel ühe pöolariseeruva ja teise mittepolariseeruva elektroodiga ning jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendavat pingest. Pinge- voolutugevuse kõverate alusel saab määrata lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Katoodpolarograafias kasutatakse polariseeruva elektroodina peamiselt elavhõbetilkelektrood. Mittepolariseeruvaks elektroodiks on siis elavhõbedakiht, mille pind on mitu tuhat korda suurem elavhõbedatilga pinnast. Elektroodid on ühendatud välise vooluallikaga ja neile rakendatakse pinget nullist teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Lahuse läbiva voolu registreerimisel rakendatava pingevahe kasvamisel tekkib joonisel polarograafiline laine. Piirkonnas A-st B-ni pingevahe kasvamisel vool lahuses eriti ei kasva, sest
13. On vaja keevitada 4mm paksusest terasest ehituehituskonstruktsioonid ehitusplatsil, Kasutate järgmist keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17. TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina ? d) volframelektroodi ja inertgaasi (Ar, He) 18. Elekterräbukeevitust kasutatakse ? c) paksust terasest detailide põrandõmbluste ehk allasendis õmbluste keevitamiseks 19.Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina ? d) alalisvoolu 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis reeglina ? a) suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid 21. Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse ?
4. Plii (rahvakeeles seatina) · Asub IVA rühmas 6. perioodis. · Tumeda sinakashalli värvusega, pehme ja raske metall. · Looduses leidub peamiselt mineraal PbS (pliiläik). · Keemiliselt mitteaktiivne (hapetega ja leelistega praktiliselt ei reageeri). · Kasutatakse pliiakudes, elektrikaablite kaitsetorude materjalina, Pb ja Sn sulamit kasutatakse elektroonikas (jootmisel). · Ühenditest tähtsamad PbO2 akudes elektroodina ja Pb3O4 värviainena. Orgaanilist tetraetüülpliid kasutatakse bensiinis (saastab keskkonda). · Plii ja tema ühendid on mürgised. SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus · Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. · Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle.
4. Plii (rahvakeeles seatina) Asub IVA rühmas 6. perioodis. Tumeda sinakashalli värvusega, pehme ja raske metall. Looduses leidub peamiselt mineraal PbS (pliiläik). Keemiliselt mitteaktiivne (hapetega ja leelistega praktiliselt ei reageeri). Kasutatakse pliiakudes, elektrikaablite kaitsetorude materjalina, Pb ja Sn sulamit kasutatakse elektroonikas (jootmisel). Ühenditest tähtsamad PbO2 akudes elektroodina ja Pb3O4 värviainena. Orgaanilist tetraetüülpliid kasutatakse bensiinis (saastab keskkonda). Plii ja tema ühendid on mürgised. SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle.
Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 6 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . Lisamaterjalid TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem analoogiliselt MIG/MAG tehnoloogiale. Alumiinium sulamite keevitamiseks kasutatakse keevitustraate CbAMr5 või S-AlMg5, ESAB OK Autrod 18*15, Elga Alumig Mg5 jne. Kaitsegaasidena kasutatakse TIG keevitusel segugaasi, mis koosneb argoonist ja heeliumist. Toorikute ettevalmistamine Antud töö protsessis peab valmima I-tala kahest erinevast detailist. Kuna antud töös tuleb kastutada
Hõbe reageerib kergesti väävli või vesiniksulfiidiga (H2S), moodustub tume hõbesulfiid, mis tuhmistab hõbedast esmeid. 4 Ag + O2 + 2 H2S 2 Ag2S + 2 H2O Hõbekloriidi (AgCl) sadestatakse hõbenitraadi lahustest kloriidiooni juuresolekul. Hõbekloriidi kasutatakse klaaselektroodides pH määramisel ning potentsiomeetrilistel mõõtmistel. AgNO3 + Cl- AgCl + NO3- Hõbeoksiidi, mida saadakse hõbenitraadi ja leelise vahelisel reaktsioonil, kasutatakse positiivse elektroodina (anood) patareides. Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb hõbeoksiidiks. AgNO3 + NaOH AgOH + 2 NaNO3 2AgOH Ag2O + H2O Hõbekarbonaati, mida kasutatakse reagendina orgaanilises sünteesis, saadakse hõbenitraadi ja naatriumkarbonaadi vahelisel reaktsioonil, kus hõbekarbonaat sadeneb. 2 AgNO3 + Na2CO3 Ag2CO3 + 2 NaNO3 Hõbedal on palju tuntud kasutusalasid, millest suur osa põhineb selle
R-R intervall on südametsükli kestus. 7. EKG unipolaarsetes lülitustes registreeritakse elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn. aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse e "0-potentsiaali elektroodi vahel. 0-potentsiaali saamiseks ühendatakse jäsemed, millelt elektrilisi potentsiaale ei registreerita, üle 5 kilo-oomiste takistuste ühte punkti kokku maanduselektroodiga, mida kasutatakse indiferentse elektroodina. Bipolaarsetes lülitustes registreeritakse potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1. Keskmine arteriaalne vererõhk oleneb peamiselt südame minutimahust ja perifeersete veresoonte takistusest, pulsirõhk sõltub südame löögimahust ja arterite venitatavusest. 2. Süstoolse vererõhu optimaalne väärtus on kuni 120mmHg, normaalseks loetakse kuni
Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 5 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem analoogiliselt MIG/MAG tehnoloogiale. Alumiinium sulamite keevitamiseks kasutatakse keevitustraate CbAMr5 või S-AlMg5, ESAB OK Autrod 18*15, Elga Alumig Mg5 jne. Kaitsegaasidena kasutatakse TIG keevitusel puhast Argooni (99,99%). He kasutamisel saab tõsta keevituskaare pinget kuni 10 V võrra, mille tulemusena kasvavad keevitusenergia ja läbikeevitavuse suurus. Sobib kõrge soojusjuhtivusega Cu ja Al keevitamiseks. 5. Toorikute ettevalmistamine
Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku (joon.34). Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi. Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja
Maailma esimesel elektrinäitusel 1881. aastal Pariisis esitles venelane N. Bernados kaarkeevituse meetodit, kus loodi kaar süsinikelektroodi ja tooriku vahele. Täiteaine (varras või traat) söödeti kaarde v keevisvanni. Süsinikelektroodiga kaarkeevituse populaarsus suurenes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Benardosi kaasmaalane N. Slavianof arendas meetodit edasi ja 1890-ndal sai ta patendi metalltraadi elektroodina kasutamise kohta (süsiniku asemel). Elektrood sulas ja seega töötas see nii kuumaallika kui ka täitematerjalina. Kuid alguses ei olnud keevis õhu eest kaitstud (hapniku ja N kahjulik mõju) ja seega ilmnesid mitmed kvaliteediprobleemid. Rootslane O. Kjellberg märkas laevade aurukatelde parandamise meetodit uurides, et keevismetall oli poore ja auke täis, mis takistas veekindla keevise saamist. Meetodi parandamiseks leiutas ta kattega keevituselektroodi (patent 1907. aastal)
600°. Kontaktkeevitus Kontaktkeevituse puhul juhitakse keevitatavatest detailidest läbi elektrivool ning samaaegselt surutakse need kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud kontaktkeevituse liigid: · punktkeevitus– detailid liidetakse üksikutes piiratud pindalaga kontaktkohtades; · joonkeevitus– pidev õmblus saadakse jadamisi ühendatud üksteisega kattuvate punktide abil. Elektroodina kasutatakse rulle, mis avaldavad detailidele surve ning pööreldes nihutavad neid edasi. Kaitsevahendid Elekterkeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid, mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1)
kasutatakse kvantitatiivses analüüsis alati sisestandardit Sädelahenduse AES Tekib elektrivoolu toimel Elektrivool kandub ühelt elektroodilt teisele kitsa kanali kaudu, mille temperatuuri hinnatakse 40000 K. Ioonide emissioonjooni on palju Kasutatakse samuti sisestandardit Ühiseid jooni kaar- ja sädelahenduse AES-is Kasutatakse kvalitatiivses ja poolkvantitatiivses analüüsis Proovid võivad olla (ja enamasti on) tahked Proov esineb sageli ühe elektroodina Teiseks elektroodiks on koonilise otsaga grafiitelektrood Kasutatakse metallurgias Kaarlahendus tekib sõltuvalt kontaktmaterjalist ja pingest umbes 1 amprist suurema voolu korral.Pingelang kaarevahemikus on 10-20 V,voolutihedus väga suur-kuni 1kA/mm2 või isegi suurem. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Kaarlahenduse tekkimise on vajalik süttimisping Us .Voolu suurenemisel kaare pingelang väheneb
detailid keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga surve Joon. 34 Punktkeevitus kokku (joon.34). Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi. Joon. 35 Punktkeevitustangid Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Joon. 36 Statsionaarne punktkeevitus
piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid surve servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga Joon. 34 Punktkeevitus kokku (joon.34). Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi. Joon. 35 Punktkeevitustangid Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Joon. 36 Statsionaarne punktkeevitus
13 Hapnikku sisaldavate hapete anioonid oksüdeeruvad vee molekulidest (õigemini elektrivoolu toimel nende dissotsiatsioonil tekkinud OH- ioonidest) kõrgemal potentsiaalil. e) Na2SO4 vesilahuse elektrolüüs süsinikelektroodiga Katoodil redutseeruvad vesinikioonid 2H+ + 2e H2 Anoodil oksüdeeruvad OH- ioonid 4OH- - 4e O2 + H2O (või 2H2O - 4e O2 + 4H+) M ä r k u s : Inertse elektroodina võetakse tavaliselt süsinikelektrood, mis anoodprotsessis ei oksüdeeru. Olenevalt metallist ei pruugi anoodiks olev metall "lahustuda", kuna ta võib passiveeruda või kattuda tiheda oksiidi kihiga (näiteks, Fe, Al, Pb). FARADAY SEADUSED 1. Elektroodil eralduva või reageeriva aine mass m on võrdeline lahust läbiva elektrihulgaga Q = I t, kus I on voolutugevus amprites ja t on aeg sekundites.
kahjuks kanda ainult juhtivad tööstusriigid. Sellele vaatamata pole keevitustehnika areng sugugi peatunud. 1.2. MIG/MAG keevitamise põhimõtted Keevitamine MIG/MAG meetodil on levinuim keevitusmeetod Euroopas, Ühendriikides ja Jaapanis. Meetodi populaarsus tuleneb äärmiselt kõrgest produktiivsusest. Samuti on MIG/MAG süsteeme kerge automatiseerida ja integreerida tööstuslikele robotliinidele. Keevituspüstolist automaatselt väljutatav keevitustraat toimib (+) elektroodina ja kaarleegis sulades ka täiteainena. Keevituspüstoli otsikust, läbi spetsiaalsete avade, väljub automaatselt ka niiöelda kaitsegaas, mis kaitseb elektrikaart ja sulametalli õhuhapniku eest. Tähtede kombinatsioon MIG tähendab, et kaitsegaasiks on inertne gaas (lisaMetall + Inertse Gaasi keskkond). Inertne kaitsegaas keevitatava metalliga keemilistesse reaktsioonidesse ei astu. Selliste gaaside hulka kuuluvad näiteks argoon, heelium, lämmastik jt
keevitust inertgaasis e. MIG keevitust. MIG/MAG - keevituse eelised on loetletud, millele tuleb lisaks märkida võimalust keevitada õhukest plekki nt. autoremondil, aga ka keevitajate lühikest esmaväljaõppeaega. Puuduseks võib lugeda CO2-keevitamisel suurt pritsmete hulka, keevismetalli gaasikaitse puudumist välitingimustes ning tuuletõmbe käes. Segugaaside (80% Ar + 20% CO2) kasutamisel MAG- keevitusel pritsmed praktiliselt puuduvad. MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina pidevat keevitustraati, mida antakse etteandemehhanismi rullide abil keevituspüstolisse. Seadme kvaliteedi määrab etteandemehhanismi töö stabiilsus. Keevitustraadi otsa ja detailide vahel tekitatakse kaarlahendus, mille kuumuses sulavad nii elektroodi traat kui ka keevitatav metall ning moodustub keevitusvann. Elektroodimetall sulab ja siirdub kaarevahemikus traadi otsalt erineva suurusega tilkadena keevitusvanni.
27 Cu 2+ +2e- Cu E = 0,337 Siin ja allpool käsitleme taandavate poolreaktsioonide potensiaale (Ered ,pane tähele: elektron liitub). Kirjutades neid reaktsioone vastupidi,s.t. oksüdeeriva poolreaktsioonina (Eox ,.Zn annab elektrone ära), siis potensiaal muudab märki: näit. Zn Zn2+ +2e E = 0,763 Standardpoolelemendina (elektroodina) kasutatakse vesinikelektroodi, mille potensiaal on kokkuleppeliselt võetud võrdseks nulliga (standardtingimusis, kus H+ aktiivsus on 1M ja H2 rõhk 101,3 kN/m2): 2H+ + 2e H2 ehk 2 H3O+ + 2e- H2 + 2 H2O E (standard) = 0 . Elektrokeemilises elemendis elektronid voolavad suurema negatiivsema potensiaaliga poolelemendilt positiivsemale poolelemendile (meenuta metallide pingerida,
Vaatleme n-kanaliga transistori kui enamlevinut, p-juhtivusega põhimaterjali on formeeritud lisandite abil lätte ja neelu vahel n-juhtivusega kanal, mille peal on õhuke SiO2 isolatsioon ja sellel omakorda metallist paisuelektrood. Lätte- ja neelualused tsoonid on parema juhtivuse saamiseks tavaliselt kõrgendatud, s.o. n+ juhtivusega. Aluskristalliga ühendatud metallelektrood on ühendatud kas lättega või toodud välja eraldi elektroodina. Sellise transistori skemaatiline ehitus koos n- ja p-kanaliga transistoride tingmärkidega on toodud joonisel 7.5. JOONIS 7.5. Kui transistori paisule antav pinge on null, tekib läbi kanali mingi vool. Paisule antava pinge mõjul tekib paisuelektroodi all selle pingest põhjustatud elektriväljatsoon, ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 58 kus elektrivälja suund sõltub paisupinge polaarsusest
Vaatleme N-kanaliga transistori kui enamlevinut. P-juhtivusega põhimaterjali .on formeeritud lisandite abil lätte ja neelu vahele N-juhtivusega kanal, mille peal on õhuke Si0 isolatsioon ja sellel omakorda metallist paisuelektrood. Lätte- ja neelualused tsoonid 2 on parema juhtivuse saamiseks tavaliselt kõrgendatud, s.o. n+ juhtivusega. Aluskristalliga ühendatud metallelektrood on ühendatud kas lättega või toodud välja eraldi elektroodina. Sellise transistori skemaatiline ehitus koos N- ja P-kanaliga transistoride tingmärkidega on toodud joonisel 5.4. JOONIS 5.4. Kui transistori paisule antav pinge on null, tekib läbi kanali mingi vool. Paisule antava pinge mõjul tekib paisuelektroodi all selle pingest põhjustatud elektrivälja tsoon, kus elektrivälja suund sõltub paisupinge polaarsusest. Kui paisupinge on negatiivne, on
Vaatleme N-kanaliga transistori kui enamlevinut. P-juhtivusega põhimaterjali .on formeeritud lisandite abil lätte ja neelu vahele N-juhtivusega kanal, mille peal on õhuke Si02 isolatsioon ja sellel omakorda metallist paisuelektrood. Lätte- ja neelualused tsoonid on parema juhtivuse saamiseks tavaliselt kõrgendatud, s.o. n+ juhtivusega. Aluskristalliga ühendatud metallelektrood on ühendatud kas lättega või toodud välja eraldi elektroodina. Sellise transistori skemaatiline ehitus koos N- ja P- kanaliga transistoride tingmärkidega on toodud joonisel 5.4. JOONIS 5.4. Kui transistori paisule antav pinge on null, tekib läbi kanali mingi vool. Paisule antava pinge mõjul tekib paisuelektroodi all selle pingest põhjustatud elektrivälja tsoon, kus elektrivälja suund sõltub paisupinge polaarsusest. Kui paisupinge on negatiivne, on elektriväli suunatud aluselt paisule ja
annaabi.ee 
