Valgus on elektromagnetlainetus, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguse eredus=intensiivsus. Sõltub väljatugevusest. On võrdeline väljatugevuse ruudu keskväärtusega. Infravalgus kiirgavad kõik soojad kehad. Valgus mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel >760. Ultravalgus Valgus mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. <380. Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse interferents on lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed. Koherentsed lained on lained, millel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside va...
lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Need omadused võimaldavad valgust filtreerida ja koherentselt võimendada nagu laseris. Mittekoherentsel kiirgusel paiknevad footonid juhuslikult ehk lained on omavahel mittesünkroniseeritud ja eelnimetatud omadused on vähem väljendunud. Valgus ei ole mitte „puhas“ osakeste voog või „puhas“ elektromagnetlaine, vaid valgusel on korraga mõlemad omadused – öeldakse, valgusel on dualistlik iseloom. Elektromagnetlaine: Elektromagnetlainetus avaldub ruumis levivate teineteisega seotud elektri- ja magnetväljade süsteemi perioodilistes muutumistes.
· Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Magnetresonantstomograafia Magnetresonantstomograafia (MRT) on meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite
1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest. A c h max= f min fmin= 6....
Valguse Teke. Luminestsents. Valguse teke. Päikeselt Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Mis toimub kiirgavas aatomis? Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel. Valgus on elektromagnetlainetus Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvetl teise Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe Kvantseisundite eluiga 10 astmes -9 10 astmes -8 sekundit Valguse võnkesagedus on 10 astmes 14 Hz Selle ajaga jõuab toimuda tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines Kiirgamisaega t tõlgendatakse kui aatomi ergastatud seisundi iga, kestust
energiat juurde, siis elektronid liiguvad suurema energiaga orbiitidele ja aatom tervikuna neelab energiat. kui elektronid liiguvad madalama energiaga orbiitidele, siis kiirgub aatomist ülejäääv energia valgusena. Sõltuvalt sellest, milline on elektroni liikumine, võib tekkida ka erinevat värvi valgus). Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel Valgus on elektromagnetlainetus Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvetl teise Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe Kvantseisundite eluiga 10 astmes -9 10 astmes -8 sekundit Valguse võnkesagedus on 10 astmes 14 Hz Selle ajaga jõuab toimuda tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines Kiirgamisaega ?t tõlgendatakse kui aatomi ergastatud seisundi iga, kestust
p- pooljuht, positiivne juhtivus, võtab elektronid endale. 1.3.1 Pooljuhtelektroonika :diood, transistor, kiip Diood- laseb elektrivoolu ainult ühte pidi läbi. Kasutamine : akulaadijas Transistor- koosneb kolmest pooljuhiat, saab kasutada elektrisignaalide genereerimiseks, võimendab signaale, toimib lülitina. Kuidas töötab: tuleb sisend(signaal). emittor peksab elektrone, kolektorisse kogunevad elektronid. Transitor leiutati 1947 2. Valguse kiirgumine 2.1 Valguse teke Valgus on elektromagnetlainetus. 2.1.1 Luminestsents - külm helendus 2.2 Tavaline valgus Tavalises valguses on palju aatomeid, iga aatom ergastub ja kiirgab suvalisel ajal. 2.3 Laser, laseri tööpõhimõte Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleertud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. VÄSKA - Valguse Ägenemine Sunnitud Kiirguse Abil. Rangelt ühte värvi- monopramaaatne, kiir on hajumatu, täpiline/teraline. Laserid ei haju!
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE
Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg.
aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum · keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A massiarv, Z tuumalaeng (prootonite arv), N neutronite arv; · isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: · -kiirgus He aatomi tuumade voog; · -kiirgus elektronide voog - (või positronide voog +); · kiirgus väga kõrge sagedusega elektromagnetlainetus; · elektronihaare tuum neelab elektroni K või L kihilt. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VII. Keemiline side 1. Keemiline side Keemiline side ühise elektronpilve abil moodustuv osakestevaheline side; · keemilise sideme pikkus kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis; · keemilise sideme energia töö, mis tuleb teha, ehk energia, mis tuleb kulutada keemilise
4. Aatomi tuum • keemiline element – ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A – massiarv, Z – tuumalaeng (prootonite arv), N – neutronite arv; • isotoobid – sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: • α -kiirgus – He aatomi tuumade voog; • β -kiirgus – elektronide voog β- (või positronide voog β+); • γ –kiirgus – väga kõrge sagedusega elektromagnetlainetus; • elektronihaare – tuum neelab elektroni K või L kihilt. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VII. Keemiline side 1. Keemiline side Keemiline side – ühise elektronpilve abil moodustuv osakestevaheline side; • keemilise sideme pikkus – kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis; • keemilise sideme energia – töö, mis tuleb teha, ehk energia, mis tuleb kulutada keemilise
6 · Massi ja energia jäävuse seadused sulasid üheks massi ja energia jäävuse seaduseks. · Ruumis esinev ajas muutuv elektromagnetväli ei ole laetud osakestega seotud, vaid eksisteerib nendest sõltumatult, iseseisvalt. · Mingis ruumiosas tekkinud elektromagnetväli levib teistesse piirkondadesse elektromagnetlainetena. · Valgus on elektromagnetlainetus. · Säilis ettekujutus dünaamiliste, üks-ühest seost väljendavate seaduste primaarsusest. Statistiliste seaduste esinemise põhjuseks loeti teadmiste piiratust ja katsevahendite ebatäiuslikkust. Arvati, et statistilisi seadusi on võimalik taandada üks-ühest sõltuvust väljendavatele seadustele. · Säilis aja pöörduvus. Ajas tagasi liikumisel läbib süsteem vastupidises järjekorras kõik vahepealsed olekud.
Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani,
ei teki tiheduste erinevust, seega jääb nihutatud õhumass rahulikult uuele nivoole Neutraalne stratifikatsioon tekib täispilves tuulise ilma korral, mil pilved takistavad maapinna jahtumist ja kuumenemist, tuul aga soodustab temperatuurianomaaliate segunemist 23. Mis on soojuskiirgus, missugusteks osadeks jagatakse jagatakse soojuskiirgus? Soojuskiirgus on elektromagnetlainetus, mida põhjustab keha moodustavate aatomite kaootiline soojusliikumine. (Soojusliikumise tõttu satuvad aatomid ergastatud seisundisse, millest tagasisiire põhiseisundisse on seotud footoni kiirgamisega). Soojuskiirgus hõlmab: UV-kiirgus nähtav spektriosa IP kiirgus 24. Millest ja kuidas sõltub kehade (musta keha) soojuskiirguse spekter? Nagu praktiline kogemus näitab, sõltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist
aastal ehitatud esimene raadiovastuvõtja ei olnud üldse sideseade ja kandis nime "aikesemärkija". Äike on võimas raadiosaatja, mis teeb raadiosidele palju tüli tänaseni.Itaallase Guglielmo Marconi tööviljana arenes raadioside 19. ja 20. sajandi vahetusel väga kiiresti ning juba 1901. aastaks oli sisse seatud raadioühendus Euroopa ja Ameerika vahel. Nii suur kaugus saatja ja vastuvõtja vahel näis füüsikaseaduste vastane. On ju raadiolaine nagu valguski elektromagnetlainetus, mis lainepikkudest palju suurema mastaabiga ruumis levib sirgjooneliste kiirtena. Maakera on aga ümmargune ja raadioside euroopast "nurga taha " Ameerikasse ei tohiks olla võimalik. Televisioonis ja nüüdisaegses ringhäälingus kasutatavad meeterlained käituvadki nagu arvaks korralik õpilane füüsiakatunnis ja Euroopast Ameerikasse nad ei levi. Alates 15-20 meetrisest lainepikkusest käituvad aga raadiolained teisiti ja nagu raadioamatöörid on
tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks. Amplituud Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel. Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter. Pikilaine Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine.
terviklülitus,milles mõne ruutsentimeetrisele pinnale on koondatud miljoneid transistore koos abiseadmetega, mis toimivad koos tervikliku seadmena. Valguse teke. Mehaanikast: liigutades keha, mis puudutab veepinda, tekitame vee pinnalaineid. Samamoodi tekitavad võnkuvad elektrilaengud elektromagnetvälja laineid e. elektromagnetlaineid. Kvantsiirete üleminekutel aatomites tekivad valguse mikrovälgatused. Valgus on samuti elektromagnetlainetus. Kvantsiire ei ole lõpmatult kiire hüpe, see toimub lõpliku aja jooksul, võnkuvalt kuni elektroni leidumise tõenäosus olla uuel tasemel saab maksimaalseks. Selle protsessi käigus kiiratakse elektromagnetlaine pakett e. footon. Spektrijoonte laius on lõplik. (lk72)
elektromagnetlainetuse näol. Maa peab olema energeetilises tasakaalus kui palju saab juurde, nii palju peab ka ära andma. Kui Maa annab vähem energiat ära, kui saab, siis tekibki näiteks globaalne soojenemine. Maapinna keskmine temperatuur on +15 kraadi. praegu räägitakse, et see võib tõusta, aga see pole kindel, sest on teada ammu, et Maa on muutunud ükskord soojemaks ja siis jahedamaks jne. Ei saa kindlalt väita, et praegune soojenemine on püsiv või mitte. Elektromagnetlainetus iseloomustame lainepikkusega ning mõõdetakse nanomeetrites või mikromeetrites. · 290-400 nm seda meie silm ei näe ning seda nimetatakse UV kiirguseks, mis jaguneb omakorda kaheks UV a (290-320) kiirgus ja UV b kiirgus (320-400). Ei tule pideva voona vaid üksikute portsude näol. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on ühes kvandis olev energia. Need kvandid on suure energiaga. Enamus ei jõua maapinnale
Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.Ristlained ei levi vedelikes ega gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, mis levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ja koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter. 5. 14) 1. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Esimeses lähenduses kirjeldab elastsusjõudu Hooke'i seadus: kus k on deformeeritud keha jäikus ja x on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). 2
Individuaalprogrammi korral sobib ka südame- ja kõrgvererõhuhaigetele, samuti veenilaiendite puhul. (Liikumisravi vees) 1.3.9 Vesiaeroobika Loob hea tuju ja annab koormust kogu kehale. Aitab tõhusalt keha vormis hoida. (Vesiaeroobika) 10 1.4 Aeroionisatsioon 11 1.5 Kiirgused Kiirgustena mõistame me ultraviolettkiirgust ehk UV kiirgust, mis on elektromagnetlainetus, mis jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: UV-C, UV-B ja UV-A kiirgused. UV-A kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Pikemas perspektiivis on selle kiirguse mõju päris kahjulik. Nahale tekitab päevitamisel koheselt nahapunetust ning stimuleerib melaniini tootlikkust. Samuti lõhub elastiini- ja kollageenikiude, millega kaasneb naha enneaegne vananemine ja kortsude teke, suureneb ka risk nahavähile
psühhiaatrias kasutatakse külma ja pimeduse vastu võitlemisel. Solaarium on suurepärane stressimaandaja. Solaariumi seanss lõdvestab pingul keha, parandab immuunsüsteemi vähendades vastuvõtlikust haigustele. Kaunis jume teeb kogu Teie enesetunde paremaks ning tõstab toonust. 1.7.2. UV-kiirgus Vastavalt lainepikkustele eristatakse päikesevalgusel 3 liiki kiirgust: ultraviolett-, nähtav- ja infrapunakiirgus.Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetlainetus, mis jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: - UV-C 100 - 280 nm, - UV-B 280- 320 (280-315) nm, - UV-A 320-400 (315-400) nm. 1.7.3. UVB-kiirgus UVB-ks nimetatakse loodusliku päikese ultraviolettkiirguse B spektrit, mille lainepikkus on 280- 320 nm. UVB kiirgus on 5% maale ulatuvast päikesevalgusest, 95% on UVA kiirgus, mida kasutatakse solaariumites päevituse saamiseks.UVB kiirgus ei tungi nahaalustesse kudedesse
Põhilisteks näidustusteks on psoriaas, atoopiline dermatiit (varem neurodermatiit) ja vitiliigo (valgete laikude haigus), kuid ka muud seisundid, sealhulgas päikselööbed, seborroiline nahapõletik, punane lame sammaspool, laiguline juustekadu, roosa kliiketendustõbi, kontaktdermatiit, sügelus, varajased T-rakulised lümfoomid jt. Sageli tehakse valgusravi lisaks suukaudsele ja paiksele ravile. 14 Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetlainetus, mis jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: - UV-C 100280 nm - UV-B 280320 (280315) nm - UV-A 320400 (315400) nm Nahahaiguste mõjustamisel kasutatakse UVB ja UVA spektrit. Valgusravi tehakse kliinikutes või spetsiaalsetes päevakeskustes. Võimalik on osta spetsiaalseid aparaate ka kodus kasutamiseks, kuid see eeldab eelnevat spetsialisti
Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Valgus füsioloogiliselt on valgusaisting (silmaga näha). Valgus füüsikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida mõõdetakse energeetilistes suurustes (pinna bolomeetriline heledus vattides, allika bolomeetriline valgustugevus vatt steradiaanides, bolomeetriline valgustatus vatt steradiaani ruutmeetri kohta ). Valgus laineteoreetiliselt on elektromagnetlainetus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus, mida nimetatakse selle keskkonna murdumisnäitajaks kuhu kiir läheb, selle keskkonna suhtes, kust kiir tuleb. Murdumisnäitajat tähistatakse tähega n. sin = n = const. sin Suhteline murdumisnäitaja on ühe keskkonna murdumisnäitaja teise suhtes:
Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Valgus füsioloogiliselt on valgusaisting (silmaga näha). Valgus füüsikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida mõõdetakse energeetilistes suurustes (pinna bolomeetriline heledus vattides, allika bolomeetriline valgustugevus vatt steradiaanides, bolomeetriline valgustatus vatt steradiaani ruutmeetri kohta ). Valgus laineteoreetiliselt on elektromagnetlainetus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus, mida nimetatakse selle keskkonna murdumisnäitajaks kuhu kiir läheb, selle keskkonna suhtes, kust kiir tuleb. Murdumisnäitajat tähistatakse tähega n. sin = n = const. sin Suhteline murdumisnäitaja on ühe keskkonna murdumisnäitaja teise suhtes:
lainena edasi. Elektri- ja magnetväli võivad üksteiseks muutuda, mis tähendab seda, et elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke ja magnetvälja muutumine põhjustab elektrivälja tekke jne jne. See levib ruumis ( laenguta ) lainena edasi. Elektromagnetlainel puudub laeng. Inimese ajus eksisteerivad elektri- ja magnetväljad, kuid elektri- ja magnetvälja üksteise muundumist, mille tulemusena võiks tekkida elektromagnetlainetus, inimese närvisüsteemis paraku ei esine. Neuronite poolt tekitatud väljade lainelised omadused ( mis tingiksid väljade eraldumist ajust ) tekiksid alles väga suures mastaabis, s.t. väga kõrgetel sagedustel ( ehk väga väikeste lainepikkuste puhul ). Reaalsuses see nii siiski olla ei saa, sest ajus esinevad ainult väga väikesed ( kuni 2000 Hz- ni ) võnkesagedused. Elektromagnetlaine sagedusvahemik on aga 104-1024 Hz.
annaabi.ee 
