Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektriskeemi" - 31 õppematerjali

Õppeained

Elektriskeemid -
Elektriskeem
1
docx

Elektriskeem

Elektriskeem Millest koosneb elektriskeem? Mis osad peavad kindlasti elektriskeemil olema? Miks elektriskeemi tähistada? Mis on elektriskeemi ülesanne? Kas õpilase kodus on elektriskeem? 1. Elektriskeem koosneb elektriseadmeid kujutavataest tingmärkidest ja nendevahelistest ühendustest.. 2. Seal peavad olema kindlasti kõik elemendid, mis tagavad selle elektrilised protsessid, samuti ka elementide vahelised elektrilisised seosed. 3. Elektriskeemi tuleb tähistada, et teada, mis järjekorras elemendid asetsevad, millest see koosneb ning hiljem arusaada kuidas see skeem päriselt üles ehitada. 4. Ma arvan, et see on sarnane sellega miks seda tähistada tuleks, see tähendab seda, et me saaksime aru kuidas skeem üles ehitada ning ka mis järjekorras ja kuidas. Lisaks on ka ektriskeemi ülesanne tekidada töötav vooluring, mis oleks meile kuidagi kasulik. 5

Füüsika → Elektriõpetus
2 allalaadimist
Elektri skeemid
11
pdf

Elektri skeemid

PRO-DIAGS Elektriskeemide lugemine 2007 2 & ProDiags Elektriskeemide lugemine Autovalmistajad kasutavad elektriskeemide esitamiseks erinevaid mooduseid. Järgnevalt vaatleme neist kahte raskemini loetavat: lint- ja aadressmeetodit. Lintmeetodil sarnaneb elektriskeemi kujutamine paljuski koolis füüsika ja elektrotehnika tunnis kasutavale meetodile kuid elektriseadiste rohkuse tõttu on aku pluss- ja miinusjuhtmed viidud joonise üla- ja alaserva. Lintmeetod on hästi sobilik sõidukitel, millel paljud elektrilised lisaseadmed komplekteeritakse vastavalt kliendi soovile. Aadressmeetodil elektriskeemide esitamisel jäetakse juhtmed näitamata. Joonisel tuuakse ainult seadise tingmärk ja selle pistiku klemmidel aadressid millega nad on ühenduses.

Auto → Auto õpetus
213 allalaadimist
Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine
22
docx

Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine

............................... 5 4.4 Valmistatud trükkplaat.................................................................................. 7 4.4.1 Eestvaade............................................................................................... 7 4.4.2 Tagantvaade............................................................................................ 8 4.5 Saadud tulemused........................................................................................ 8 4.3 Elektriskeemi seletus........................................................................................ 9 5. Kokkuvõte......................................................................................................... 10 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 1.Referaat 2

Informaatika → Raadiotehnika
1 allalaadimist
Digitaal tehnika loogikaelemendid
2
pdf

Digitaal tehnika loogikaelemendid

MDNK koosneb alati osadest või kõikidest Taandatud DNK Loogikaskeemide elemendid (loogikaelemendid) elementaarkonjunktsioonidest. Funktsiooni MDNK ja Taandatud DNK võivad olla võrdsed. Kahendkoode (ehk nende koosseisu kuuluvaid loogikaväärtusi 0 1 ) töötlevat elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks. Iga digitaalseadme elementaarseteks koostisosadeks on loogikaelemendid, mis teevad loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid. Loogikaelementide omavahelisel kokkuühendamisel saadakse

Informaatika → Digitaaltehnika
133 allalaadimist
Nihkeanduri kalibreerimine
5
docx

Nihkeanduri kalibreerimine

Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28.6 mV/ U=C* Katse Nurk Uv Uk Nominaalne Koormamat Viga Uv Koormatud nr. Un a anduri sisendühikutes anduri

Metroloogia → Mõõtmine
36 allalaadimist
Nihkeanduri kalibreerimine
4
doc

Nihkeanduri kalibreerimine

Töö nr. 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 6. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Nihkeadur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töövahendid Voltmeeter B7-37 Töö käik Skeem: + U Toite- E ahel R V Rk E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28,5 mV/° U=C* min = 0° Umin = 0,000 V max = 331° Umax = 13,040 V nr

Metroloogia → Mõõtmine
126 allalaadimist
Sissejuhatus informaatikasse
8
docx

Sissejuhatus informaatikasse

((-AvB)&(C))&(CvB) + ((AvB)&C)v(C&(-B)) Milline on kõige vanem nimetatud operatsioonisüsteemidest? http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_operating_systems Vali üks: HP-UX (1983) + Solaris (1992) AIX (1986) BSD (1993+) Millistel tingimustel on kujutatud elektriskeemi väljundis elektrivool? http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html Vali üks: Alati, kui keskmises sisendis on vool Mitte kunagi + Alati Kui parempoolses ja keskmises sisendis on vool ning vasakpoolses ei ole voolu

Informaatika → Sissejuhatus informaatikasse
83 allalaadimist
Laboratoorse töö nr-1 aruanne --Nihkeanduri kalibreerimine
5
pdf

Laboratoorse töö nr. 1 aruanne - Nihkeanduri kalibreerimine

Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 1 aruanne Nihkeanduri kalibreerimine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Üldine iseloomustus: takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem: Mõõtetulemused ja arvutused: Katse Pöördenurk Väljundpinge Väljundpinge Nominaalpinge Uv (V) Uk (V) nr. (deg) koormuseta koormatult Un (V) (deg) Uv (V) Uk (V) 1

Metroloogia → Mõõtmine
7 allalaadimist
I labor - nihkeanduri kalibreerimine
5
doc

I labor - nihkeanduri kalibreerimine

Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale, iseseisvalt. Aruande olen koostanud ise. Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 40,3 mV/° U = C * Katse Nurk Uv Uk Nominalne Koormamata Viga Uv Koormatu nr Un anduri sisend- d anduri

Metroloogia → Mõõtmine
126 allalaadimist
Nihkeanduri kalibreerimine
7
doc

Nihkeanduri kalibreerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 IAEB21 Nihkeanduri kalibreerimine aines ISS0050 Mõõtmine Juhendaja: Rein Jõers Dotsent Tallinn 2010 2 Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31 mV/° U=C* Koorma- Koormatud

Metroloogia → Mõõtmine
34 allalaadimist
Mõõtmine1 aruanne
8
docx

Mõõtmine1 aruanne

Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/ U=C* min = 0 max = 330 Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C

Muu → Mõõtmine
6 allalaadimist
Nihkeanduri kalibreerimine
5
doc

Nihkeanduri kalibreerimine

kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 27,9 mV/° Un = C* Uv ­ pinge koormamata Uk ­ pinge koormatult

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
8 allalaadimist
Esimene praktika
11
xls

Esimene praktika

29123,867 10876,13 6,879 6,323 22003,55 32749,245 7250,755 7,735 7,257 24011,81 36374,622 3625,378 8,592 8,288 25904,85 40000 0 9,448 9,448 27692,31 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/° U=C* min = 0° max = 330° Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C

Metroloogia → Mõõtmine
97 allalaadimist
Elektrimõõtmised
27
docx

Elektrimõõtmised

Järgmiseks etapiks on koodi kuvamine ekraanile, mis teostatakse dekooderiga, kus kodeeritud digitaalne signaal muudetakse vastavateks pingeteks, mis juhivad ekraani vms. Digitaalmultimeeter Pinge mõõtmine Pinge mõõtmiseks kasutatakse erinevate mõõtesüsteemidega voltmeetreid. Tänapäeval on enamus kasutatavaid ja paigaldatavaid mõõteriistu digitaalselt, kuid samuti on laialt levinud ka seiernäiduga mõõteriistad. elektriskeemi tingmärk Selleks, et voltmeetri näidu abil määrata pinget tarbija või pingeallika klemmidel, peab need ühendama voltmeetri klemmidega nii, et pinge tarbijal või pingeallikal ja voltmeetril oleksid võrdsed (rööbiti). Sellest järeldub, et voltmeetri sisetakistus peab olema suur. Valesti ühendatud voltmeeteri näidu moodustab pingelang tema enese sisetakistusel.

Energeetika → elektrimõõtmised
33 allalaadimist
Alalisvoolumootor
5
pdf

Alalisvoolumootor

mitmetest teguritest, eelkõige võllile rakendatavast koormusest ja toitepingest. Ideaalse alalisvoolumootori jõumomendi ja kiiruse suhe on lineaarne, mis tähendab seda, et mida suurem koormus on võllil, seda madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii- rust - selleks tuleb transistore pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) pi- devalt avada ja sulgeda, nii et summaarne mootorile antav energia on midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. PWM (pulse width modulation) signaal on digitaalne signaal, mil- lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks (duty cycle). PWM

Mehhatroonika → Mehhatroonika alused
27 allalaadimist
Skeemitehnika I kordamisküsimused
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

SRAM(staatiline juhupöördusega mälu) on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. 18. Reaalne kontrolleri digitaalsisend ja tema elektriskeemi näited (erinevad loogilised pingenivood, ülepingete [ESD] kaitse, jne). Ülepingete (ESD) kaitse peaks olema see diood enne maandust pildil. Võib kasutada ka kondensaatoreid, takisteid. Soovitan üle kontrollida. Sisedite kaudu saab controller väljaspoolt tööks vajaliku informatsiooni. Põhilised sisendid on digitaalsisendid (DI- digital input) olek 1 või 0 – pinge on sisendis/pinget poel sisendis. Tihtipeale on kontrolleril mõni digitaal ja analoogsisend universaalne

Informaatika → Skeemitehnika
27 allalaadimist
ENERGIA
10
docx

ENERGIA

• Ohmi seadus: I = U / R - Näitab voolutugevuse sõltuvust pingest ja takistusest. (Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel. Takistus on keha iseloomustamiseks voolu takistamise seisukohalt.) • Rööpühendus ja jadaühendus: Jadal liidad takistused üksteise otsa, rööpsel 1/R ja hiljem pöörad ümber. Jadal on voolutugevus igalpool sama, rööpsel liidad eraldi kõik voolutugevused. Jadal liidad eraldi kõik pinged, rööpsel on pinge igalpool sama. • Elektriskeemi lahendamine (süsteemi kogutakistuse, voolutugevuse ja osapingete, osavoolutugevuste leidmine) !!! • Ampermeetri, voltmeetri mõiste: Ampermeeter - vooluringi voolutugevuse mõõtmiseks Voltmeeter - vooluringi pinge mõõtmiseks • Takistuse sõltuvus temperatuurist: Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem aineosakesed (nt vaskaatomid) võnguvad ja põrkuvad. Voolul on siis raske läbi pääseda (sest aineosakesed põrkuvad kiiresti mingis

Füüsika → Mikromaailm
14 allalaadimist
Laboratoor - praktiline töö
15
docx

Laboratoor - praktiline töö

Rööpühendus Voolutugevus I 0,36 0,36 0,36 0,54 0,54 0,54 10 110 110 110 110 110 110 Pinge U 110 Takistus R 302,5 302,5 302,5 201 201 201 11 PRAKTILINE TÖÖ 4: LIITAHELA ARVUTUS Praktilise töö aruanne: Arvutada voolutugevused harudes 1. Elektriskeemi ja arvutusmeetodi valik: Va- riant Elektriskeem Arvutusmeetod E1 E2 R1 R2 R3 Kirchoffi seaduste 1. 2 6 2 4 6 abil Kahe sõlme 2. 4 6 3 5 4 meetodil Ülestus- 3

Tehnika → Elektrotehnika
194 allalaadimist
Alajaamad II osa
59
doc

Alajaamad II osa

4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.3. Rõngasskeemid 5

Energeetika → Elektrijaamad
31 allalaadimist
IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK
20
docx

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

Pingeregulaatori plokkskeem [3] Joonisel on impulss-stabilisaatori plokkskeem. Koormusel olev pinge läheb läbi tagasiside ahela mikroskeemi ja läbi operatsioonivõimendi komparaatorisse. Kui 52 kHz ostsillatori pinge langeb alla mitte-inverteeriva sisendi pinge, siis lastakse läbi kõrgeim läbilastav positiivne pinge, mis läbib ja-ei elemendi kontrollerisse, mis juhib transistori lülitust [3]. 3. Toiteploki koostamine ja komponentide arvutused Toiteplokk koostati joonisel 2.1 toodud elektriskeemi alusel. Toiteplokk koosneb kahe sekundaarmähisega transformaatorist T1; kahest täisperioodalaldist D1 ja D4 ning aladile järgnevatest silukondensaatoritest C1 ja C3; Impulss-stabilisaatori moodustavad integraalskeemid U1, U2 ja paispoolid L1, L2 ning silukondensaatorid C2, C5; paispoolide vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse

Elektroonika → Elektroonika
35 allalaadimist
Pneumaatika töö
14
pdf

Pneumaatika töö

ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus. Selleks, et vältida liigpinget elektriahela kommutatsioonil , ühendatakse paralleelselt mähisega pooljuhtdiood. Sellisel juhul on tähtis polaarsus. Relee mähise klemm A1 ühendatakse plussiga, aga A2 ­ miinusiga. Relee elektriskeemi tähistus Relee mähist tähistatakse numbriga n. Mähise all näidatakse kontaktide tabel. Relee kontaktid -n.n, kus esimene täht näitab relee numbrit, teine - kontakti gruppi. Põhifunktsioonid: Pinge muutmine Inverterfunktsioon (NO->NC) Kontaktide arvude suurendamine Koormusvoolu suurendamine Mälufinktsioon Elektropneumatika skeemid Kuna elektropneumaatikaskeemide puhul on tegemist nii pneumo- kui ka elektriskeemiga,

Masinaehitus → Pneumaatika
56 allalaadimist
Alajaamade konspekt
52
doc

Alajaamade konspekt

4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2

Tehnika → Elektrotehnika
210 allalaadimist
Elektrotehnika laboritööd
40
doc

Elektrotehnika laboritööd

Töö eesmärk: Töövahendid: Skeem LABORATOORSETE TÖÖDE TEGEMISE KORRA JA OHUTUSTEHNIKA KONTROLLKÜSIMUSED 1. Millele tuleb elektrimõõteriistade kasutamisel erilist tähelepanu pöörata? 2. Kuidas tuleb koostada elektriskeem? 3. Kuidas tuleb teha juhtmete ühendused ja kuhu neid ühendada? 4. Millises järjekorras tuleb koostada elektriskeem? 5. Mida tuleb tingimata kontrollida enne elektriskeemi sisselülitamist? 6. Kuidas lülitada õieti mitme mõõtepiirkonnaga elektrimõõteriistu ja reostaate? 40 7. Mida on keelatud teha kui elektriskeem on pingestatud? 8. Kuidas toimub elektriskeemi esmakordne pingestamine? 9. Mida tuleb teha elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuse avastamisel? 10.Mida teha avariiolukorras? Milleni viib viivitamine? 11.Kuidas toimub töö käigus elektrimõõteriistade näitude fikseerimine ja

Tehnika → Elektrotehnika
708 allalaadimist
Elektrimõõtmiste konspekt
54
pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

Määramatus . Joonis 28. Elektriskeem takistuse R ja lisapingeallika Joonis 27. Lineaarne regressioon graafiliselt. pinge E0 leidmiseks lineaarse regressiooni meetodil. Reaalses elus on teil üldvõrrandi y a x b asemel füüsika võrrand. Näiteks joonisel 28 kujutatud elektriskeemi puhul võib kirjutada: E I R E0 Siin mõõdate I ja E paare. R ja E0 on antud katses konstandid. Vastavuseks matemaatika ja füüsika vahel saame: x I; y E; a R; b E0. 42 Mõõtmisteooria alused 11. Eksperimendi planeerimise elemente

Elektroonika → Elektrimõõtmised
88 allalaadimist
NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE
19
docx

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE

elektroonikaseadmetest tulenev üha suurenev kiirgus põhjustab suuri tervisekahjustusi. [12] Dramaatiline erinevus on ka arenenud riikide seas, kuid Milham seletab seda elektri varustamise viisiga. USA-s on keskmine KMI üks kõrgemaid, kuid Suurbritannia ja Hollandi elanikel on maailma kõrgeim veresuhkru tase, mis tõukab mõttele, et nendes riikides on ka diabeedihaigete arv üle keskmise. Professori arvates on nii seetõttu, et USA energiasüsteemis kasutatakse maad elektriskeemi osana, mis võimaldab saastelektril vee-, ja kanalisatsioonitorustiku kaudu sattuda elamutesse, kuid Suurbritannias ja Hollandis kasutatakse maad voolu tagasiliikumise keskonnana. [12] Milham ei ole ainuke, kes saastelektri ja haiguste vahel seoseid otsis. Juba 2009. aastal avaldas Magda Havas Ontario Trenti ülikoolist mõtte, et saastelektri ja diabeedi vahel võib olla seos. Havas jälgis elektri suhtes tundlikku nelja diabeedihaiget ning pärast nende

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
Automaatkäigukastid
19
pdf

Automaatkäigukastid

13 35. Millistel sõidutingimustel on kõige paremini tunda Sport- ja Economy- reziimide erinevused? Käiguvahetuse eri reziimide mõju on kõige paremini tunda väikse koormusega sõitmisel. Ka autojuhi sõidustiiliga kohaneva programmi eelised on kõige rohkem tuntavad väikese koormuse korral. 36. Järgnevalt on kujutatud käigukasti õli temperatuurianduri elektriskeemi. Kuigi andurites on voolutugevus väga väike (paarkümmend mA), on diagnoosimisel vajalik teada vooluahelas kulgeva voolu suunda ja voolutugevuse muutust. Joonista juuresolevale joonisele voolu kulgemise suund! NTC 37. Kuidas muutuvad voolu ja pinge parameetrid? Voolutugevus Pinge Temperatuuri vähenemisel Väheneb Suureneb

Auto → Aktiivsed ja passiivsed...
135 allalaadimist
Füüsikalised materjalitehnoloogiad eksami küsimuste vastused 2015
16
docx

Füüsikalised materjalitehnoloogiad eksami küsimuste vastused 2015

. Fotolitograafias kasutatakse kindlat maski , et paljastada fotoresist, mis waferile on kantud. Muster kõveneb sarnaselt maskile. Söövitamine eemaldab valitud piirkonnad kasutades plasmat, mis reageerib materjaliga, mis ei ole kaetud kõvenenud fotoresistiga. Neid etappe korratakse, et tekitada transistori kihid täpsete opereerimis omadustega. Metalliseerimine protsess vormib kriitilised sidumid transistorite vahel ning samuti elektriskeemi "padide" tegemiseks. 50. Nimetage elektroonikakiipide tööstuses kasutatavad põhilised (a) materjalid, (b) matejalitehnoloogiad a) Räni, Germaanium. b) söövitamine, iooniseerimine, sadestamine, lõikamine, jahutamine, sulatamine, metalliseerimine

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Ehitusmasinate eksam 2010
10
doc

Ehitusmasinate eksam 2010

- Elektrimootor ­ neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suurt ülekoormust, väikesed ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid ­ kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid ­ tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale

Ehitus → Ehitusmasinad
162 allalaadimist
Mis on Diskreetne Matemaatika
52
pdf

Mis on Diskreetne Matemaatika

vastab üks kindel kaardikontuur. MDNK koosneb alati osadest või kõikidest Taandatud DNK Loogikaskeemide elemendid (loogikaelemendid) elementaarkonjunktsioonidest. Funktsiooni MDNK ja Taandatud DNK võivad olla võrdsed. Kahendkoode (ehk nende koosseisu kuuluvaid loogikaväärtusi 0 1 ) töötlevat elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks. Iga digitaalseadme elementaarseteks koostisosadeks on loogikaelemendid, mis teevad loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid. Loogikaelementide omavahelisel kokkuühendamisel saadakse

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
7 allalaadimist
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Süsteemid jäiga mittemuudetava programmiga. Sellistes süsteemides tagatakse vajalik töö järjekord vastava elektriskeemiga, kuhu on lülitatud kõik vajalikud käsklus- ja täituraparaadid ning andurid. Süsteemid jäiga muudetava programmiga. Sellistes süsteemides kasutatakse spetsiaalseid programmi etteandmise seadmeid nagu lülitite komplekte, pistik- kommutaatoreid, muudetava asendiga nukkidega käsklusaparaate vms. Juhtimis- süsteemi elektriskeemi põhiosa on muutumatu. Sellised süsteemid on mõneti vananenud ja seetõttu kasutatakse tänapäeval jäiga muudetava programmi realiseerimiseks programmeeritavaid loogikakontrollereid. Kopeersüsteemid. Sellistes süsteemides antakse tööorgani liikumise programm ette mitmesuguste kopeeride näol, näiteks tasapinnaliste shabloonidena, milliste kontuurid vastavad täpselt tööorgani liikumise vajalikule trajektoorile. Tööorganiga jäigalt

Elektroonika → Elektriaparaadid
99 allalaadimist
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

kähe sulavkaitsmega, Erandiks on mootorratas M-67, mil- lel on eraldi kaitsmeplokk nelja sulavkaitsmega. Enamasti paigutatakse sulavkaitse akujuhtmesse kas vahetult aku juures või kesklülitis. PõMiBotteskeem. Mootorrataste (motorollerite, mopee- dide) tehasejuhendeis on antud elektriseadmestiku mon- taaziskeemid. Igal mootorratturil on vaja tunda oma ·1.18 11 9 masina elektriskeemi, ainult siis suudab ta kiiresti rikkeid b. Mootoriülekanne puudub (sidur on kokku ehitatud avastada ja kõrvaldada. See töö muutub märksa hõlpsa- hoorattaga). Käigukasti karterit saab mootori küljest eral maks, kui montaaziskeemi alusel koostada põhimõtte- dada ja käigukasti võllid on mootorratta pikiteljega röö skeem, mis annab ülevaatlikuma pildi voolu kulgemisest biti. Koonushammasratastest moodustatud peaülekande ja tarvitite ahelates

Füüsika → Füüsika
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun