algasendisse. 43. TOF taimer, tööpõhimõte, tingmärk, ajadiagrammid 44. 45. Pneumoimpulsi generaator taimeril, tööpõhimõte 46. Pneumorelee, tööpõhimõte, tingmärk, juhtimisskeem 47. Elektropneumaatika, otstarve, iseärasused 48. Releemälu domineeriva ,,SET" funktsiooniga 49. Releemälu domineeriva ,,RESET" funktsiooniga 50. Elektrilised juhtventiilid, liigid, tingmärgid, kasutamine silindrite juhtimiseks 51. Elektromagnetite kommuteerimisel pinge ja voolu muutumine, seletav graafik 52. Kontaktide sädelemise vähendamise meetodid 53. Kommuteeriva transistori kaitsmine elektromagneti sisse ja väljalülitamisel 54. Elektrilised teekonna lülitid silindrite juhtimiseks 55. Herkon, tööpõhimõte, kasutamine Magnetväljale tundlikke lüliteid nimetatakse herkoniteks. Konfiguratsioonilt võivad nad olla kas normaalselt avatud kontaktidega või ümberlülituvate kontaktidega.
Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks. Selline mootor töötab väikese kasuteguri ja cos- ga. Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasutatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpides ja pultides ning nendega ühendatakse või katkestatakse elektrimootorite ning teiste seadmete käivitus- või kaugjuhtimisahelaid. Keskmise võimsusega mootorite tavalisel käivitamisel, ilma et muudetaks pöörete suunda, kasutatakse vinnaklüliteid, trummellüliteid pakettlüliteid või käivitusnuppe. Nende elektriline lülitusskeem on kõigil ühesugune ja nad ühendatakse elektrivõrku
Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid. Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse. Tähtis on harja laius, mida laiem on hari, seda rohkem katab lesti ja seda rohkem võtab üheaegselt osa seksioone kommuteerimisel (suureneb vastastikune EMJ), liialt kitsad harjad ei ole hed puhtalt mehaanilise tugevuse poolest. Ankrumähis teha lühendatud sammuga ja treppmähisena (joonis 2.29) mis parendab kommutatsiooni kasutamist
) käivitavad automaatselt andurite abil (surve-, ujukreleed jm.). 19 Käsikäivitid on näiteks vinnaklülitid, pakettlülitid, trummelkäivitid ja mitmesugused ümberlülitid. Automaatkäivituse ja juhtimise korral kasutatakse kontaktoreid, mitmesuguseid releesid ja kaitselüliteid koos käivitusnuppude ning juhti- misaparatuuriga. Seda käivitusaparatuuri toidetakse üldisest jaotus- võrgust ja kasutatakse ühtlasi jaotusseadme kommuteerimisel. Mootorite käivitamiseks ja reguleerimiseks kasutatakse käivitus- ja reguleerimisreostaate ning takisteid, ballasttakisteid, teekonnalüliteid, mitmesuguseid automaatikareleesid jm. 3.1 KÄSIKÄIVITUSAPARATUUR Käsitsi juhitavateks aparaatideks on vinnaklülitid, ümberlülitid, pakettlülitid, käivituskastid, trummellülitid, kontrollerid ja mitmesugused automaadid. Kahe- ja kolmepooluselisi, mitmesuguse konstruktsiooniga
ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise. Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid. Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse. Tähtis on harja laius, mida laiem on hari, seda rohkem katab lesti ja seda rohkem võtab üheaegselt osa seksioone kommuteerimisel (suureneb vastastikune EMJ), liialt kitsad harjad ei ole hed puhtalt mehaanilise tugevuse poolest. Ankrumähis teha lühendatud sammuga ja treppmähisena (joonis 2.29) mis parendab kommutatsiooni kasutamist (vähendab vastastikuse induktsiooni EMJ).
Rööpergutusmootori pidurdus- *Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või ergutusmähise järgi omakorda sünkroon(väljapoolustega, peitepoolustega) ja asünkroon(lühis ja faas) masinad 3) polaarsus vastupidiseks, selleks et muuta masinas tekkiv moment pidurdavaks. Tavaliselt lülitatakse ümber pisimasinad. ankrumähis, sest suure induktiivsusega ergutusmähise kommuteerimisel võib magnetvälja kiire muutus 12. Trafo tühijooks emj, ülekandetegur.Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge põhjustada isolatsiooni läbilöögiks piisva liigpinge. Et ankru pöölemissuund on kuni seiskumiseni sama, samasagedusega teistsuguse väärtusegavahelduvpingeks. Trafo tühijooks on see kui sekundaarmähisesse pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad nüüd ankrumähises indutseeritud emj. ja toitepinge. Nimetatud
Kui pooljuhtlüliti katkestab ahela, siis kommuteerub induktiivsuse vool läbi dioodi VD koormusele ja kondensaatorile C (kontuur 2) ning induktiivsuse magnetväljas salvestunud energia WL = Li2/2 muundatakse mahtuvuse elektrivälja energiaks WC = Cu2/2. Muunduri väljundpinge sõltub pooljuhtlüliti suhtelisest 132 lülituskestusest. Väljundpinge võrdub sisendpingega, kui PL on pidevalt välja lülitatud (ei juhi voolu). PL kommuteerimisel saab väljundis oleva kondensaatori pinget tõsta induktiivsusest saadava lisaenergia arvelt. Lüliti PL sulgemisel vool induktiivsuses L kasvab. Pärast lüliti avamist laetakse kondensaatorit suurema vooluga ning pinge sellel kasvab. Vajalik induktiivsus ja kondensaatori mahtuvus U d21 T T I d 2 max L = (U d 2 a − U d 1 ) ; C≥ (4.18)
datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2)Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini).
datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2)Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini).
Nimetatud transitoride korral saadakse kõrge kasutegur sellega, et nende kolektori ja emitteri vaheline pingelang küllastuslang ei ületa kehte Volti. Juhtplokk kujuneb tavaliselt suhteliselt keerukaks kuna ta peab tagama transistoride õigeaegse lülitamise nii et faaside vaheline faasidenihe oleks 120* seejuures ei tohi kunagi sisselülitatud olla kaks järjestiku transitori sest see oleks samaväärne lühisele. Transistoridega paraleelselt olevad dioodid on voolu juhtimiseks kommuteerimisel (vaata eelmises punktis antud kirjeldust). Vaadeldavast on ainult üks samm edasi sagedusmuundurini sel juhul tuleb muutetava sagetuse saamiseks vastavalt ümber kujundada juhtimisplokk. Vaadeldas lülituses nimetatakse ka kolmetaktiliseks lülituseks sest toodud plokkjuhtimisesega vahelduvpinge saamiseks on kolm erinevat transitoride lülitusolukorda. See juures on üheaegselt sisselülitatud (küllastatud) kaks transitori.
väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit (ehk on kolme tüüpi marsruutereid): 1) Mälus toimuvate lülitustega - (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Siinil toimuvate lülitustega - Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini, ehk siini peal saab korraga liikuda ainult üks datagramm.
edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). 22 Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1) Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco
annaabi.ee 
