Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektrimõõtmised ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõõte, mõõteriist, amper, mähis, mõõteriistad, alalis, trafo, klemm, takisti, sunt, sundi, aktiiv, eeltakisti, jaot, mõõtetulemus, näidu, sisetakistus, klemmi, vahelduvvoolul, seier, pingest, pingetrafo, keerdude, klemmid, liin, voltmeeter, signaal, pingelang, digitaalsed, reaktiiv, mõõtmistulemus, nimivool, voolutrafo, aktiivvõimsusLABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutugev
Magnetelektrilise mehhanismid on küllalt täpsed mõõteriistad (täpsusklass 0,2; 0,1 ja ka 0,05) 22.Elektrimõõtmised. Voolu ja pinge mõõtmine. Ampermeetrid, sundid, voolutrafod. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang = I ja võimsuskadu = temas oleks väikesed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetriga sunt, mis juhib osa mõõdetavad voolu riistast mööda. ,ning sundi takistus Ampermeetrite mõõteulatust laiendatakse vahelduvvooluahelates spetsiaalsete voolutrafodega. Voolur on pöördvõrdelised mähiste keerdude arvudega Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis rööpühendatakse tarviti või toiteallikaga. Voltmeetri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti . , millest eeltakistus 23.Number mõõtevahendid
7. Magnetelektriline ampermeeter ja tema mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolu ahelas See mõõtemehanism on väga täpne samas, aga mõeldud väikesele voolule. Et saaks kasutada seda mehhanismi suuremate vooludega on vaja laiendada selle mõõtepiirkonda. 7.1 Sundid Ampermeetrid on väga täpsed, kuid võimaldavad mõõta väikest voolu kuni 50 mA. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse sunte. Sunt on takisti, mida valmistatakse manganiintraadist. Selle materjali takistus temperatuuri muutudes jääb praktiliselt konstantseks (temperatuuri tegur on ligilähedane nullile). RS = RA/(p-1) p Sunteerimis tegur, näitab mitu korda tuleb laiendada ampermeetri piirkonda.
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund m
1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaal
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaoti
1. Töö eesmärk. Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid. Galvanomeeter GVM 22c, etalonvoltmeeter B7-23, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kalibreerimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kalibreeritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoog mõõteriist nõrkade voolude (ca 1A) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. Eeltakisti RE. Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge U=Ig, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtpiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem
Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistus peab olema väike,võrreldes ahela takistusega. 1.4 Töö käik. 1. Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage stendi vooluahela skeem (toodud laual olevas töö juhendis). Joonis on teie vormistatud protokolli osaks. 12 2. Ühendage voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahela mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne, näit aga potensiaali langust. 3. Avatud vooluahela korral mõõtke ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes (-0).Tulemused kandke , arvestades näidu märki. 4. Sulgege vooluahel ja korrake punktis 3 kirjeldatud mõõtmised
Analoog- ja digitaalmõõteriistad Elektrimõõteriistadega mõõdetakse • elektrilisi suurusi (pinge, vool, sagedus, võimsus, takistus jm) , • mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest ning mille
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasut
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtid
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõ�
1 Vahelduvsignaali muundamine alalispingeks Vahelduvpinge muundamine Perioodilist signaali suurust iseloomustavad väärtused on: tippväärtus keskväärtus efektiivväärtus Kõiki neid suurusi saab ka mõõta ja kasu-tada vahelduvsignaali iseloomustamiseks Tippväärtuse detektor Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõt
Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning loetakse nulliks. Ühendades ampermeetri paralleelselt tarbijaga põleb ampermeeter silmapilkselt läbi, kuna ta takistus on väga väike. Suure voolutugevusega ampermeetrid tekitavad lühise. Sunt on väikese takistusega manganiinjuht. Sundid võivad olla monteeritud ampermeetri sisse ning sellisel juhul on ampermeetril olemas mõõtepiirkonna ümberlüliti. Kui sunt on ampermeetriga eraldi, tuleb see ühendada ampermeetri klemmidega rööbiti. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks saab kasutada ka sildavat takistit. Sildava takisti arvutus n laiendustegur, Imax maksimaalselt mõõdetav vool, Ip ampermeetri mõõtepiirkond, ra ampermeetri taktistus, rS sildava takisti takistus Vahelduvvooluahelas kasutatkse mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafot. Voolutrafo kordaja
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi keha
Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus" 1. Mõõteseadme või -süsteemi funktsionaalelemendid Joonisel on need alamsüsteemid järgmised: tundlik element, signaali muundamise alamsüsteem mõõteseade ja salvestamise või indikatsiooni seade. Mõõtekeskkond ehk -objekt on keeruline mitmekülgne nähtus või protsess, millel võib olla palju mõõdetavaid parameetreid, kuid konkreetses olukorras reageerib mõõtesüsteem vaid ühele nendest, mida nimetatakse mõõdetavaks suuruseks. Tundlik element tajur kujutab endast primaarmõõtemuundurit, mis on ehitatud teatud kindla füüsikalise tööpõhimõtte alusel ning on võimeline vastu võtma sisendsignaali. Keerulisemate süsteemide korral võib mõõteseadme koosseisu kuuluda peale primaarmõõtemuunduri veel mitu muundurit, mis töötlevad mõõteinformatsiooni jadamisi. Sellist mõõteobjekti vahetus läheduses asuvat muundurite komplekti
- töö lühike kirjeldus; - mõõtmis- ja arvutustulemused vastavas tabelis; järeldused. 14.Töö loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik mõõtmised ja arvutused ning vormistatud täielikult protokoll. 15.Elektrotehnika praktikum loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik 5 tööd vähemalt hindele rahuldav. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Eesmärk: elektritakistuse mõõtmine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter ~ 0 60 V 2. Ampermeeter ~05 A 3. Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3). 4. Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust. 2. Vooluringi skeem
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10
(3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti suunduvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga I1+I2 = I3+I4+I5. Kirchhoffi II
LABORATOORNE TÖÖ NR 7. ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE. Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõju avaldada nii puute
triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks. Voolu suunaks loetakse seejuures elektronide triivile vastupidist suunda. Elektrivoolu tugevust saab mõõta juhtme ristlõiget läbinud elektrilaengu kogusega.Voolutugevus SI ühikus on 1 amper (Tähis A): Elektrivoolu tugevus 1 amper, kui juhtme ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul laeng 1 kulon. Elektrivooluga on seotud järgmine paradoks: elektronide suunatud triivi kiirus juhtmes on väga väike, kuid ometi süttib elektrilamp silmapilkselt, kui me lülitile vajutame. Telefoniliinis kannavad elektrisignaalid teate edasi ülisuure kiirusega, mis on lähedane valguse kiirusele. Kuidas see on võimalik?
mõõtmise kvaliteet. Temperatuurist, õhuniiskusest ja sageli kaldenurgast tingitud mõjud võivad olla olulised! 5. Mõõtevahendi usaldusväärsus. MÕÕTEVAHENDID Mõõtevahend on seade, mis on ette nähtud mõõtmiseks. Mõõtmisvahendid jaotatakse viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5
signaalid x1(t) ja x2(t), on nende signaalide poolt tekitatud väljund F1+2(t) võrdne väljundite F1(t) ja F2(t) summaga, juhul kui signaale x1(t) ja x2(t) rakendatakse sisendile eraldi. Lineaarseteks komponentideks saame nimetada ideaalseid takisteid, ideaalseid kondensaatoreid, ideaalseid võimendeid jne. Reaalseid takisteid, kondensaatoreid, induktiivsusi võime esimeses lähenduses käsitleda samuti lineaarsetena. Ent näiteks küllastatud ferromagnetilise südamikuga pool või trafo ei ole enam lineaarsed elemendid. Mittelineaarsete ahelate ja komponentide näidetena võime niisiis tuua küllastusreziimis oleva ferromagnetilise südamikuga poolid ja trafod, aga ka reaalsed võimendid, dioodid, transistorid, digitaalloogika elemendid jne. Selliste lineaarsete komponentide käitumist nagu takistid, kondensaatorid ja induktiivsused saame üldjoontes iseloomustada juba üheainsa parameetriga (vastavalt takistus, mahtuvus ja induktiivsus)
3. Mis kasu on elektriskeemidest? 4. Struktuurskeem. 5. Põhimõtteskeem. 6. Montaaziskeem. 7. Juht (joonestada tingmärk). 8. Ristuvad juhid (joonestada tingmärk). 9. Kolme juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid). 10.Nelja juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid). 11.Kuivelement /ka patarei/ (joonestada tingmärk). 12.Takisti (joonestada tingmärk). 13.Lüliti (joonestada tingmärk). 14.Millest koosneb vooluahel? 15.Millega mõõdetakse elektrivoolu, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 16.Kuidas saab ampermeetri mõõtepiirkonda laiendada? 17.Nimetada tähised ampermeetri skaalal. 18.Ampertangid. 19.Nimetada tähised voltmeetri skaalal. 20.Millega mõõdetakse elektripinget, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 7.Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge. 1. Mida on vaja elektromotoorjõu tekitamiseks? 2. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.)? 3. Kuidas emj
P. 1.4.25), mis seostab mõõtevahendite riiklike või rahvusvaheliste etalonide või füüsikaliste lähikonstantide- või omadustega. 43. MÕÕTEVAHENDID 44. Mõõtevahend Mõõtevahend on seade mõõtmise sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. Mõõtevahend kehastab ja taastekitab mõõdiseid, aga ka mõõdistevahelisi seoseid. Termin mõõtevahend on üldmõiste ja see haarab neid metreoloogiliste omadustega tehnilisi vahendeid, nagu mõõte, mõõteriisti, mõõtemuundureid, abimõõtevahendeid jt. vahendeid, mis hoiavad ja reprodutseerivad mõõtesuuruse ühikut. Harilikult on mõõtevahendid suuremate mõõtekoosluste, nagu mõõteseadmete, -komplekside ja -süsteemide funktsionaalseteks koostisosadeks. 45 Mõõtemuundur Mõõtemuundur on mõõtevahend, mis väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse signaali. Mõõtemuundurid jagunevad tavaliselt vahe-, edastus- ja mastaabimuunduriteks
Pm1 on mähisekadu nulljuhtme potentsiaal setõttu =0. neljajuhtmeline süsteem koosneb nulljuhtmest ja kolmest liinijuhtmest staatoris, Pm2 mähisekadu rootoris, Pt1 teraseskadu staatoris, Pt20 teraseskadu rootori on tühiselt väike, nende vahelist pinget nim faasipingeks ja tähistatakse Ut Ua=Ub=Uc=Uf. Kahe liini vah pinget nim sest sagedus f2s on lähedane nullile. Nimetatud kaod on analoogsed trafo kadudele. Neile lisanduvad liinipingeks ja täh U. Uab=Ubc=Uca. Et iga kahe liinijuhtme vahele jääb jadamisi kaks vasupidise suunaga mehaanilised kaod Pmeh hõõrdumisest laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistusest. Kogukaod teineteise suhtes 120 kraadise nurga all olevtat faasipinget siis liinipinge on võrdne kahe faasipinge P=Pm1+Pm2+Pt1+Pmeh ning mootori kasutegur =P2*100%=P1-P*100%,
tähised. Sama dimensiooniga suuruste mõõtühikud võivad olla sama nimetuse ja tähisega, isegi kui suurused ei ole sama liiki (N: dzaul kelvini kohta ja J/K on vastavalt mõõtühiku nimetus ja tähis nii soojusmahtuvuse kui ka entroopia korral) SI põhiühikud - mõõtühikud (7 ühikut), mis on aluseks teistele/tuletatud ühikutele. Väljendatakse määratletud suurustega. - pikkus, meeter, m - mass, kilogramm, kg - aeg, sekund, s - elektrivoolu tugevus, amper, A - temperatuur, kelvin, K - ainehulk, mool, mol - valgustugevus, kandela, cd SI põhiühikute definitsioon - Meeter - the metre is the length of the path travelled by light in a vacuum during a time interval of 1/299 792 458 of a second. Kilogramm - the kilogram is equal to the mass of the international prototype of the kilogram. Sekund - the second is the duration of 9 192 631 770 periods of the radiation corresponding to the transition
7 Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. Elektrilaengu mõõtühikuks valiti kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). Keha omab laengu 1 C kui ta mahutab endas 6,2510 18 elektroni laengu. 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1kulon = 1 ampersekund. 1.5 ELEKTRIVÄLI Elektriväli tekib laetud keha ümber. Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektri- välja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse
kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Mõned enamkasutatavad skeemitingmärgid on toodud raamatu sisekaanel. Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: · sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on
kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Mõned enamkasutatavad skeemitingmärgid on toodud raamatu sisekaanel. Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: · sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on
annaabi.ee 
