ja valusulameiks. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on levinumaid elemente maakoores. Alumiiniumil on rida omadusi (hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teeb ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjalide valdkonnas. Puhas alumiinium on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel. Elastsusmoodul on küll 1/3 terase elastsusmoodulist, kuid erielastsusmoodulid on neil praktiliselt ühesugused. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, mis soosib tema kasutamist elektrotehnika valdkondades. Vask ja vasesulamid Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle. Vask on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänaäeval on palju kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need
ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Mõningad näited olemasolevatest polüpropüleenkiududest: Plastikkiud Strux 90/40 on sünteetilise ehitusega kiud, mis oma kõrgest tugevusest ja elastsusmoodulist tingituna parandab betooni sitkust, löögikindlust ja väsimustugevust. Toode sobib kasutamiseks põrandabetoonis. Eelisteks plastikkiudele on: · Väga hea pragude kontroll · Seguneb hästi · Parandab betoonimassi pumbatavus · Parandab sitkust ja vastupidavust · Ei roosteta · Kiiresti kasutatav · Hea hinna ja kvaliteedi suhe Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides
[pilt 1] [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/polu%20p1.jpg (12.03.2012) [pilt 2] [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/polu%20p2.jpg (12.03.2012) [pilt 3] [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/polu%20p3.jpg (12.03.2012) TTK 7 T.Michelson 12.03.2012 2.1.2. Plastikkiud Strux 90/40 on sünteetilise ehitusega kiud, mis oma kõrgest tugevusest ja elastsusmoodulist tingituna parandab betooni sitkust, löögikindlust ja väsimustugevust. Toode sobib kasutamiseks põrandabetoonis. Eelisteks plastikkiudele on: · väga hea pragude kontroll, · seguneb hästi, · parandab betoonimassi pumbatavust, · parandab sitkust ja vastupidavust, · ei roosteta, · kiiresti kasutatav, · hea hinna ja kvaliteedi suhe. 2.1.3. Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides.
Teada on vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T=2 I /mgl kus I = ml 2 E 5.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. elastsusmoodulist E ja tihedusest roo V = E-elastsusmoodul roo-tihedus. l= l t 0 = l(l t) mõõtühik (l/C)
mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga,nim.pingelaenguks e.lihtsalt pingeks elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist – elastsusmoodulist E ja U antud ahela osal. U12= 1-2+E12 Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb E kokku potensiaalide vahega 1- 2. U12=1-2 V 2.Tõõ võimsus .energia. -Töö(A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha
osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E V = tihedusest roo roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. 4.Bernoulli võrrand- kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral
mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga,nim.pingelaenguks e.lihtsalt pingeks elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist – elastsusmoodulist E ja U antud ahela osal. U12= 1-2+E12 Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb E kokku potensiaalide vahega 1- 2. U12=1-2 V 2.Tõõ võimsus .energia. -Töö(A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha
keskkonnas. Grafiit on erinevalt teemantist seotud kovalentsidemetega vaid kolme aatomiga põhitasandis. See tasand on ilgelt tugev aga kuna vertikaaltasandil on nõrgad sidemed, siis on nihkedeformatsioonid kerged tulema. Head antifriktsiooniomdused seega. Piduriklotsid ja autokummid. Süsinikkiu teoreetiline tugevus on 100 000 N/mm2 ja elastsusmoodul 1060 000 N/mm2. Tegelikkuses saadakse 70 % elastsusmoodulist ja 5-7% tugevusest. Süsinikkiud jaotatakse kõrgsitketeks HT ja kõrgelastsusmooduliga HM. Lisaks veel üldkasutatavad GPCF, kõrgpüsivad HPCP ja aktiveeritud ACF. Kõrge elastsusmooduliga on pigikiud, mis saadakse kuumutades 1400- 1800 kraadi juures. Suure tugevusega PAN kiud saadakse alla 1400 kraadise kuumutamisega. Orgaanilistest ainetest saadakse kiudusid kui viiakse aine viskoosest
vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed. Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks. Lained jaot: ristlained osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikkus nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. =v*T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist- elastsusmoodulist E ja tihedusest (roo) V Lainega kandub edasi akustiline energia. Laine põhivõrrand x=Asin(t-);=s/v, s-teepikkus v-kiirus. Interferentsiks nim koherentsest lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C
omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist – elastsusmoodulist E ja tihedusest roo v= √ E roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ka energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid
Materjalide soojuspaisumistegurid. Mehaanikast on teada Hooke'i seadus: kehale mõjuv jõud ja keha deformatsioon (pikenemine või lühenemine) on võrdelised: 6 (3) kus F kehale mõjuv jõud; l keha deformatsioon; k keha jäikus. Samas, mehaanikast on teada ka asjaolu, et keha jäikus sõltub keha pikkusest l0, keha ristlõikepindalast S ning elastsusmoodulist ehk Youngi moodulist E: (4) Kui keha pikkus ja ristlõikepindala (mõõdetud mõjuva jõuga risti) iseloomustavad füüsikalisi mõõtmeid, siis elastsusmoodul iseloomustab vaid keha materjali. (5) Seega oleme saanud järgmise tulemuse: keha soojuspaisumisest tingitud pikenemine avaldab teda ümbritsevatele kehadele jõudu. Deformatsioonivuukide arvutamisel tuleb arvesse võtta temperatuuride vahemikke ning
Lained jaot: ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja iseloomustab Reinoldsi arv Rek=1000 pikilained - osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikk lamda nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest Avokadro arv Na=3,023 1026 näitab mol arvu ühes kilo mol aines. Van der Waalsi võrrand piVi=nRT komponendist – elastsusmoodulist E ja tihedusest roo tihedus. v= √ E roo E-elastsusmoodul roo- Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim
üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E tihedusest roo V = E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. roo Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha.19.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents kahe v mitme
· Tihedus ja soojusjuhtivus (mida tihedam, seda pikem süttimisaeg) · Niiskussisaldus 37. Elektritakistus iseloomustab elektrit juhtiva materjali elektrivoolu takistust. Temperatuuri tõusul ning puidu sooladega immutamisel takistus väheneb. Elektrijuhtivuseks nim. Materjali võimet juhtida voolu, mis on pöördvõrdeline tema elektrilise takistusega. 38. Helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub : · Elastsusmoodulist ja tihedusest · Puidu kiudude suunast (kiiremini kiudude suunas, aeglasem tanentsiaal) · Puuliigist; temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustab 39. Puidu resonantsi omaduseks nim. Omadust tugevdada häält või heli, ilma hääletooni muutmata. Kõige enam kasutatakse kuuske, nulgu ja seedri puitu. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Puidu mehaanilisteks omadusteks nim
`-´ - näitab,et elastsusjõud on vastassuunaline deformeerivale jõule Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö A=(x-all) f¯d¯x¯-(x-all)kxdx=kx²/2 Kuna f¯=const elementaarnihke d¯x¯ piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht) Deformeeriva jõu töö annab vardale täiendava potensiaalse energiadeformatsiooni potentsiaalse energia dU kui deformatsiooni suurus on x A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. 1.3.2.Võimsus -skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga N=dA/dt=f¯*dS¯/dt=f(s-all)*dS/dt
xjõu rakenduspunkti nihe vektor deformeerimisel,ehk deformatsioon `´ näitab,et elastsusjõud on vastassuunaline deformeerivale jõule Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö A=(xall) fdx(xall)kxdx=kx²/2 Kuna f=const elementaarnihke dx piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht) Deformeeriva jõu töö annab vardale täiendava potensiaalse energiadeformatsiooni potentsiaalse energia dU kui deformatsiooni suurus on x A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. 1.3.2.Võimsus skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga N=dA/dt=f*dS/dt=f(sall)*dS/dt
Paindedeformatsioon – Deformatsiooni all mõistetakse keha osakeste nihkumist üksteise suhtes või nendevahelise keskmise kauguse muutumist. Kui kinnitada elastse varda üks ots liikumatult, varda teise otsa aga riputada koormis, tekib paindedeformatsioon. Painde suurus sõltub materjali o Ristlõike kujust o Keha mõõtmetest o Materjali elastsusmoodulist Paindeomadused on eriti tähtsad näiteks: o Kullasulamite o Roostevabast terasest kinnitusklambrite o Juurekanali instrumentide o Süstlanõelte jt. puhul. Näiteks, mida suurem on instrumendi number, seda jäigem ta on. Võrdelisuse e. elastsuse piir on väiksem suuremate instrumentide korral ja mittelineaarsus ilmneb juba väiksemate paindenurkade korral. Instrumendile
võrra väiksemad kui ristikiudu kulgevale voolusuunale. Temperatuuri tõusul ja ka puidu sooladega immutamisel takistus väheneb. Elektrijuhtivuseks nimetatakse materjali võimet juhtida voolu mis on pöördvõrdeline tema elektrilise takistusega. Puidu akustilised omadused: helijuhtivus heli läbilaskvus resonants Helijuhtivus: Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub: elastsusmoodulist ja tihedusest puidu kiudude suunast, kõige kiiremini levib heli puidu kiudude suunas, aeglasemalt radiaal- ja kõige aeglasemalt tangentsiaal suunas heli levimise kiirus sõltub ka puuliigist temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustavad heli liikumise kiirust puidus. Puuliik pikikiudu radiaalsuunas tangentsiaalsuunas. Mänd 5030 1450 850
• Tõmbetugevust mõjutab puidu kaldkiulisus ja okste esinemine (okste ümber esinev alati tugevat kaldkiulisust). • Puidu elastsus sõltub puuliigist, tiheduses, niiskuse sisaldusest ja koormuse suunast kiudude suhtes. Deformatsioon on väiksem suurema tiheduse puhul ja suureneb niiskuse, rakendatava koormuse ja kiudude nurga suurenedes. Mida suurem on elastsusmoodul, seda väiksemad on deformatsioonid (sõltub elastsusmoodulist). 32. Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine? Survetugevus on ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu. Puidurikked (kaldkiulisus, oksakohad) ei oma survetugevuse määramisel suurt mõju. Niiskuse suurenedes survetugevus väheneb. Näiteks niiskuse suurenedes 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni) väheneb puidu survetugevus ca 2 korda. 33. Mis on puidu paindetugevus
ja valusulameiks. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on levinumaid elemente maakoores. Alumiiniumil on rida omadusi (hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teeb ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjalide valdkonnas. Puhas alumiinium on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel. Elastsusmoodul on küll 1/3 terase elastsusmoodulist, kuid erielastsusmoodulid on neil praktiliselt ühesugused. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, mis soosib tema kasutamist elektrotehnika valdkondades. Lähtudes toodete saamise (valmistamise) moodusest, liigitatakse alumiiniumisulamid kahtegruppi: a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Termotöödeldavuse põhjal liigitatuna jagunevad sulamid samuti kahte gruppi:
Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini. Heli kiirus puidus oleneb puuliigist (niiskusega 5-7%) pikikiudu 3800...4800m/sek ja ristikiudu 500...1500m/sek (vt. Tabel 3.). Hea helijuhtivus on ka puidu kvaliteedi tunnuseks, sest mädanikust rikutud kohad summutavad heli. Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli levimisega m/s. Kasutatakse näitajat C, mis on helilevimise kiirus (m/s). sõltub elastsusmoodulist, tihedusest, kiudude suunast. Puidu heli läbilaskvus- võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on suhteliselt suur (25 cm puitseinal heli läbilaskvus 0,65%, betoonseinal 0,11%). Selle vastandiks on heliisolatsioon- heli jõu vähenemine, seina läbimisel e seina võime takistada heli ülekandumist ruumist ruumi, mõõdetakse dB-s. Vaatamata puidu madalale heliisolatsioonile, kasutatakse teda ehituses palju
peamised tegurid, mis takistavad keraamika laialdasemat kasutamist. Keraamika on habaras, kuna tal puudub täielikult plastne defoematsioon toatemperatuuril ja isegi kõrgetel temperatuuridel. Teoreetiliselt peaks keraamika olema kõige suurema tugevusega materjal, kuna aatomite vahel on valdavalt kovalentsed ja ioonsed sidemed, mis on suurima tugevusega. Arvestades aatomivaheliste sidemete tugevust, peaks keraamika tõmbetugevus olema 100...500 Gpa, 1/20 elastsusmoodulist. Praktikas on aga keraamika tõmbetugevus ligikaudu 2 suurusjärku väiksem, 1/2000 elastsusmoodulist. See on seletatav sisemiste (mikropoorid ja -praod, lisandid) ja pindmiste (kriimud, vaod, mikropraod) defektidega. Tehnokeraamika tugevus langeb temperatuuri tõusuga vähem kui kermistel, kuna ta ei sisalda kergsulavat faasi. Tänu sellele saab keraamikaga treimisel kasutada suuremaid lõikekiirusi, kuna suurtel kiirustel võib temperatuur tõusta lõiketera tipus kuni 1000°C-ni. b)Kõvadus
Ta teeb Kuna f¯=const elementaarnihke d¯x¯ piires sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema ning nihe ja jõud on samasihilised. töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast suhe keskmise võimsusega.Võimsuse elastsusmoodulist E järgmiselt: definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul k=ES/L(väike täht) sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. Deformeeriva jõu töö annab vardale kW*h(kilovatt- täiendava potensiaalse tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 energiadeformatsiooni potentsiaalse energia MJ(megadzauli) on
arvel. Peale elastsete deformatsioonide tekivad ka plastsed deformatsioonid. Üldiselt võib müüritise elastsusmooduliks võtta E m = 650 fk silikaattellise ja autoklaavsete mullbetoonkivide puhul ning teiste müürikivide (savitellis, betoon- ja kergbetoonkivid) puhul Em = 1000 fk. Ristlõigete projeteerimisel soovitatakse elastsusmooduli E m väärtust korrutada teguriga 0,6 (arvutusjoon joonisel). Nihkemooduliks võib võtta (täpsemate andmete puudumisel) 40% elastsusmoodulist. 5. MÜÜRITISE TUGEVDAMINE ARMEERIMISEGA. 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine. Eelmises peatükis vaatlesime müüritise purunemise põhjusi survel. Üheks põhjuseks oli müüritise horisontaalsuunas laienemine (kutsutud esile vertikaalse surve poolt elemendile), mis põhjustas kivide pinnakihtides tõmbepingeid. Selliseid tõmbepingeid saame vähendada kui suudame takistada müüritise laienemist. Müüritise laienemist takistab selle
C Soojuspaisumise seos mehaaniliste pingetega Mehaanikast on teada Hooke'i seadus: kehale mõjuv jõud ja keha deformatsioon (pikenemine või lühenemine) on võrdelised: F =k l , (1.20) kus F on kehale mõjuv jõud, l on keha deformatsioon ning k on keha jäikus. Samas, mehaanikast on teada ka asjaolu, et keha jäikus sõltub keha pikkusest lo, keha ristlõikepindalast S ning elastsusmoodulist ehk Youngi moodulist E: E⋅S k= . (1.21) l0 Kui keha pikkus ja ristlõikepindala (mõõdetud mõjuva jõuga risti) iseloomustavad füüsikalisi mõõtmeid, siis Youngi moodul iseloomustab vaid keha materjali. Arvestades nüüd võrdusi (1.17), (1.20), (1.21), võime kirjutada l F =k l =E⋅S⋅ =E⋅S⋅ T
vastupanu elastsele deformatsioonile, vaid nii plastsele kui ka elastsele, siis eeltihenemissurve pc. Väiksema koormise puhul toimub tihenemine peamiselt deformatsioonimooduliga E. nimetatakse teda deformatsioonimooduliks. Juhul kui on vaja eristada roome arvel ja ei ole õieti filtratsioonilise konsolidatsiooniteooria abil käsitletav. ***1.7 Pinnase nihketugevus Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0-ga. Pinnas Graafikutelt ei ole selgelt väljaloetav näiteks s100. pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva 1.6.1.3 Teised kokkusurutavuse määramise laboratoorsed meetodid teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine.
või nende kildude eraldumine. Materjalide tugevus võib olla seotud nende erosioonikindlusega. Teoreetiline tugevus on tõmbepinge, mis põhjustab aatomitevahelise sideme katkemise ja struktuuri jaotumise osadeks ning on arvutatav Griffithsi valemiga: f =A(E/c)1/2 (6) kus E-elastsusmoodul, -prao tekkimiseks vajalik energia, c - prao pikkus, A- konstant, mis sõltub katsekeha ja defekti geomeetriast. Teoreetiline tugevus moodustab tavaliselt vaid kümnendiku elastsusmoodulist. See on tingitud struktuuridefektidest, mis avalduvad pinge konsentraatoritena. Kuid sideaine sisalduse suurenedes kermiste tugevus suureneb, aga erosioonikindlus väheneb. Sageli on peene- ja jämedateralised kermised väiksema tugevusega kui keskmise terasuurusega kermised. Sellist käitumist pole kermiste erosioonikindluse puhul aga täheldatud. Tavaliselt karbiiditerade suuruse vähenedes erosioonikindlus suureneb.
E= (4.9) mv Kuna E ei väljenda pinnase puhul vastupanu elastsele deformatsioonile, vaid nii plastsele kui ka elastsele, siis nimetatakse teda mitte elastsusmooduliks vaid deformatsioonimooduliks. Juhul kui on vaja eristada deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0- ga. Pinnas võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva deformatsiooni osa iga tsükliga järjest väiksemaks ja lõpuks taastub koormise vähenemisel kogu deformatsioon (joon 4.4). e p la s tn e e la s tn e k ordu v J o o n i s 4
annaabi.ee 
