2010 AASTA Riikide SKT elaniku ko EESTI 19 100 Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda AFGANISTAN 900 USA 47 200 ARAABIA ÜD 49 600 AUSTRAALIA 41 000 BRUNEI 51 600 EGIPTUS 6 200 HIINA 7 600 HISPAANIA 29 400 HOLLAND 40 300 IIRIMAA 37 300 ITAALIA 30 500 JAAPAN 34 000 KANADA 39 400 KREEKA 29 600 LÄTI 14 700 LEEDU 16 000
Suureks probleemiks on ka liiklusega kaasnev saaste. Siinkohal võiksid linnad soodustada elanike ühistranspordiga või rattaga liiklemist, rajades sidusaid ja korralikke rattateid ning tihedaid ja mugavaid bussivõrgustikke. Tähtis on ka, et bussiliiklus oleks pidev ja kiire, bussid energiasäästlikud ja kasutajasõbralikud. Nii sõidaksid elanikud vähem autodega ja reostaksid seeläbi vähem. Riiklikul tasandil tuleks enam tähelepanu pöörata elektrienergia allikatele. Eesti elaniku jalajälg on niivõrd suur eelkõige just seetõttu, et peamiseks energiaallikaks on põlevkivi. Riik peaks püüdlema taastuvenergia laialdase kasutuselevõtu poole, rajades näiteks rohkem tuuleparke. Ühtlasi võiks riik reguleerida pakendikasutust, kehtestades näiteks pakendiaktsiisi või kilekotimaksu. Hetkel on poodides näha, kuidas tooted on pakitud mitmekordsete plastikkihtide sisse ning lisaks jagatakse heldelt väikeseid ühekordseid kilekotte. Selle asemel
arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on toredalt väike. (Tabel 1, “Töötuse määr”) ( http://kff.org/globalindicator/unemploymentrate/#table , https://www.cia.gov/library/publications/theworldfactbook/geos/xx.html 20.11.2015) 2. Sissetulekute muutus/elaniku kohta 19952010 – analüüsi lühidalt graafiku andmete põhjal (arvandmed, ühikud – ära unusta). (Tabel 2, “Sissetulekute muutus elaniku kohta”, http://faostat.fao.org/CountryProfiles/Country_Profile/Direct.aspx?lang=en&area=33 , 20.11.2015) Tabeli lihtsamaks mõistmiseks : 1 USD = 0
ALUMIINIUM Alumiiniumi omadused Kaal - Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Saamine - Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli elaniku kohta) Rakendused - Ehedalt ja kergsulamitena konstruktsioonimaterjalina, elektrijuhtmetena, valgust ja soojuskiirgust peegeldavate katetena. Võimaliku ebasoovitava biotoime ja alumiiniumi pinna halva puhastatvuse tõttu on vähenenud alumiiniumi kasutamine köögitarvete valmistamiseks. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3
Sisemaa kliima on võrreldes rannikuga kontrastsem suved on kuumemad ja talved külmemad. Jaanuaris on keskmine temperatuur 4-14 C, juulis 18-35 C vahel. Lõuna-Portugali Algarve piirkonna jaanuar on mahedam 9-15 C, juuli aga kuumem 20-28 C. Loodusvarad: kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. Olulise tähtsusega on rikkalikud kalavarud, ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. RIIGI ARENGUTASE SKT - elaniku kohta: $ 22,500 (2009) SKT sektorid: põllumajandus: 2,7% tööstus: 23% teenuseid: 74,3% (2009) Kirjaoskus: kogurahvastikust: 93,3% Mehed: 95,5% Naised: 91,3% (2003) Internetikasutajaid: 5168000 (2009) Telefoni kasutajaid: 15178000 (2009) Imikusuremus: 4,72 surnud/ 1000 elussünni kohta (2010) Sündimus: 10,12 sündinud/ 1000 elanikkonnast (2010) Suremus: 10,74 surnud/ 1000 elanikkonnast (Juuli 2010) Portugal kuulub inforiiki.
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab Euroopa veebilehelt: europa.eu ,,EUROPE DIRECT" vastab teie küsimustele Euroopa Liidu kohta telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-postiga veebilehe europa.eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km²
Rahvastiku arv: 47,042,984 (Juuli 2012) b)Mitmendal kohal maailmas on see riik elanike arvult maailmas? Hispaania on elanike arvult maailmas 27. kohal. c)Nimetage 3-4 riiki maailmas,kus on elanike arv lähedane sinu riigile.(ranking) 25. kohal on Lõuna-Koera rahvaarvuga 48,860,500 (Juuli 2012), 26. kohal on Põhja-Aafrika rahvaarvuga 48,810,427 ning 28. kohal on Tanzania rahvaarvuga 46,912,768. d)Kirjuta välja sündimuse ja suremuse näitajad 1000 elaniku kohta ning arvuta loomulik iive. Sündimuse näitaja on 10,4 inimest 1000 elaniku kohta, suremuse näitaja on 8,88 inimest 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on 1,52. Võrdle sündimuse ja suremuse näitajaid teiste sama piirkonna riikide ja maailma vastavate näitajatega.Kas sündimuse ja suremuse näitajad sinu riigis on sarnased,kõrgemad või madalamad?Miks? (Prantsusmaa sündimuse näitaja on 12,7 /1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8,9/1000 inimese kohta
arengutaseme riigiga. 4.Ekspordi/impordi struktuur Eksport 1) Kauba ja teenuste eksport (% SKT-st) 10% 2) Toodangu eksport (% kauba ekspordist) 82% (Näitab, et tegu on kõrgelt arenenud riigiga) 3) Kõrgtehnoloogia eksport (% kauba ekspordist) 31,8% Import Kauba ja teenuste import (% SKT-st) 15% 5.Energia 1)Elektrikasutamise protsent riigis 100% 2)Elektritarbimine elaniku kohta (kilovatt-tundides) 14,240 6.Varustatus sidevahenditega Telefone tuhande inimese kohta 606 Mobiiltelefone tuhande elaniku kohta - 680 Interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 630 USA majandustase USA on majanduslikult kõrgelt arenenud riik. Majanduse struktuur on mitmeharuline, inimeste hõivatus erinevates sektorites on suur. USA ekspordib suure osa oma toodangust, mis näitab kõrget majanduse ja arengutaset. Võrreldes Eestiga, kasutab USA elanik enam kui
· Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919) Linnaelanikke: 20 % Keskmine eluiga: 45 aastat Kirjaoskamatus: 42% Rahvastiku kogutoodang: 750 $ elaniku kohta *Bangladesh* Bangladeshi Vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Dhaka Pindala: 147 570 km2 Rahvaarv: 127 117 Rahvastiku tihedus: 864 inimest/km2 Riigikeel: bengali keel Rahvuspüha: 26. märts (iseseisvuspäev) Linnaelanikke: 20% Keskmine eluiga: 58 aastat Kirjaoskamatus: 61,9%
rohkem armastama. Aga ta ei ütle seda kunagi välja, sest ta kardab teistele eestlastele nõme välja paista. Eestlane on veendunud, et kuigi ta rahvus on kinnine, on siiski tegu suhteliselt sügava ja tõetruu liigiga. 13 Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km²
Maroko Rumeenia Kui suur on riigi GPD? Maroko GDP on Rumeenia GDP on Kui suure osa sellest 151 400 000 000 $. 170 000 000 000 $. moodustab põllumajadus? Sellest 17,1% moodustab Sellest 5% moodustab põllumajandus. põllumajandus. Kui suur on SKT elaniku SKT elaniku kohta Marokos SKT elaniku kohta kohta? on 4800$. Rumeenias on 8300$. Kui suur on Põllumajandusest tulev Põllumajandusest tulev põllumajandusest tulev tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses töötava inimese kohta on töötava inimese kohta on töötava inimese kohta? 3400$
Eesti % SKP muutus 3 1 -3 3 2 0 0 Belgia % Tabel 2 SKP per capita Vaadeldavate aastate jooksul on Eesti rahvaarv igal aastal vähenenud. 2013. aastal on Eesti rahvaarv 16 068 võrra väiksem (2013. aasta seisuga 1,324,612 elanikku), kui see oli 2007. aastal. Mida väiksem on rahvaarv, seda suurem tuleb SKP elaniku kohta. Selle põhjal saab öelda, et rahvaarvu vähenemine on soodustanud SKP kasvu elaniku kohta. On näha, et 2009. aastal on Eestis toimunud majanduslangus ning SKP elaniku kohta on vähenenud 3371 võrra. 2010. aastal on näha, et majanduslangus on lõppenud. 2011. aastal on SKP elaniku kohta teinud suure tõusu ning seda 2549 võrra. 2012. aastal on see jäänud praktiliselt muutumata ning 2013. aastal on toimunud taas suurem tõus
· 1944 1991 NSVL osa · Alates 1991 taasiseseisvus SKT (SKP) · Sisemajanduse kogutoodang (SKT või SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (ingl. GDP) RKP · Rahvamajanduse kogutoodang (RKP) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. (ingl. GNP) SKT elaniku kohta · SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. · SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. SKT võrdlus elaniku kohta (2009) Riik SKT ühe elaniku kohta Eesti 18 800 $ Läti 14 500 $
928. Veidi madalam on sissetuleku indeks. Kuid üldvaates on kõik väga kõrgel tasemel. Joonis 1: Saksamaa HDI, tervise, hariduse, sissetuleku indeksid. Allikas: The 2011 Human Development Report. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Norraga võrreldes on Saksamaa inimarenguindeks madalam 0.038. Oodatava eluea vahe on ainult 0.7 aastat. Mõlemad kuuluvad väga kõrgesse regiooni. Õpinguaastad on Norras pikemad, 0.57 võrra suurem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on vahe 12.703. Eestiga võrreldes on Saksamaa inimearenguindeks 0.07 kõrgem ning asub 25 kohta eespool. Sakamaal on oodatav eluiga 5.6 aastat pikem. Õpinguaastad on Eestiga võrreldes pikemad, 0.12 võrra suurem kui Eestis. RKT elaniku kohta on Saksamaal ligi 2 korda suurem kui Eestis. Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa 143 kohta kõrgemal. Tansaanias on väga madal IAI ning asub madalas regioonis. Oodatav eluiga on 22.2 aastat pikem kui Tansaanias. Õpinguaastad on
ja araablasi. Riigikeeleks on Ida-Aafrika rahvaste põline suhtluskeel. Suurem osa rahvastikust tunnistab katoliiklaste ja protestantidena ristiusku, 6% on muhameedlased ning animistlikke hõimuusundeid järgib iga neljas keenialane. Protestante on 45%,katoliiklasi 33% ja moslemeid 10%. Kirja oskus keenias on 85.1%, meestel on 90.6% ja naistel 79.7%. Üldiselt oskavad lugeda ja kirjutada üle 15-aastased ja vanemad inimesed. Keenia sündimus on 37.89 sündinut 1000 elaniku kohta ja suremus on 10.3 surma 1000 elaniku kohta. Imikute suremus on 54.7 surma 1000 elaniku kohta, (meeste seas on 57,56 surma 1000 elaniku kohta ja naistel on 51,78 surma 1000 elaniku kohta.) Linnarahvastiku osakaal Keenias on 22% kogu rahvastikust. Asustustihedus ning selle jaotumine. Erkki Tõnnov 8.a
Sündimus 2009. aastal oli 1 554 000 1995. aastal 1 363 000 2005. aastal 1 519 000 2015. aastaks ennustatakse 1 415 000 Keskmine eluiga- naistel on kõrgem kui meestel (naistel 75) meestel 63 2009. aastal 66 aastat 2005. aastal 66 aastat 1995. aastal 65 aastat *2015. aastaks ennustatakse 67 aastat Suremus 2009. aastal 2 249 000 inimest 2005. aastal 2 272 000 inimest 1995. aastal 2 204 000 inimest *2015. aastaks ennustatakse 2 171 000 inimest Imikusuremus 2009. aastal oli 11 tuhande elaniku kohta 2005. aastal oli 11 tuhande elaniku kohta 1995. aastal oli 18 tuhande elaniku kohta *2015. aastaks ennustatakse 9 tuhande elaniku kohta Ränne 2009. aastal 39 000 1995. aastal 732 000 2005. aastal 40 000 *2015. aastaks ennustatakse 39 000 Kirjaoskus Venemaal: 99,4% Linnas 73%, maal 27% Vananev ühiskond
Riigihümn Gloria al bravo pueblo Pealinn Caracas Pindala 912 050 km2 Riigikeel(ed) Hispaania keel Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse
Keskmine eluiga Mehed 26 aastat Mehed 37,3 aastat naised 27 aastat naised 40,2 aastat Vanuse struktuur 27 % on 0-14 aastased 14,8% 0-14 aastased 66% on 15-64 aastased 70,4% 15-64 aastased 7% üle 65 aastased 14,8% üle 65 aastased Sünnid ja surmad 19, 19 sündi 1000 elaniku 9,55 sündi 1000 elaniku kohta kohta 4,75 surma 1000 elaniku 11,81 surma 100 elaniku kohta kohta Lapsi naise kohta 2,21 1,29 Imikusurmad 110 surma 100000 elussünni 27 surma 100000 elussünni
Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C, külmim kuu on veebruar ja kõige soojem kuu on juulikuu. Sademete hulk ületab auramise. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm ning keskmiseks suhteliseks õhuniiskuseks on 8083%. Peale sajandeid tunda saanud Taani, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa võimu, sai Eesti lõpuks iseseisvuse aastaks 1918. Taasiseseisvumine oli aastal 1991, olles 51 aastat Nõukogude võimu all. · SKT ühe elaniku kohta on 15 555 USD (2008 a. seisuga) · Rahvastiku hõivatus : põllumajandus (4.7%), tööstus (33.7%), teenindus (61.6%) · Keskmine eluiga on mehel 36,5 aastat ja naisel 43,5 aastat. · Imiku suremus 7,32/1000 sünni kohta · Sündimus 10,37/1000 elaniku kohta · Suremus 13,42/1000 elaniku kohta Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13
Budism -> Tiibet Katoliiklus -> Hispaania Islam -> Iraan Judaism -> Iisrael Õigeusk -> Venemaa Protestantism -> Taani 12) Millised on Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega? Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega on ülelinnastumine, slummide teke, kuritegevus, nakkushaigused ja narkomaania. 13) Paigutage Suurbritanniat ja Indiat iseloomustavad andmed tabelisse õigesse kohta. SKT ühe elaniku kohta: 450 USD, 24 430 USD Energiatarbimine ühe elaniku kohta aastas: 5978 Kwh, 547 Kwh Imikusuremus: 68 promilli, 5,6 promilli Põllumajanduses hõivatud elanikke: 2% , 67 % Arengutaseme näitaja Suurbritannia India SKT 1 elaniku kohta 24 430 USD 450 USD aastas Energiatarbimine 1 5978 Kwh 547 Kwh elaniku kohta aastas
näiteks: Vihmametsade ebaseaduslik raie Vihmametsade maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastamist ja sudu teket. Õhureostus, mis on seotud linnastumise ja majanduse arenguga.. Indoneesias on segamajandus, kus nii era-, kui ka riigisektori ettevõtted on olulised. Riigi majandus on suurim Kagu-Aasias, sest suurtööstus hakkab odava tootmise tõttu koonduma Indoneesiasse. SKT elaniku kohta USA dollarites 11000 10385.3 10031.1 10000 9672.6 9182.7 9000 8870.3
Hiina Arengutase Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust.
Sandra Sündeva Martna Põhikool 7.klass Austraalia 1. Austraalia 2-täheline maatähis? Austraalia 2-täheline maatähis on AU. 2. Austraalia rahvastikku iseloomustavad näitajad. Rahvaarv 2011. aastal 22,7 miljonit. Rahvaarv 2050. aastal 36,8 miljonit. Rahvastiku kasv 0,7 %. Sündimus 1000 elaniku kohta 14 inimest. Suremus 1000 elaniku kohta 6 inimest. Lapsi naise kohta 1,9 last. Imikusuremus 3,9 imikut. Keskmine oodatav eluiga 82 aastat. HIV/AIDS 0,1 %. Sissetulek elaniku kohta 38,510 $. Rahvastiku hulk %, kes peab toime tulema 2 USD päevas 0 %. 3. Rahvastiku keskmine tihedus riigis. Rahvastiku keskmine tihedus riigis 2,87 in/km². 4. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur. 0-14 aastaseid 18,1 %. 15-64 aastaseid 67,2 %. 65+ aastaseid 14,7 %. 5. Riigid, kust on kõige rohkem sisserändajaid Austraaliasse?
Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3. Koostada tingimuspiirkond ja leida arendatud filtri (Advanced Filter) abil nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2013 – 20 ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid
Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad
elanikkonnast, ühendusteedest kaugemates maapiirkondades on asustus seevastu hõre. Tihedam on asustus kaevandus-ja tööstuspiirkondades ning suurlinnade ümbruses. Kõige suurem asustustihedus on Luska provintsis ja kõige väiksem Loodeprovintsis. Linnastumise protsent on 39.5%(2010) Sambia ainuke miljonilinn on Lusaka ning enamik rahvarikkamatest linnadest asub Copperbelti provintsis. Umbes pool miljonit inimest elab Kitwes ja Ndolas ning üle 100 000 elaniku on ka nt Mulfuliras, Kasamas ja Chipatas. Linnastumine muudab kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti ja looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi, prügilad, müra ja nt valgusreostus. Väga palju on ka mustust ning sellega kaasneb ka palju haiguseid. Kui palju inimesi on koos, hakkavad haigused kiiresti levima ning arengumaades pole arstiabi kahjuks kõigile kättesaadav. Majandus Riigi SKT on 25 809mld $(2017) ning SKT elaniku kohta on 1 509.797 $(2017).
Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu
Poola arengutase Riigi arengutaset saame hinnata pljude näitajate järgi. Saame vaadata SKT-d, rahvatulu inimese kohta, erinavate kaupade ja teenuste tootmist ja tarbimist ning sotsiaalseid näitajaid. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit USD ning see on pidevalt kasvanud. Praegu on SKT 631, 833 miljardit USD ja SKT elaniku kohta on 16 599 USD. Poolas olid majanduslikud probleemid 90.-ndate aastate alguseni, kuid siis hakkas valitsus äärmuslike meetodite abil püüdma olukorda parandada ning see õnnestus. Saavutati 2,6% SKT kasvamist aastas. Muutus ka inflatsioon, mis 1990. aastal oli 1200%, kuid 1994. aastal kõigest 30%-40%. Poola majanduslik tõus on tingitud peamiselt erasektori arenemisest, mille tulu moodustab praegu umbes 55% SKT-st.
1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga. Kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu kasvu. 2. Rahvastikupüramiid. India rahvastiku püramiid. Joonis 3 India rahvastikupüramiid. 3. Loomulik iive. 2007 aastal oli suremus 7 inimest 1000 elaniku kohta ja sündimus 23 inimest 1000 elaniku kohta.Seega suurenes inimeste arv 16 inimest 1000 elaniku kohta ja iive on +1,6% ehk +16. Rändesaldo oli 2007 aastal -0.05 inimest ehk 0.05. Kasutatud matrjal: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/inportal.html http://et.wikipedia.org/wiki/India
põllundusel ja ekstensiivsel karjakasvatusel. Majanduse poolest kuulub Afganistan vähim arenenud riikide hulka, mida väljendab selgelt tööjõu jaotus sektorite kaupa: agraarühiskonnale iseloomulikult on põllumajanduslikus sektoris hõivatud enamus, tervelt 80% rahvastikust, tööstuslikus ja teeninduslikus sektoris vastavalt mõlemas 10% rahvastikust. (Joon 1.1) Sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT poolest kuulub Afganistan (SKT 1490 USD 1 elaniku kohta) selgelt majanduslikult vähim arenenud riikide hulka ning oma naabrite Iraani(SKT 10 200 USD 1 elaniku kohta) ja Pakistaniga(3320 USD 1 elaniku kohta) võrreldes märgatavalt madalama majandusliku arengutasemega. (Joon. 1.2) Joon.1.2 Afganistani, Pakistani ja Iraani võrdlus SKT-de poolest Ka muude majandusliku arengutaseme näitajate poolest võib selgelt välja lugeda Afganistani
INDIA Sissejuhatus India vabariik on riik L�una-Aasias, mille pindala on 803 940 una-A asias, mille pindala on 803 940 ruutkilomeetrit. Rahvaarvu poolest on India Hiina j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rel teine riik maailmas. Seal elab 144,6 miljonit elaniku, kes k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 nelevad rohkem kui 100 keelt. Suurem osa Indiast asub l�una-Aasias, mille pindala on 803 940 hisekvatoriaalses v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 tmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk ja suvel ekvatoriaalne �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk
aasta seisuga on 1,34 miljardit inimest. Hiina on arengutase Click to edit Master text styles on suhteliselt madal, sest riigis on väga Second level Third level palju Fourth level elanikke ja pindala on väga suur, Fifth level kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naiste keskmine eluiga 74 aastat. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid 1000 elaniku kohta 1 ja telefone 1000 elaniku kohta 9.
KAASAJA POLIITILINE KAART. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. 1.Täida tabel eri arengutasemega riikide võrdlemiseks. Andmed leiad järgmistelt linkidelt. http://hdr.undp.org/en/countries/ ((SKT, IAI ja riigi koht selles tabelis, täiskasvanute kirjaoskus, keskmine eluiga sünnihetkel, imikusuremus, interneti kasutajad 100 el. kohta) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_fertility.htm (sündimus 1000 elaniku kohta ) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_mortality.htm (suremus 1000 elaniku kohta, meeste ja naiste eluiga, imikusuremus http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_population.htm (linnaelanike %) http://esa.un.org/unpd/wpp/population-pyramids/population-pyramids.htm (rahvastikupüramiidid maailma ja riikide kohta https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html (hõive majandussektorites, SKP jm.)
peab olema odav. Müük ja hooldustööd Ostujõuline turg Majanduslikud näitajad : 1. SKT-sisemajanduse kogu toodang, näitab aasta jooksul toodete ja kaupade turuväärtust. Ostujõu näitaja. 2.Ekspordi ja inpordi üldine struktuur. 3.Majanduslik struktuur. 4.Rahvastiku hõive erinevates sektorites. 5. Side ja transpordi hulk 1000 elaniku kohta 6.Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas. Sotsiaaldemograafilised näitajad : 1.Keskmine eluiga 2.Imiku suremus 3.Kirjaoskus 4.Sündimus 1000 elaniku kohta 5.Suremus 1000 elaniku kohta 6.Inimarengu indeks. Põhja- ja lõunariigid : Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine
3% Sikh 1.9% Muu 1.8% Mitte usklike 0.1% Keeled Riigikeel on hindi kõnelejaid 30% Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu, Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam, Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri, Sindhi ja Sanskrit Rahvaarvu muutumine 1,129,866,154 inimest (2007) 1,121,800,000 inimest (2006) Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 45% Kokkuvõte rahvaarv kasvab iga aastaga Suremus 6.58 surnut/1000 elaniku kohta Suremus promillides on 8 Imiku suremus promillides on 58 Sündimus 22.69 sündi/1000 inimese kohta Sündimus promillides on 24 Lapsi ühe naise kohta on 2,9 Vanuseline struktuur 0-14 aastaseid: 31.8% (mehi 188,208,196 / naisi 171,356,024) 15-64 aastaseid: 63.1% (mehi 366,977,821 / naisi 346,034,565) 65-.. aastaseid: 5.1% (mehi 27,258,259 / naisi 30,031,289) Alla 15 aastasi on 36% Üle 65 aastasi on 4%
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku
13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku koht eluiga 2010 kohta (USD 2010 PPP 2010) Norra 1. 0,938 81,0 12,6 58 810 Eesti 34. 0,812 73,7 12,0 17168 Tansaania 148
Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja kõikides lahtrites. Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada ühe elaniku kohta (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3. Koostada tingimuspiirkond ja leida arendatud filtri (Advanced Filter) abil nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2015 – 20 majandussektoris 'Tööstus ja ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tulemuspiirkond (Copy to). Ül 4
Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood: Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi Sademeid tuleb 1500 mm/a Lumi püsib seal üle nelja kuu Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi Sademeid 500 mm/a Püsivat lumikatet ei kujune RAHVASTIK kolmveerand rahvastikust elab linnades Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad Praha ja Brno Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95% Loomulik iive (1000 elaniku kohta): -15,4 Sisseränne (1000 elaniku kohta): 12,3 Rahvastiku vananemine Turism: suusatamine, rattasõit, matkamine, muuseumid, vaatamisväärsused Religioon: 35% roomakatoliku usku, 9% hussiidid, 8% juudid, 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse. MAJANDUS USD - United States dollar SKT: 236,536 miljardit USD SKT ühe elaniku kohta: 25 436 USD Vabaturumajandus MAAVARAD
Rakvere Gümnaasium ********* ****** TAANI Referaat Juhendaja: ********* 2009 RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD Majanduslikud näitajad: 1)Sisemajanduse kogu toodang (SKT) 1 elaniku kohta on 38,207 $. 2)Ekspordi ja impordi üldine struktuur vt joonis 1, joonis 2. 3)Rakvastiku hõive erinevates sektorites : põllumajandus 4%, tööstus 17% ja teenindus 79%. 4)Side- ja transpordivahendite hulk: aastal 2000 oli 100 elaniku kohta 67,2 mobiiltelefoni. Aastal 2000 oli sõiduautosid 1000 elaniku kohta 1843. 5)Elektrienergiat toodeti 2003. aastal 43,32 mrd kWh ja tarbiti 31,68 mrd kWh. Sotsiaal-Demograafilised näitajad: 1)Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 80 aastat. 2)Imikusuremus on 100 elussünni kohta 5,1 (2000). 3)Sündimus 1000 elaniku kohta on 12,1 sündi (2000). 4)Suremus 1000 elaniku kohta on 7,3 surma (2000). Inimarengu indeksi alusel on Taani 15. kohal LAEVAEHITUS
Linnas sõidavad ringi ka omamoodi punased bussid. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. Riigikeelt Suurbritannias pole. Ametlikud keeled on: inglise, korni, iiri, šoti, gaeli ja kõmri. Suurbritannia rahvastiku tihedus on 254,7 in/km². 90% rahvastikust elab linnades. Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku sündimus on 12,34 sündi 1000 elaniku kohta ja suremus 9,33 (1000 elaniku kohta). Rahaühik on naelsterling (GBP). Inglismaa sümbol on punane roos, Wales-i sümbol on nartsiss, šotimaa sümbol on ohakas ja põhja iirimaa sümbol on ristikuleht. WALES England Scotland North Ireland Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa kasvupinna osakaal % 1 0.9 0.8 0.7 0.6 0
Põhja ameerika ja kariibi mere regioon Ladina Ameerikaga Euroopa vahemeremaad ja aafrika Suurimad eksportiad/importijad USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia Riigi arengutase on tingitud rahvatulu suurusest Vastavalt majanduslikule ja sotsiaalsele tasemele jaotatakse riigid: · Kõrgelt arenenud maad põhja riigid · Arengumaad lõuna riigid Kõrgelt arenenud maad jaotatakse vastavalt rahatulule veel kaheks: · Esimene maailm rahvatulu ühe elaniku kohta on üle 10 000 USA dollari aastas. Valitseb postiindustriaalne tootmisviis · Teine maailm rahvatulu ühe elaniku kohta 5 000 USA dollarit aastas. Valitseb industriaalne tootmisviis ning käske ja korraldusi jagab riigi organ. · Arengumaad moodustavad kolmanda maailma rahvatulu ühe elaniku kohta jääb alla 2 000 USA dollari aastas Arengumaad vaesed ja alluvad põhi riikidele. Peamiselt levib traditsiooniline tootmisviis.
Demograafia - rahvastikuteadus , tegeleb mitmesuguste rahvastiku seonduvate küsimustega(nt.vanuseline,sooline jne ) Rahvastikupüramiid - rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive - sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta vöi 100 elaniku kohta Ränne e migratsioon - rahvastiku rändamine ühestr kohast teise , eristatakse sise - ja välisrännet Rahvus - ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühhise keele , päritoluga ja kultuuriga inimestest . Rahvastiku tihedus - Keskmine elanike arv pindalaühikul Maa- asula - alla 1000 elanikuga asula , kus tegeletakse enamasti põllumajandusega ja kalandusega Linn - suur asula ,
...............10 7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik)..............................12 8.Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku -prognoosid regiooni majandusest...................................................................................................................13 1. Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga Austraalia riigi kogu SKP 2011. aastal oli 1323 miljardit ja SKP elaniku kohta 58827 Austraalia dollarit 2008. aasta hindades ning 40837 USA dollarit (jooksvates rahvusvahelistes hindades) ostujõu pariteedi järgi. Perioodi majanduskasv oli suhteliselt ühtlane. Mõningane tagasiminek majanduses oli 90ndate alguses. Kuigi kasv küll nii infotehnoloogiabuumi tagasilöökidest käesoleva aastatuhande alguses kui ka tol hetkel käimasolevast ülemaailmsest majanduskriisist tingituna lühiajaliselt
50000000 45000000 40000000 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 Joonis 1. Riigi rahvaarvu muutumine. Argentiinas on rahvaarv aastatel 1950-2025 pidevalt tõusnud. Kasvutempo on aastast 1950 kuni käesoleva aastani muutunud 1,43 % võrra. Prognoosi järgi kasvutempo aastast 2015 kuni 2025 muutub 0,82 % võrra. Aastatel 1995 ja 2005 oli sündimuse üldkordaja ehk sünnid 1000 elaniku kohta 19. Tänavu aasta on see arv langenud 17ni ning ennustatakse et see langeb aastaks 2025 veelgi. Aastal 2025 ennustatakse sündimuse üldkordajaks 15. Aastal 2015 sünnib keskmiselt ühe naise kohta 2,2 last. 20 aastat tagasi, 1995ndal aastal, oli see arv 2,6, ning 10 aastat tagasi, 2005ndal aastal, arv hakkas langema ja sündis 2,4 last naise kohta. Tulevikus ennustatakse et arv langeb veelgi, ning aastal 2025 on sündide arv naise kohta 2,1.
kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.3 Näited kohtupraktikast Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-19934 Nimetatud kohtuotsusega rahuldati isiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks. PPA oli tunnistanud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, kuna isik on toime pannud raske seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ning kujutab seetõttu ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Välismaalaste seadus lubab eelnimetatud põhjusel tunnistada isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ning toob välja ka asjaolusid, mida tuleb haldusorganil arvestada vastava haldusakti tegemisel
seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud aastaid lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega, mis on omakorda toonud kaasa illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamise. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob juba üle 6 liitri puhta alkoholi tarbimine elaniku kohta aastas kaasa tõsise kahju rahva tervisele. Eestis on see arv märksa suurem, tervelt 10,2l elaniku kohta, kuhu alla kuuluvad ka lapsed, vanurid ning vastsündinud. Need arvud näitavad, et tegu on tõsise probleemiga, millele tuleb kiireimas korras lahendusi otsida. Eesti Tervise Arengu Instituut leiab, et probleemi juures mängivad suurt osa lapsevanemad ning kodune kasvatus, kuna 11- 15 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja
Madridist läheb 6 suuremat maanteed Baskimaale, Katalooniasse, Valenciasse, Andaluusiasse, Extremadurasse ja Galiciasse. Lisaks on kiirteed mööda Atlandi Kantaabria ja Vahemere rannikut. Hispaania omab kõige laiemat kiirraudteevõrgustikku Euroopas. Riigi arengutaseme iseloomustus: Inimarengu indeks Hispaanias on 0,938. Inimarengu indeks on riigi heaolutaseme näitaja mis arvestab rahva haridustaset, keskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. Hispaania SKT ühe elaniku kohta on 20 1500 (USD). Meeste keskmine eluiga on 75,6 ning naistel 82,6. Mobiiltelefone 1 000 elaniku kohta on 734 ning interneti kasutajaid 1 000 elaniku kohta on 183 ( 2003 aasta seisuga). Hispaania on arengutasemelt arenenud riik. Hispaania on arenenud riikides 12 kohal.
toimub veel samas tempos edasi vähemalt aastani 2025. Rahvastiku kasvutempo on kergelt langenud, aastal 1950 oli see 3.10% ja aastaks 2025 on selleks prognoositud 1.21%. Aastatel 1970-75 oli selleks näitajaks koguni 5.01%. Võrreldes praegusega kasvab prognoositav kasvutempo kergelt (0.96%1.21%). 3. Liibüa loomulik iive ja rändesaldo Liibüa iive on viimase 20 aasta jooksul langenud. Aastal 1994 oli sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta 28, aga nüüdseks on vaid 18. Vastav arv on aastate jooksul vaikselt langenud ja teeb seda ka tulevikus, aastaks 2024 on ennustatud, et see arv on vaid 15. Sündide üldarv on langenu (1994 oli kokku sünde 125 000 ja aastal 2013 oli 112 000). Keskmine laste arv naise kohta on tunduvalt langenud, aatal 1994 oli ühe naise kohta lapsi 4.2, aga aastal 2013 oli see arv kõigest 2.1. Aastaks 2024 langeb see arv 2 lapsele.
annaabi.ee 
