TEOORIA HÜPOTEES TEADUSFAKTIDE KOGUMINE SAADUD FAKTIDE KONTROLLIMINE FAKTIDE ÜLDISTAMINE JA JÄRELDUSTE TEGEMINE UUE TEOORIA LOOMINE/ HÜPOTEESI PÜSTITAMINE RELIAABLUS sama meetod samades tingimustes sama tulemuse. MEETODID I KIRJELDAVAD II KORRELATIIVSED III EKSPERIMENTAALSED KIRJELDAVAD · VAATLUS - introspektsiion (enesevaatlus) + käepärane - subjektiivne + pakub uusi ideid - ekstrospektsioon (teiste jälgimine) + tehniliste vahendite kasutamine osalusefekti vältimine + uurida neid, keda muude meetoditega raske uurida - tunded, mõtted jms jäävad varjatuks - kirjeldab , ei seleta · INTERVJUU (VESTLUS) + rikkalik info - aeg ja kulud · KÜSIMUSTIKUD - temperamendi ja isiksuse uurimiseks - huvide, hoiakute jms selgitamiseks + palju inimesi korraga - valim + aeg ja kulud - andmete pinnapealsus
) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkonnast, väsimusest .. jne. Vaidlusteljed: Bioloogiline sotsiaalne Spekulatiivne empiiriline Teoreetiline rakenduslik Uurimistsükkel Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika
rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel) katsete, vaatluste läbiviimine Katse e eksperiment on olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid (teatud muutujaid) ja sihipäraselt neid faktoreid muutes kontrollida inimese reageeringut toimunud muutustele. Katse võib olla kas loomulik või laboratoorne. Vaatlus jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel.
See on lavastatud ning osa võivad võtta mõned sellised inimesed, kes on eksperimendist teadlikud ning käituvad vastavalt instruktsioonidele. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega. Katsed on korraldatud peaaegu identsetes tingimustes. Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel.
haridustase, ainsaks erinevuseks vanus. kaasmuutujad vahemuutujad Meetodid: eksperiment - laboratoorne, loomulik Laboratoorne - kõik võimalikult teadlase kontrolli all, saab teha mis tahab, kõik tingimused samad, samades tingimustes korduvkatsed. Kuid kunstlik, inimene ärevam kui tavaliselt, mõtleb liiga palju, mis toimub, millised on tagamaad. Loomulik - korrata katseid raskem, ootamatused, ettenägematud asjaolud. vaatlus - ekstrospektsioon, introspektsioon. - saame vaadata kindlaid reageeringuid. Spetsialist vaatab kellegi teise regeeringuid ja liikumisi. Sisevaatlus ehk introspekstioon kus inimene vaatab enda sisemust ning analüüsib seda, vahetu info psüühika suhtes. test - kindlat tüüpi kogum, küsimustik, mille täitmise jõudlust ja taset analüüsitakse, erinevate tulemuste saamine erinevat tüüpi inimestega. Inimeste võrdlemine uute testide tegemisega. kvantitatiivne meetod.
· ...jne... Uurimuses osalejatelt peab saama informeeritud nõusoleku, tagada konfidentsiaalsus ja anonüümsus, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil tuua välja põhjus-tagajärg seose. Teaduslik vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust Ekstrospektsioon teise inimese välise käitumise jälgimine Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavadselgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Intervjuu, küsitlus. Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu)
arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. 3) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine 4) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 5) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad
Põhjuslik seos Illusoorsed seosed Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus). Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust Ekstrospektsioon teise inimese välise käitumise jälgimine Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Intervjuu, küsitlus. Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu)
• Küsimuste järjekord (tundlikud teemad) • Küsimuste hulk • Valikvastused • Avatud küsimused • Intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne) • Küsitletava mõju (vanus, motivatsioon jne) • Küsitlemise tingimused Enesevaatlus (introspektsioon) – vaatleja ja vaadeldav langevad kokku; vaatleja aktiivsus ja vaadeldavad nähtused kattuvad ajaliselt. On subjektiivne meetod. Oluliseks rolliks on sageli uute ideede genereerimine. Ekstrospektsioon – erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. See võimaldab selgitada inimese võimeid, teadmisi, oskuusi, vilumusi, mõningaid isiksuseomadusi, hoiakuid, täpsust jne. Uuritakse päevikuid, taieseid, kirju, loomingut. Käitumise kategooriad Vaatleja mõju (subjektiivsus, tähelepanu kõikumine) Materjali salvestamine, mitu vaatlejat Arhiiviandmetega tutvumine Eksperiment ehk katse – põhjuslik seos
kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperimenteerimine) Meetodid: *Eksperiment (teadlane loob olukorra, milles ta eristab need olukorrad, mis teda huvitavad ja püüab välja uurida mismoodi 1 teguri olemasolu põhjustab teise teguri ilmnemist. ) *laboratoorne *loomulik *Vaatus *ekstrospektsioon e välivaatlus (vaatleja kasutab ise silmi, kõrvu jmt, ka tehnikat) *introspektsioon e sisevaatlus (analüüsitakse iseennast) *Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus)
teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Vaatlus Enese või teise- Enesevaatlus ehk introspektsioon on käepärane,laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega, kui silmas pidada loodusteaduslikuletraditsioonile rajatud psühholoogiat. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp
Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus. Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele
Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus. Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele
tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku
tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku
ideede genereerimine, mida hiljem siis püütakse lahata eksperimendimeetodiga. Retroproduktsioon e tagasivaatus oma psüühilise elu tagantjärele, hilisem uurimine/vaatlemine. Treenitud enesevaatlus professionaalse psühholoogi poolt , mille raames ülearune püütakse kõrvaldada analüütiline introspektsioon. Oluline roll on uute ideede genereerimine, mida hiljem püütakse lahata eksperimendimeetodiga. Tulemuslikum on introspektsiooni kasutamine eksperimendi tingimustes. Ekstrospektsioon on teiste inimeste väline vaatlus. Introspektsiooniga võrreldes objektiivsem. Kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid (filmimine, helisalvestus). Kuid miinuseks on see et varjatuks jääb subjektiivne külg tunnused, elamused, kujutlused, mõtted jne. Võimaldab selgitada inimese võimeid, teadmisi, oskusi, vilumusi ja ka mõningaid isiksuseomadusi (väärtusorientatsioon, hoiakud, korralikus, täpsus, põhjalikkus jms). Erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate
Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Teaduslik vaatlus (enesevaatlus ehk introspektsioon ja väline vaatlus ehk ekstrospektsioon). Introspektiivne vaatlus on subjektiivne, kus vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem. Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi
annaabi.ee 
