ratsanik". Selle liikmetest kuulsaimad on Paul Klee, August Macke ja Franz Marc, kes nagu Kandinskygi rõhutas puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. ,,Sinise ratsaniku" liikmeid huvitasid mitmesugused müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Vassili Kandinsky Esimene abstrakne akvarell Ekspressiivne abstraktsionism Abstraktsionismis arenes välja põhiliseks kolm suunda. Esimeseks neist oli ekspressiivne abstraktsionism. Ekspressiivsele abstraktsionismile pani aluse ,,Sinine ratsanik". Selle rühmituse kunstnikud erinesid teistest, kuna nad ei lootnud defineerimatut ja salapärast ,,sisemist konstruktsiooni" tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil. Nad uskusid, et see avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. Nad muutsid loodusest võetud motiivi, kuni uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku" liikmed tahtsid luua uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks tunnetele
Selle liikmetest kuulsamad on PAUL KLEE (1879-1940), AUGUST MACKE (1887-1914) ja FRANZ MARC (1880- 1916). Rühmituse liikmeid huvitasid mitmesugused idealistlikud ja müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad enamasti rahutult, värvilaikude paigutuses ei paista valitsevat mingit mõistusepärast süsteemi. “Sinine ratsanik” pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale . Samal ajal arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi nn. konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism .Tsehhi kunstniku FRANTISEK KUPKA (1871-1957) tööd koosnevad peaaegu ühesugustest toon-toonis värvilaikudest. FERNAND LEGERI na ROBERT DELAUNAY teostes on kasutatud puhtaid spektrivärve ja kindla vormiga kujundeid. Kõige järjekindlamalt kaitses abstraktsionismi aga hollandlane PIET MONDRIAN(1872-1944), oli läbi teinud
värvidest. Kandinsky elas sel ajal Saksamaal Münchenis ja tema ümber koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik". Selle liikmed rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus ilmselt teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism peaaegu ainult oma konstruktivistlikus variandis. Kandinsky rajatud ekspressiivne variant jäi mitmekümneks
(Saksamaal) rühmitus Sinine Ratsanik, selle liikmetest on kuulsamad Klee (Senecio); Macke (Tüdrukud puude all); Marc (Võitlevad vormid), kes nagu Kandinsky rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. Liikmeid huvitasid mitmesugused müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Taheti luua täiesti uus loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Sinine Ratsanik pani aluse abtraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. Kupka, Legeri ja Delaunay tööd koosnevad peaaegu ühesuunalistest toon-toonis värvilaikudest. Neis oli kasutatud puhtaid spektrivärvusi ja kindla vormiga kujuneid, nt risttahukaid või konstsentrilisi ringe. Mondrian (toetub Platonile, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind
süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. lihtsustamine ja tükeldamine, objekti kriiskavavärvilist mosaiiki, üritati geomeetrilise vormi sõltumatus, skulptuur) vahel, paljud Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani erinevate vaadete üheaegne kujutada helisid // suured ruut jt geom kujundid, erksad dadaistlikud teosed aluse abstraktsionismi ekspressiivsele kujutamine ühtlased värvipinnad, väikesed värvid elustuvad valgel taustal tekkisid juhuse läbi suunale. divisionistlikud tahud VASSILI KANDINSKY - Kompositsioon PABLO PICASSO - Tütarlaps pallil, GIAGOMO BALLA - Koer keti PIET MONDRIAN - Kompositsioon JEAN (HANS) ARP - Lill-
segavaks asjaoluks. Maalikunstnik peab looma ainult värviga, tegema punkte, jooni ja pindu aga see ei pea olema juhuslik, vaid väljendama meeleolu. 1910.a maalis oma esimese abstraktse akvarelli. Saksamaal koondus tema ümber rühmitus "Sinine ratsanik". Kuulusid sinna Klee, Mache, Marc. Kõik rõhusid puhaste kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku mõju. Tööd mõjuvad rahutult, värvide paigutus tundub süsteemitu. Rühmitus pani aluse abstrsele ekspressiivsele ja geomeetrilisele suunale. Esimene geomeetriline abstraktsuse harrastaja F.Kupka kelle töö koosnes peaaegu ühes toonis värvilaikudest. Hea töö tegi P. Mondrian kus kogu töö jaotatud ruutudeks või ristkülikuteks. Värvis siis ruute erisugusteks või ei värvind üldse. "MUST RUUT". Abstraktsionistid arvasid ,et kunst on jõudnud täiuslikuseni ning enam areneda ei saa. Rahvas abstrakset kunsti omaks ei võtnud. -3-
vingete nimede andmisega. Abstraktsionism Mitte midagi pole võimalik ära tunda ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionismi rajajaks peetakse Vassily Kandinsky't, kes sündis Venemaal ning oli rahvuselt juut. Ta järeldas, et motiiv on piltidel segav asjaolu ning väärtusetu ballast. Ta võrdles puhast kunsti muusikaga, tema ümber koondus Münchenis kunstnike rühmitus ,,Der Blaue Reiter" (sinine ratsanik), tuntumad esindajad olid Klee, Macke ja Marc, nad panid aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Eesmärk oli luua loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Prantsusmaal kujunes kubismist teist tüüpi abstraktsionism, konstruktiivne või geomeetriline, esindajad Kupka, Leger ja Delaunay, nad kasutasid spektri värve ja kindla vormiga kujundeid. Nende hulka loetakse ka hollandlane Mondrian, kes andis välja kunstiajakirja ,,De Stijl" osad kutsuvad tema kunsti abstraktsionismi eristiiliks de
Reiter", mille keskmes oli abstraktsionismi looja Vassili Kandinsky. Sooviti väljendada asja sisemist konstruktsiooni, kuid seda ei soovitud luua tunnete ja mõistuse abil, vaid usuti kunstniku alateadlikusse intuitsiooni. Sooviti luua täiesti uus objekt, mis väljendaks kunstniku tundeid (mitte toetuda looduses olemasolevale). "Sinise Ratsaniku" liikmete tööd mõjuvad rahutult ning tundeküllaselt, seega võib väita, et seal pandi alus abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal arenes Prantsusmaal välja konstruktiivne (geomeetriline) abstraktsionism. Viimase juures kasutati puhtaid spektrivärvusi ja selgeid geomeetrilisi vorme. Usuti, et abstraktne kunst tunnetab maailma sisemist korda paremini. Konstruktiivse abstraktsionismi viljelejad pidasid kunsti objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Loomingu põhiomadused on vertikaalsed ja horisontaalsed jooned ning punane, sinine ja kollane värv koos neutraalse musta halli ja valgega.
* sünd ja surm * erootika, armastus ja üksindus * eluringkäik ja inimese osalus looduses. 6) Itaalias esinevat kubismi sugulasnähtust nimetatakse futurismiks. 7) Ekspressionism esines kõige silmapaistvamal kujul Saksa maal, seal kasutati tooreid värve ja rõhutati süngeid meeleolusid. 8) Henri Matisse on fovismi peaesindaja, voolu nimetus eesti keeles tähendab metsikud . 9) Sigmund Freudi teooriast lähtub kunstivool nimega sürrealism. 10) Kandinskyst lähtub abstraktsionismi suund ekspressiivsele suunale , Malevitsist ja Mondrianist sai alguse konstruktiivne abtraktsionism ehk geomeetriline abstraktsionism. 11) Esimese maailmasõja koledustest vapustatud Sveitsi koondunud kunstnikud, kes tahtsid sokeerida enesega rahulolevat kodanlust, rajasid moodsa kunsti skandaalse voolu nimega Dada. 12) Sürrealismi tuntuim esindaja, ühtlasi värvikas isiksus oli hispaanlane Dali. 13) Postimpressionist Gauguin elas Lõunamere saartel ja maalis sealseid eksootilisi
Kandinsky ümber koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik''. Need kunstnikud erinesid teistest ekspressionistidest. Viimased muutsid loodusest võetud motiivi, kuid uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku'' liikmed tahtsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik'' pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi nn. konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 10) NAVISM Kõrvuti proffesionaalsete kunstnikega on kunstiteoseid loonud ka asjaarmastajad. Sellised, hoopis muu tööga elitist teenivad nn. pühapäevamaalijad e. navistid pole tavaliselt üldse kunstitegemist õppinud ja nad on maalinud ainult enda lõbuks. Enamasti
Selletaoliste teooriate tõttu pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava loodusega (Kandinsky töö aastast 1910). TUNNUSJOONED Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. KUNSTNIKUD VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt
pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava loodusega (Kandinsky töö aastast 1910). TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et „Sinine ratsanik“ pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. ● VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada „sisemist aega“ (loov emotsioon) „välimisega“ (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on „emotsionaalne jõud“, mis kanti
pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava loodusega (Kandinsky töö aastast 1910). TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on ,,emotsionaalne jõud", mis kanti
pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava loodusega (Kandinsky töö aastast 1910). TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt
Endale suunatud kõne on aga laiema tähednusega kui ainult sisekõne. Nt väike laps räägib, mida ta teeb, aga see on talle endale suunatud. Nt endale on ka suunatud konspetki tegemine, see on endale suunatud. Väliskõne ekspressiivne (teistele suunatud) ja impressiivne (endale suunatud). Kirjalikus kõnes kasuatakse teisest lausesüsteemi: sest ei saa edasi anda rõhku, ilmeid jne. Ka esialgne omamõtete kirja panek on suht primitiivne, aga miks? ... Impressiivne kõne eelneb ekspressiivsele. KÕNEAKTIDE PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED RÜHMITUSED: Rühmitada võib mitmeti: 1)Mis neuroloogiline tasand on juhtiv: kommunikatiivne, nominatiivne (nimetamine, sõnavalik põhiliselt, järelkõne, kooskõne(sh kajakõne). Reegli asemel peaks kasutama variatiivset seletamist!! 2)programmeerimise iseseisvuse järgi: initsiatiivne, ajendatud (mis su nimi on?), reaktiivne, "võõras" kõne (esineb patoloogia korral (nt skisodel, sügava vaimupuudega), öeldakse mällu jäänud lauseid).
annaabi.ee 
