SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust"
Marcel seisab Kierkegaardile lähedal ka oma väga isikliku ja ebasüstemaatilise filosofeerimise laadi poolest. Ta on oma mõtted pannud kirja oma "Metafüüsilistes päevaraamatutes" (1927 ja 1935). Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas leiame me nii usklikke kui ateiste. Peale selle seisab Karl Barth'i (1888 - 1968) "dialektiline teoloogia" Kierkegaard'ile väga lähedal. Kierkegaard' on esimene aga mitte ainus eksistentsialismi vaimne isa. Sarnaseid mõtteid leiame me hispaania mõtlejal Miguel de Unamuno'l (1864 - 1937), Prantsusmaal elanud vene emigratsiooni filosoofil Nikolai Aleksandrovits Berjajev'il (1874 - 1948), kirjanikul F.M.Dostojewskijl (1821 - 1888), Rainer Maria Rilke'l (1875 - 1926) ja Franz Kafka'l (1883 - 1924). Eksistentsialism on üks markatsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb
pigem loobume neist ise, et lisada nad tollele teisele; ja me oleksime õhinal valmis argpükslikult käituma, kui see tooks meile vapra inimese maine. Meie enda olemise tühisusest annab selgesti tunnistust asjaolu, et meid ei rahulda üks ilma teiseta ja me vahetame sageli esimese teise vastu! Eksisteerimine on humanistlik. Üks asi mis on kindel on inimene, kes eksisteerib, elab ning kohtub iseendaga. Sartre väidete põhjal, mis minu arust on väga tõesed, visandab inimene end ise, milline ta tahaks olla ning hiljem ta saavutab selle visandi olemisega. See on teadlik valik ja otsus peale seda kui me oleme leidnud eneses selle mis me tegelikult oleme. Samas valikud tähendavad ka vastutust. Seega me kanname vastutust iseenda eest "minaise" olemise eest. Me ehitame iseendid üles ilma kindla mõdupuuta, mõeldes sellele, et mitte keegi ei saa meid enda käest päästa. Seega on parim sõber sina ise
Eksistentsialism Koostaja: ...;) Eksistentsialism... Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool Tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu onkogu eksistentsialism "humanistlik". Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles
" Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste -Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule -Eesmärk on kirjeldada, analüüsida, hinnata muutunud ühiskonda -Korrastada ja tervikuks ühendada tükkideks lagunenud maailm -Modernistid kasutasid sümbolite ja müütide keelt -Modernistlik kirjandus tegeleb inimese mina ja selle identiteediga Modernistlik tegelane: -Ei tea sageli kes nad on' -Nad põevad inidentiteedikriisi -nad on üksikud ega suuda suhelda muu maailmaga Mis on modernism? -Modernism purustas tavapärased arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta -lagunesid kirjanduslikud zanrid -Kirjanduse kaudu ei kirjeldatud enam maailma Loovülesanne: -Millise kangelase loob modernistlik kirjandus -Loo tema portree, pöörates tähelepanu järgnevale: -Suhted teiste inimeste ja ümbritsevaga -rahulolu/rahulolematus iseendaga -tunnetemaailm -oma elu mõtestamine Kirjandite analüüs -Kirjandi vastavus teemale
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist
Eksistentsialism minu silmade läbi Olnud lugenud läbi kaks meid inspireerima pidanud teksti - Jean-Paul Sarte' ,,Eksistenstialism on humanismi" ja Albet Camus' ,,Sisyphose müüdi" - kaldus mu soosing Camus poole. Tema vaated eksistenstialismile puudutasid mind rohkem. Võib-olla ka seepärast, et olin varasemalt tuttav Camus teiste teostega. Nimelt sattusin möödunud suvel lugema raamatut ,,Võõras", mis on Camus esimene romaan. Mingisugusel seletamatul põhjusel jäi peategelase Meursault'i karakter mu meeltesse mõlkuma. Mind painas tema ükskõiksus, tema hoolimatus ning mässumeelsus. Ma ei suutnud mõista, miks peaks üks inimene laskma end kohelda, kui külmaverelist mõrvarit, omades seal juures asjaolusid pehmendavat informatsiooni. Ta just kui ei väärtustanud oma elu. Just see Camus sõnum oligi. ,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle.
Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik. Williams Tunneb hu
olemuse järgi ise otsustama, selle looma. Vabadus on aga raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutus, eksistentsi vabaduse korral vastutus oma ainukordse olemasolu ja selle endast lähtuva loomise eest. Inimesel jääb kanda oma ainukordsuse vaev. Sartre'i järgi teeb inimene eetilisi valikuid lähtuvalt heast usust, see tähendab ta ei tee oma valikutes oma eksistentsi suhtes mööndusi. Mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga ja absoluutselt vaba inimene on see, kes võtab endale täieliku vastutuse: julgeb ise valida ja otsustada kõiges, kannab auga oma risti.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik....................................
ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti
Ajalugu Referaat Albert Camus Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.......................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...................................................................................................lk 3 Albert Camus ...............................................................................................lk 4 Teosed.........................................................................................................lk 6 Kokkuvõte....................................................................................................lk 8 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan ma Albert Camus´e elust.
Jean-Paul Sartre Elulugu Jean-Paul Sartre sündis 21. juunil 1905.aastal Prantsusmaal. Ta oli prantsuse kirjanik, kriitik, filosoof ja eksistentsialist. Ta kaotas varakult oma isa ja saatis oma lapsepõlve mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu 1964. aastal külastas Sartre Eestit. 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest Sartre protestiks süsteemi vastu loobus.
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed
Moes naiselikkuse ja graatsia taasavastamine (korsett, klossseelik, pikad kindad) Tehniliste uuenduste kasutamine rahu tingimustes Tuumapomm selles nähti õudset tapavõimet ja see hoidis arvatavasti ära III ms puhkemise Sõda oli tagant tõuganud kosmonautikat ja arvutite loomist Arvutite arengule andis tõuke soov lahti muukida saksa sifrisüsteemi Enigma kiipide tootmine läks Jaapanile Uued kirjanduslikud suunad Eksistentsialism Mõjukaim filosoof oli Sartre, kes vihkas kodanlikku ühiskondaja USA-t Olulisim põhimõte: inimene loob ennast ise, valides ise väärtused, mille poole püüelda, ja reeglid, millest kinni pidada Eksistentsialistid olid ka Camus ja Beckett Uued teosed, kus käsitleti avameelselt paljusid seni ebasündsusetuks peetud teemasid (nt ,,Kinsey aruanne") Nabakovi ,,Lolita" keskealise mehe armuelu verinoore tütarlapsega
tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik.Eesmärk oli inimkonna saatust aina paremaks muuta.Positivismi ajastul jäetakse kõrvale „Transtsendentsed“ asjad, mille kohta midagi kindlat ei saa öelda, ning tegeletakse „immanentsete“ asjadega e. kontrollivate faktide maailmaga. John Stuart Mill 1806-1873 :Arvas, et filosoofi töö peab olema inimesele kasulik. Igasugune ühiskondlik ja poliitiline mõtlemine ja tegutsemine peaks silmas pidama „ võimalikult paljude inimeste võimalikult suurt õnne“. Ta tundis sümpaatiat Prantsuse revolutsiooni vastu.Mill tajus, et empirism vajab uusi aluseid ning et selle rakendusala saab laiendada loodusteadusest väljapoole.Traditsiooniline „ moraalifilosoofia“, mis seadis eesmärgiks vpvõimalikult paljude
1921. a sõitis taas Euroopasse, tehes seal kaastööd USA ajalehtedele. Pariisis tutvus ta sealse mõjuka USA kirjanike-emigrantide seltskonnaga. Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. 1928. a pöördus ta kodumaale tagasi. Lisaks kirjutamisele tegeles kalapüügiga, jahipidamisega Aafrikas, härjavõitluste külastamisega Hispaanias ja rohke alkoholitarbimisega, millega kaasnesid depressioonid. 1936-39 oli sõjakorrespondent Hispaania kodusõjas. Seejärel asus elama Kuubasse. 1954. a sai Nobeli kirjanduspreemia. Oli 4 korda abielus. 1961. a läks vabasurma. USA-s Key Westis asub Hemingway majamuuseum, mille kuulsateks eksponaatideks on 50 kassi. Need on kunagi ühe meremehe poolt Hemingwayle kingitud kasside järglased, kel kõigil kuus varvast nagu nende esivanemalgi. Loomingust 1926 - "Ja päike tõuseb" tõi tuntuse ja menu. Kujutab mõttetut ja eesmärgitut olesklemist, sõja läbi teinud inimeste pessimismi
Teos: „Katk“ Autor: Albert Camus Inimpsühholoogia „Katkus“ Kirjanik ja filosoof Albert Camus sündis 1913. aastal Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas. Tema ema oli hispaanlanna, isa suri varakult. Suurest kitsikusest ja majandusraskustest hoolimata läks ta õppima Orani ülikooli filosoofiat. 1934. aastal liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest ta aasta hiljem välja astus. Tema pahempoolne „angažeeritus“ jäi püsima ning olenemata kimbutavast tuberkoloosist oli ta ühiskondlikult aktiivne. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse ja hakkas tegelema ka teatriga. 1935. aastal asutas ta töölisteatri, kus tegutses nii näitlejana kui dramaturgina. 1938. aastal töötades ajakirjanikuna väljaande „Alger Republican“ juures, astus ta välja
Ta oli Sokratese õpilane, sugulus sidemetes riigimehe Periklesega. Harrastas sporti, võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne. Pärast Sokratese mürgisurma reisis ta 10 aastat mööda maailma. Tema koolkonna aluseks sai matemaatika. Matemaatika viib inimese tunnetuse puhaste ideede nägemisele. Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud. Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks. Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem".
tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism".
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas
Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees"
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend
*looduspiltide meeleolu annab aga märku lähedalviibivast inimesest *“Kevade tunne“, „Luitel“, „Sügistalvisel ööl“ - Varjundid: *üks tema meelispilte päeva üleminek õhtuks ja ööks, ehahämarus *“Talvine öö“, „Rahus“ - Avar kõiksustunne: *sümbolistliku „teise maailma“ olemasolu *“Talvine õhtu“ „Kevadetunne“ – maastike avatus, vaade kaugusesse - Väljendab üksikinimese suhte maailmaga: *inimese üksiolek *eraldatustunne, soov seda ületada *tema inimene kuulub 20.sajandi tuulisesse maailma Ridala uuenduslik keelekasutus - Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid - kasutas haruldasi ja senitundmata sõnu - tema esimesed luulekogud on varustatud sõnaseletustega - Ridala loomingu kaudu on kirjakeelde jõudnud näiteks : mulje, võigas, ihar, hääbuma, ulgumeri
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui
5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia)
saanud üheks tuntuimaks teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlevaks kirjandusteoseks. Milles näeb Holden "kuristikku" Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Nimetage vähemalt 5 Nobeli kirjanduspreemia laureaati George Bernard Shaw, Albert Camus, Gabriel García Márquez, Selma Lagerlöf, Aleksandr Solzenitsõn Nimetage ilukirjanduse 3 põhiliiki, tooge iga juurde 1 näide eesti kirjandusest, 1 maailmakirjandusest. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on luule, eepika ja näitekirjandus Nimetage eesti hümni sõnade ja viisi autorid muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Eesti hümni sõnad Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka,
Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pascal kutsub inimest pilliroogks kuna inimene on täpselt sama nõrk, sama habras, sama haavatav. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurditunne ei küsi aega ega kohta- see võib igalpool, igal ajal näkku karata. Tõde on absurdne kuna on faktid (räägivad tõsiasjadest ent ei õpeta midagi) ja teooria (seletab kuid ei tõesta). Vastuhakk homse suhtes. Inimesed elavad tuleviku nimel, ent inimene kuulub ajale seega eesmärk mille nimel elatakse on kõige suurem vaenlane. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on absurditunde põhjuseks
Jorubade pronksskulptuuride puhul on tegu isikute naturalistliku kujutamisega. Tegemist on 12. sajandi skulptuuriga, mille avastas Leo Frobenius. Ta ei seostanud neid Aafrikaga ja arvas, et tegu on Atlantise põgenike kultuuriga. Etruskid olid samas kuidagi seotud jorubade kultuuriga. Ife valitseja portree 12. sajandist võib olla Poseidoni kujutis. Tegelikult on vist ikkagi tegu ainult valitsejaga. Nigeeria lõunaosas asus keskaegne linnriik Benin, mis sai mõjutusi jorubadelt – elevandiluuskulptuur on neil kultuuridel nt sarnane. 16. sajandil saabusid Benini portugallased ja loodi Benini vöömask, mille peal on habemetega mehed. Ghana, Mali, Songhai. Ghana kujunes 8. saj tänapäeva Sudaani aladel, kuigi selle sünniajaks on pakutud ka 4. saj. Mali oli algselt Ghana naabriks, kuid hiljem – 11 . saj – ühendas selle oma valdustega – nii sai 13. sajandiks Ghanast Mail impeeriumi osa. Songhai sai Mali impeeriumi osaks 15. sajandil
“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4. Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et... a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga. Sedasi määratles eksistentsiaalset situatsiooni Camus, kes on öelnud ka seda, et me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger määratleb eksistentsiaalset situatsiooni öeldes, et inimene on Dasein (siinolu, kohalolu, maailmas olemine), mis on tema kõige sügavam ja fundamentaalsem ontoloogiline tunnusmärk ning kõik edasine järgneb sellele. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta on seotud kahtlusega, kas
kõigepealt on esilekerkimine ja defineerimine toimub alles pärast. Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära, mõte/essents lisatakse hiljem. Mulle tundub, et nii toimub väga tihti kunstis. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialismis on inimene see, kelleks ta end teeb ja see on subjektiivne. Inimese õlul seisab vastutus oma eksistentsi eest. Vastutades enda eest vastutab ta ka kõigi teiste eest. Inimlikku subjektiivsust on võimatu ületada. Valinud enda, oleme justkui valinud hea, ja see on hea kõigile olles seotud kogu inimkonnaga, on see ka ühtaegu ängistav, teinud ühe