Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik...
Willem De Kooning esindab tegevusmaali. Elas väga kõrge vanuseni. Tema maalidel ka vihjeid reaalsele maailmale. ,,Naine I", ,,Villa Borghese". Franz Kline lemmikteemaks maastik. ,,Messing ja punane" (väga primitiivsete majakontuuridega). Tema kõige tuntumad tööd seotud Hiina hieroglüüfidega Mark Rothko kasutab oma loomingus erinevat värvi triipe ja vööndeid. ,,Nr 8". Ta matkib F.Kupka loomingut (ta kujutas oma jooni vertikaalselt). Kujuneb absurdikirjandus. S.Beckett. Tema kuulsaim näidend ,,Godot'd oodates" Tekib ka rühmitus nimega ,,Cobra" (kolme suurema linna nimedest saadud kombinatsioon). Sellesse rühmitusse kuulusid näiteks Karel Appel, Corneille. (Corneille on pseudonüüm). Nende tööd on võrreldes USA omadega formaadilt väikesed. Abstraktne ekspressionism levis ka Itaaliasse, kus oli võimul kompartei. Tekib neorealism ja informalism. Kuulsaim Renato Guttuso (,,Tööline lapsega" .Kujutas palju töölisklassi, väga
(Traditsiooniline lauseõpetus vaatleb, aga ei uuri põhjusi.) Aktuaalne süntaks on efektiivne terviku analüüsimisel, kuna igas järgnevas lauses esinevad eelmise elemendid. Iga ütlus eksisteerib ja funktsioneerib mingis kontekstis, seotud kõne realisatsiooniga ja sellega, mis juba öeldud. Igas lauses esinevad Teema (vana, juba antud) ja Reema (uus, fookus, sõltub tugevalt kontekstist) - need on aktuaalsed funktsionaalsed alused ja öeldised. (Absurdikirjandus nt on üles ehitatud aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi
(Traditsiooniline lauseõpetus vaatleb, aga ei uuri põhjusi.) Aktuaalne süntaks on efektiivne terviku analüüsimisel, kuna igas järgnevas lauses esinevad eelmise elemendid. Iga ütlus eksisteerib ja funktsioneerib mingis kontekstis, seotud kõne realisatsiooniga ja sellega, mis juba öeldud. Igas lauses esinevad Teema (vana, juba antud) ja Reema (uus, fookus, sõltub tugevalt kontekstist) - need on aktuaalsed funktsionaalsed alused ja öeldised. (Absurdikirjandus nt on üles ehitatud aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi