Septembri keskel viisid sakslased oma väed eestist ja Põhja-Lätist välja. Septembri lõpuks oli venelaste käes kogu mandrieesti. *Suur põhenemine( lahkus umbes 80 000 inimest) 7.Eestlased püüdsid iseseisvust taastada 18. Septembril 1944. Relvastatud jõust oli aga puudu. Mõni tund enne Punaarmee saabumist Tallinnasse lahkus valitsus eestist. Enamik liikmeid langes NK repressiivorganite kätte. Vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. 8. Sõjakahjud *Narva linn oli peaaegu hävitatud * Tallinn, Tartu jt suuresti purustatud *enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud * tööstuste tootmisvõimsus langes poole võrra *kahanesid külvipind ja kariloomade arv * eesti rahvaarv vähenes
aastal Jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti piiride lähedale. Alles septembris jõudis Punaarmee mandri-Eestisse. Suured lahingud Sinimägedes ning Narvas. Saaremaal Tehumardi lahing. Katse taastada iseseisvust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee- vajalik EV iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots- EV peaminister,presidendi kohusetäitja. Otto Tief- Valitsuse juht Tehti tegevuskava, püüti organiseerida Tallinna kaitset. Osad valitsuseliikmed põgenesid, moodustasid eksiilvalitsuse Sõjakahjud Suured Narva oli maatasa Pommitamine Tartus Tallinnas pommitati Umbes 200 000 inimest Eestis vähem. Osa 14A Punaarmee Peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna 1941- Hävituspataljonid- võistluseks metsavendadega. Hävitati kokkupõrkes Saksa vägedega, riismed Venemaale 1941- 22. territoriaalne laskurkorpus, moodustatud Eesti Sõjaväe baasil, saadeti Venemaale. 20.juuli 1941- üldmobilisatsioon. Põhja-Eestis. Umbes
Eestlasi saadeti ohvitserikursustele ja arialalisele väljaõppele. Suur osa soomepoisse tuli tagasi Eestit kaitsma peale Soome kapituleerumist. Nad oli lahingutes vaprad, kuigi neid oli vähe, et saavutada kodumaa iseseisvus. Otsides pääsu kommunistide ja sõdimise eest suundusid kümned tuhanded eestlased välismaale. Sihtkohaks oli peamiselt Rootsi ning Saksamaa. Suur osa riigitegelasi langesid nõukogude võimuorganite kätte. Vähesed läände jõudnud lõid Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Eestlastel oli siiski valida, kelle poolel sõdida. Kas Venemaa, Saksamaa või Soome. Talvesõja ajal oli juba võimalus Soome jääda, kes rindele ei jõudnud. Saksamaa ja Venemaa vahel eraldi polnud valikut. Kõik sõjategevus algas Nõukogude Liidust.
Pärast ägedaid võitlusi Narva ja sinimägede alla, sai Punaarmee vallutatud ka Kagu-Eesti. 18. septembril 1944. asstal nimetati ametisse Eesti Vabariigi uus valitsus, kuid iseseisvust kaitsta ei õnnestunud. Septembri lõpuks oli punaarmee käes juba terve Mandri-Eesti, Saaremaa langes novembri lõpul. Paljud Eesti riigitegelased langesid nõukogude võimuorganite kätte, Vähesed Läände jõudnud valitsusliikmed lõid hiljem Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Kahjuks jäi taas Eesti iseseisvus väljakuulutamata. Kokkuvõtteks, Molotov- Rbbentropi pakt, mis määras ära huvisfäärid Euroopas, jättis väikeriikidele nagu Eesti väga väikesed võimalused ennast kaitsata. Abi ei olnud loota kelleltki, sest kas oldi mittekallaletungilepinguga seotud või siis oldi teise maailmasõjaga tegemistses. Mis see väike Eesti Vabariik ikka annab ,pole vahet, kas on iseseisev või kellegi kooseisus. Sellest lähtudes,
Valitsus kuulutas Eestis käimasolevas sõjas erapooletuks ja püüdis organiseerida pealinna kaitset. Viimasest ei tulnud midagi välja, sest Eestil ei olnud piisavalt relvajõudu ja mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Enamik valitsuse liikmeid langes 1 Punaarmee kätte ja vähesed välismaale pääsejad kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Paljudel eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida. Neid sunniti sõdima okupeerijate eest. Minu arust tegid kõige targemini need, kes põgenesid Soome ja moodustasid seal 200. Jalaväerügemendi. See pakkus võimalust võidelda oma riigi eest, mitte okupeerijate eest. See oli väga auväärt tegevus ja andis kindlasti Eestile lootust sõjast välja tulla vaba riigina. Oli ka neid, kes mobilisatsiooni eest põgenesid metsa ja võitlesid sealt okupeerijate vastu,
Valitsus kuulutas Eestis käimasolevas sõjas erapooletuks ja püüdis organiseerida pealinna kaitset. Viimasest ei tulnud midagi välja, sest Eestil ei olnud piisavalt relvajõudu ja mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Enamik valitsuse liikmeid langes 1 Punaarmee kätte ja vähesed välismaale pääsejad kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Paljudel eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida. Neid sunniti sõdima okupeerijate eest. Minu arust tegid kõige targemini need, kes põgenesid Soome ja moodustasid seal 200. Jalaväerügemendi. See pakkus võimalust võidelda oma riigi eest, mitte okupeerijate eest. See oli väga auväärt tegevus ja andis kindlasti Eestile lootust sõjast välja tulla vaba riigina. Oli ka neid, kes mobilisatsiooni eest põgenesid metsa ja võitlesid sealt okupeerijate vastu,
Vabariigi uue valitsuse ja selle juhiks sai advokaat Otto Tief. Valitsus kuulutas Eesti sõjas erapooletuks ja koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning organiseeris pealinna kaitset. Mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Enamik valitsuse liikmeid langes repressiivorganite kätte, vähesed kes läände jõudsid kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Sõjakahjud. · Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallin, Tartu ja teised suured linnad suuresti purustatud. Enamik sadamadest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra. Kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes 200 000 inimese võrra: repressioonide ohvrid, lahingutegevuse ohvrid, põgenikud.
Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika
15. Kamikazed lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid 16. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed 17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast. Aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. 19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ametlikult tugines Atlandi hartale Hitleri-vastane koalitsioon. 21. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Loodi 1945.a Jalta konverentsil. 22. V-1 piloodita lennumürsk V-2 rakett Uued relvaliigid, mida Saksamaa kasutas Ardennide lahingus Inglismaa vastu.
17. juunil 1940. a 19)Mis on massiküüditamine? Millal see toimus? Milline oli selle tagajärg eestlaste jaoks? 14. juunil 1941. aastal saadeti umbes 10 000 eestlast Siberisse asumisele. Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta. 20)Mis on Otto Tiefi valitsus? Milline oli selle tähtsus? Eestlaste viimane katse taastada iseseisvus 1944. a septembris. Tänu Otto Tiefi juhitud valitsusele pääsesid mitmed Eesti poliitikud üle mere läände ning lõid seal Eesti eksiilvalitsuse. 21)Mis on holokaust? Juutide süstemaatiline hävitamine natsionaalsotsialistide poolt II maailmasõja ajal. 22)Mis on ansluss? Austria liitmine Saksamaaga 1938. aastal 23)Mis on ,,suur põgenemine"? 80 000 eestlase lahkus 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni hirmus üle mere läände. 24)Kuidas nim. Ettevõtete riigistamist, mis viidi läbi Nõukogude okupatsiooni perioodil? Natsionaliseerimine 25)Kuidas nim. Juudivastasust? Antisemitism 26)Milline organisatsioon loodi San Franciscos 1945
1944.aasta kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. 18.septembril 1944 nimetati ametisse Eesti vabariigi uus valitsus, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogud repressiivorganite kätte, vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem Eesti eksiilvalitsuse. SÕJAKAHJUD Narva linn hävis täielikult, mitmed teised suured linnad(Tallinn, Tartu,..) said suuri purustusi, enamus sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes, kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Massirepressioonid suure hulga inimeste tagakiusamine ja põhjuseta karistamine Massiküüditamine suure hulga inimeste vägivaldne ümberasustamine
1944 jan jõudis Punaarmee taanduvate sakslate kannul uuesti eestisse võitlused Narva all, Sinimägedes, Kgu-Eest, Emajõgi Sept lõp NSVL all kogu Eesti mandriosa Suur põgenemine 1944 kevadel - Eesti Vabariigi Rahvuskomitee taheti taastada iseseisvus 18 sept 1944 nim Jüri Uluots (eesti viimane peaminister) ametisse Esti VR uue valitsuse. Juhiks Otto Tief tehti igasugu asju, kuid puudus sõjajõud. Kui NSVL peale tuli, siis põgeneti või langeti selle kätte. Moodustati eksiilvalitsuse Eesti mehed 2MS rinnetel Punaarmee 1941 mod hävituspataljonid metsavendluse vastu 22. territoriaalne laskurkorpus NSVL poolel 20 jul 1941 üldmobilisatsioon Tööpataljoni d ehitusväeosad, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud nagu sunnitöölaagri 8. eesti laskurkorpus rahvusväeosad 1945 uus sundmobilisarsioon Saksa armee Sinna midni soovist maksta kätte venelastele Metsavenad Nn idapataljonid kasut julgestusteenistuseks
Kuigi okupeeritud Tiibetile anti 1951 sisemine autonoomia, järgnesid piirkonna annekteerimisele ulatuslikud repressioonid, ümberrahvastamine ja sekkumine kohalikku usuellu. HIINA Kommunistliku Hiina poliitika põhjustas 1959 Hiina-vastase ülestõusu, mille ebaõnnestumise järel põgenes tiibetlaste budistlik usujuht dalai-laama (alates 1935 Tenzing Gyatso) koos paljude toetajatega Indiasse ja rajas seal eksiilvalitsuse. 1965 moodustati Hiina RV Tiibeti autonoomne piirkond ning eraldati ajaloolisest Tiibetist selle idapoolne osa, mis liideti Hiina provintsidega. Kultuurirevolutsiooni ajal paljud budistlikud templid ja kloostrid suleti või hävitati. Ümberrahvastamise tulemusena on tiibetlased jäänud tänaseks päevaks Tiibetis vähemusse (13,7 miljonist inimesest on tiibetlasi hinnanguliselt 44,5%). HIINA Tiibetis on eeskätt budistlikud
ja teistes Lääne-Euroopa riikides, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. Paljud pidid repatrieeruma, kuna NL palus teistel riikidel nad välja anda. Läände jäi ligikaudu 75 000 eestlast. Olulisimad keskused olid Toronto, New York ja Stockholm. Pagulaskonna tegevussuunad Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. Rootsis loodi Eesti Komitee, Eesti Rahvusfond ja Eesti Rahvusnõukogu, mille toetajaskond moodustas eksiilvalitsuse, mille etteotsas sai August Rei. USA-s olnud Eesti Vabariigi Peakonsulaat ei tunnistanud Eesti Rahvusnõukogu. Pagulaste sisemine poliitiline organiseerumine tõi kaasa enamiku endiste Eesti erakondade taastamise, juurde loodi ka uusi poliitilisi ühendusi. Oli kaks leeri: need, kes pooldasid väga selget rahvusühtsust, ja need, kes vajasid poliitilist mitmekesisust paguluses. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Enamik lääneriike ei
Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele ja levitamine. Balti apell nõuti MR pakti lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks pagulasorganisatsioonidele. Rootsis loodi Eesti Komitee, Eesti Rahvusfond ja Eesti tunnistamist koos kõigi tagajärgedega. Selle koostasid eesti, Läti Leedu vabadusvõitlejad. Rahvusnõukogu, mille toetajaskond moodustas eksiilvalitsuse, mille etteotsas sai August 1983 Euroopa parlament võtab vastu otsuse Balti riikide iseseisvumiseks. Rei. USA-s olnud Eesti Vabariigi Peakonsulaat ei tunnistanud Eesti Rahvusnõukogu. 43. Kultuurielu põhijooned Pagulaste sisemine poliitiline organiseerumine tõi kaasa enamiku endiste Eesti
6. juuni 1944. Normandia dessant. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed. Andrei Vlassov moodustas omaette väeoi venelastest võitlemaks venelaste vastu. 21. jaan. 1942. Wannsees nõupidamine, juudid itta, Auschwitzi. Krahv Wallenberg üritas hukkumisele määratud juute sakslaste käest välja osta. Vastupanuliikumine. Prantsusmaal la resistance. Jugoslaavias Josip Broz Tito. Klaus von Stauffenberg atentaat Hitlerile 20. juuli 944. Armija Krajova Poola Londonis asuva eksiilvalitsuse põrandaalune armee vms.. Ukraina rahvuslaste jht oli Stepan Bandera. 2. mai Berliin käes, 8. mai Saksamaa kapituleerumine. 6. august Hiroshimale, 9. august Nagasakile, 2. september Missouri pardal Jaapan kapituleerus. 1941. aastal 14. augustil Atlandi harta. Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Kuid NSVLi soove rahuldati ka. Saksamaa vastane sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. 1942. aastal 1
vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöögi suund oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' suunal. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiilvalitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu. Kuna Prantsusmaa väejuht uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste
Väliseestluse olulisemateks keskusteks olid muutunud Toronto, New York ja Stockholm. Välis-eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. 1946. aastal loodi eesti Rahvusfond, millega koguti raha välispoliitiliste aktsioonide elluviimiseks. Pagulaste poliitilise elu keskus oli Rootsis. Moodustati Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina eesti Rahvusnõukogu. Selle organisatsiooni toetajaskond moodustas 1954. aastal pagulus- ehk eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Peale A. Rei surma sai peaministrike Tõnis Kint ja 1990. aastal tema järglasena Heinrich Mark. Paraku ei tunnustanud seda eksiilvalitsust New Yorgis asuv eesti Vabariigi Peakonsulaat. Kõik ringkonnad, mis olid loodud, moodustasid lõpuks kokku Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna kultuurielu oli aktiivne. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja
vandenõu paljastati; järgnenud puhastuse ohvriks langesid ka sõjapealikud, sh Rommel Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas: · NSVL mõjusfääri läinud alade olukord keerukam, riik ei toetanud, NSVL pressis lääneriikidelt suure tegevusvabaduse--->luba uuesti okupeerida, ei soovinud pagulasvalitsuste ega vastupanukeskustega koostööd teha, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommuniste, nt Poolas, kus Londonis asuva eksiilvalitsuse organiseerimisel terve põrandaalune armee e Armija Krajova, NSVL julgeolekuorganid hukkasid selle juhid · Balti riikides arenes läänemeelne vastupanuliikumine: loodeti lääneriikide abiga iseseisvus taastada, 1944. kui Punaarmee ründas, liituti sakslastega, kuid lootus iseseisvusele nurjus · väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus
vandenõu paljastati; järgnenud puhastuse ohvriks langesid ka sõjapealikud, sh Rommel Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas: NSVL mõjusfääri läinud alade olukord keerukam, riik ei toetanud, NSVL pressis lääneriikidelt suure tegevusvabaduse--->luba uuesti okupeerida, ei soovinud pagulasvalitsuste ega vastupanukeskustega koostööd teha, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommuniste, nt Poolas, kus Londonis asuva eksiilvalitsuse organiseerimisel terve põrandaalune armee e Armija Krajova, NSVL julgeolekuorganid hukkasid selle juhid Balti riikides arenes läänemeelne vastupanuliikumine: loodeti lääneriikide abiga iseseisvus taastada, 1944. kui Punaarmee ründas, liituti sakslastega, kuid lootus iseseisvusele nurjus väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus
Meri. Võeti vastu T. Vähi avaldus valitsuse tagasiastumise kohta. President Meri andis Riigikogu ees ametivande; 101-kohalises Riigikogus loodi 6. oktoober fraktsioonid. Riigikogu võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Taastatud riigikord kuulutati identseks 1918–40 eksisteerinud Eesti Vabariigiga. Eesti 7. oktoober eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark teatas Riigikogu ees esinedes eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest. 19. oktoober Isamaa, ERSP ja Mõõdukad kirjutasid alla valitsuskoalitsioonilepingule. President kinnitas ametisse uue valitsuse eesotsas peaminister Mart Laariga, 21. oktoober välisministriks sai T. Velliste, siseministriks L. Parek, kaitseministriks Hain Rebas.
*1947-1952 leidis üle 27000 eestlase Rahvusvahelise Põgenike Organisatsiooni (IRO) abil endale uue kodumaa (nt. USAs, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal). *Väliseestlaste olulisimaks väljundiks oli poliitiline tegevus, peamiseks keskuseks sai Rootsi, kus loodi esimesed pagulasorganisatsioonid nagu Eesti Komitee ja Eesti Rahvusfond. Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu (ERN), mille toetajaskond moodustas 1954 pagulus- e. eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud NYs asuv EV Peakonsulaat, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eesti Kesknõukogu (EKN) ega Kanada eestlaste esindusorgan. Nende ringkondade poolt loodi ühine pagulasvalitsuse vastane Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse (REE). *Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks osaks olid väliseesti ajalehed, nt. ,,Vaba Eesti
Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöögi suund oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' suunal. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiilvalitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu. Kuna Prantsusmaa väejuhtus uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna
1926 aastal oli riigipööre ning 1930 aastatel muututi järjest autoritaarsemaks, kommunistide partei oli keelustatud ning valitsev kord ei tahtnud teiste parteidega koostööd teha. 1. September 1939 oli natsi saksamaa invasioon poolasse, kuigi neil oli mitteagressiooni pakt. 28 sept kapituleerus Varssav. Poola oli tehtud kaheks okupeeritud tsooniks Natsi Saksamaa ja NL vahel. Küüditati 100 tuhanded poolakad Siberisse. Poolakad võitlesid Poola eksiilvalitsuse all ja NL valitsuse all. Sõjaajal oli suur vastupanu liikumine. Poolas oli Natsi Saksamaa poolt kuus koonduslaagrit. Poola kaotas pärast sõda 20% oma territooriumist. Üle kuue miljoni Poola kodaniku suri. Stalin lubas vabasid valimisi, kuid need võltsiti ja Poolasse pandi uus kommunistlik valitsus. Poola Rahvavabariik kuulutati välja 1952, 50ndatel ja 70ndatel läks olukord ka natuke vabamaks, kuid üldiselt olid antikommunistlikud grupid ikkagi tagakiusatud. 1980 asutati Solidaarsus
aasta kevadeks ligikaudu 15 000 eestlast. Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes 75 000 eestlast, kes leidsid peavarju peamiselt Rootsis ja Saksamaal. Väliseestluse olulisemateks keskusteks olid muutunud Toronto, New York ja Stockholm. Välis-Eesti ühiskonna poliit. tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954. aastal pagulus- ehk eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai EV viimase põhiseadusliku valitsuse vanim teovõimeline liige August Rei. Tema järel sai peaministriks Tõnis Klint ja peale teda Heinrich Mark. Paraku ei tunnustanud seda eksiilvalitsust NY-s asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat, kui teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Sama meelt olid ka teised. Need ringkonnad lõid vastukaaluks pagulasvalitsusele Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.
annaabi.ee 
