Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid: · sensoorne nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni · püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit · operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav 12.Mäluhäired Mäluhäired: · Alzheimeri tõbi haigus, mis tekitab mälukaotuse · Eidetism nähtus, kus pildiliselt jäävad mällu peale ühekordset vaatlust kõik detailid, ka pisimad · Amneesia mälulünk, ettehaarav või tagasihaarav 13. Mõtlemise operatsioonid · analüüs · süntees · üldistamine · võrdlemine 14. Emotsioonide mõiste ja liigid Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Ärevus spetsiifiline seisund, mis takistab tegevuse edukust · Stress pinge
võid olla nii loll, et vihastad eesli peale? Olev Remsu Vetemaast Oma näidendeid ja proosas on ta hea fabuleerija, hoiab kindlalt sule all kentsakavõitu karaktereid, tema kirjutatud dialoog on vaimukas rahvalikust labasusest kuni väga peente vihjeteni. Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil. Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega kirjanik oskab luua kirjeldust, mille kaudu lugeja tajuks kirjeldatavat või portreteeritavat objekti vahetult, otsekui teksti abita. Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent
Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Kujutlus erineb hallutsinatsioonist, kujutledes inimene teadvustab endale seda, hallutsiniatsioon on pealesunnituma iseloomuga Kujutlus toimub tänu paremale ajaupoolkerale. Eidetism ebatavaliselt väljaarenenud kujutlusvõime Kujutleda on lihtsam konkreetseid kui abstraktseid asju (samamoodi on mäletamisega) Mõtlemine objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel Mõtemine on tunnetuste kõrgeim aste (tänu mõtlemisele erineme loomariigist) Mõtlemise oluliseks aluseks ja eelduseks on kõnevõime
rida sõnu, mäletamist testitakse, need mis meelde ei tulnud, neid esitatakse sõnafragmentidega v _ n _ _ r ja palutakse nende põhjal ära tunda sõnad...tunnen paremini ära olenemata sellest,et ma ei mäletanud neid) Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Eidetism kuju. Võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt ees, mida na reprodutseerimisel kirjeldavad. Sünesteesia - meeled on seostud nii,et inimene seostab värve helide või tähtedega. Teiste aistingute teke. Ntx kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting (pildid ) Amneesia - mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. TEEMA 9 KUJUTLUS JA FANTAASIA
omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. 2.4INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID: MÕTLEMINE JA KUJUTLUS KUJUTLUS on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundile. Kujutlust saab inimene ise muuta ja vahetada, hallutsinatsioon aga on pealesunnituma iseloomuga. Kujutlusvõime ebatavaliselt väljaarenenud näiteks on EIDETISM. Selle võimega inimestel tekivad eideetilised kujundid, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad, kuid ei tule aistingute andmetest vahetult, vaid tuginevad mälule. MÕTLEMINE on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstrakne tunnetamine mõistete ja kujundite aluses. Otstarbe kohaseks käitumisek on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole.
Sõjajärgne ühiskondlik ja isiklik depressioon viis ta enesetapuni. Kolm novelli kogus „Ilus suvi“, 1949, ilmunud ka eesti keeles. Romaan „Kuu ja lõkked“, tegevus osalt 2. maailmasõja aegses fašistlikus Itaalias, kus kommunistlike partisanide vägivallas hukkub noor neiu, osalt USA lääneosariikide kõrbes. Postuumne luulekogu „Surm tuleb ja tal on sinu silmad“, 1951. Loengute lühikonspektid. 8. - 10. loeng 8. – 10. loeng eideetiline, eidetism – mõiste tajupsühholoogiast, mille võttis 1920. aastatel kasutusele sakslane E. Jaensch. Eidetism on „tajuga sarnaneva elamuse (eideetilise kujundi) säilimine pärast välisärrituse lakkamist või iseeneslik tekkimine. Eidetismivõimega isikuid – eideetikuid – leidub suhteliselt palju koolieelikute (umbes 5 %), loodusrahvaste ja niinimetatud kunstniku tüüpi inimeste seas“ (ENE). Mõiste ja nähtus on kindlasti seostatavad sugestiivsete sõnamaalingutega kirjanduses
mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile (parema ajupoolkera kontrolli all) Eukleides, Einstein, Poincare – kujutluse tuntumad uurijad mälukujutlus – reproduktiivne (vana taastamine mälust) fantaasia – kõrgema taseme psüühiline protsess, milles kombineeruvad meelelise tunnetuse representatsioonid ja abstraktse mõtlemised protsessid; produktiivne (uue kujuteldava info loomine) eidetism – eideetiliste kujundite teke, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad ning tuginevad mälule (noorte, eriti koolieelikute, seas tavaliselt) abstraktset materjali on raskem mäletada kui konkreetset MÕTLEMINE: mõtlemine – objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel mõtlemine võimaldab tunnetada eemalolevat - otstarbekohaseks käitumises on tarvis psüühikas
teadvusena. Husserl leiab, et Brentano kaksikjaotus - inimese psüühiline tegevus ja selle intentsionaalne objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18
sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka 39 selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismidest me ise ei pruugi olla teadlikud. Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Eidetism võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Sünesteesia mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses. Amneesia mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Tekkepõhjuseks lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Hulk alaliike. Joobemälulünk. Kaitseamneesia puhul kustub mälust ebameeldiv, traumeeriv, isiksust kahjustav või ohustav.
et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismidest me ise ei pruugi olla teadlikud. Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse 20 vähenemises. Eidetism võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Sünesteesia mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses. Amneesia mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Tekkepõhjuseks lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Hulk alaliike. Joobemälulünk. Kaitseamneesia puhul kustub mälust ebameeldiv, traumeeriv, isiksust kahjustav või ohustav.
kasutatud materjal on kaugeneb käepärasusest. Progresseeruv vaegmälu uusi kogemusi mällu ei talletata, inimene kaotab mälestusi. = Ribot- Jacksoni seadus (sündroom) enne kaovad uuemad mäletused ja siis vanemad. Alzheimeri tõvi aju närvivõrgustik on degenereerunud ei tunne ära isegi oma lähedasi alab nagu pidevalt ülikitsas, pidevat abi vajavas vaimses tunnelis. Eideetiline mälu e eidetism mõnel inimesel on võime erakordselt eredalt elastada olnud olukordi või asju. (Harva). See seondub tavaliselt sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistinguid ka teised modaalsuses.- traditsionaalsete kultuuride esindajate hulgas (nt värvuskuulmine) Mälulünk e amneesia ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. lokaalne ajukahjustus või üldine funktsiooni häire on põhjuseks nt peatrauma, mürgitus
Reprodutseerimine saab olla kas eesmärgipärasne või spontaanne ning sellel on oluline roll taastamistunnustel, osundajatel ehk assotsiatsioonidel: - Järjekorraefektid. Rea esimesed ja viimased ühikud taastatakse paremini. - Omandamise/meeldejätmise ja taastamise tingimuste sarnasus (kattuvus). - Reministsents. Hiljem võib materjal meenuda paremini - Visuaalne. „Hüpermälu”, eidetism. Mälu liigid Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse mälu: - Motoorseks. Motoorset ehk liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. - Emotsionaalseks. Emotsionaalse mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. - Kujundiliseks. Kujundimälu rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi,
................................................................................................................... 4 2.1 UNISOOFIAST ............................................................................................................................................................ 4 2.2 TAJU ....................................................................................................................................................................... 4 2.3 EIDETISM ................................................................................................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ....................................................................................................................................
................................................................................................................... 4 2.1 UNISOOFIAST ............................................................................................................................................................ 4 2.2 TAJU ....................................................................................................................................................................... 4 2.3 EIDETISM ................................................................................................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ....................................................................................................................................
................................................................................................................... 4 2.1 UNISOOFIAST ............................................................................................................................................................ 4 2.2 TAJU ....................................................................................................................................................................... 4 2.3 EIDETISM ................................................................................................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ....................................................................................................................................
annaabi.ee 
