Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitustehnoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööjõukulu, coma, normatiivne, const, 3600, 50000, 10min, planeeritav, tükitasu, tükitöö, antav, liikumiskiirus, tootlikus, tööaeg, 250000, 20mm, 32mm, kalde, surus, betoonisegu, langusel, kihistumine, 70mm, 15cm, 30oc, valamud, radiaatorid1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD
spoonil. liikumiskiirus, m/s kuni 0,67 Gabariitmõõdud, mm: pikkus 2800 laius 1000 kõrgus Liimi pealekandmise seadmete arv on arvutatav valemiga n= Q1 19380 = = 1,95 u l s b p W t p 3600 k t k m 0,67 * 0,0012 * 1 * 280 * 2 * 8 * 3600 * 0.85 * 0,9 u l - spoonilehe liikumiskiirus, 0,67 m/s b spoonilehe laius,1 m s spoonilehe paksus,0,0012 m t p - vahetuse pikkus, 8 tundi k m - masina kasutamise tegur 0,9 k t - tööaja kasutamise tegur 0,85 p tööpäevade arv 280 W- vahetuste arv tööpäevas 2 Arvutan 1 vineeritahvli mahu: 3,0*1,5*0,012= 0,054 m 3
40 x 25 60 x 32 80 x 40 5. Gabariitmõõdud, mm pikkus 2810 laius 850 kõrgus 1620 6. Mass, kg 2150 Arvutan paikamispingi tootlikkuse: Tvah x 3600 x K t xK m A= spoonilehte /vah. t T vah - vahetuse kestvus, tundi t ühele spoonilehele kuluv aeg, sek K m = 0,20 0,40 paikamispingi tööaja koefietsient A= = 272 spoonilehte/vah. Paikamispingi tootlikkus = /vah. 23 n Paigatavate spoonilehtede arv 1 -s vineeris
40 x 25 60 x 32 80 x 40 5. Gabariitmõõdud, mm pikkus 2810 laius 850 kõrgus 1620 6. Mass, kg 2150 Arvutan paikamispingi tootlikkuse: Tvah x 3600 x K t xK m A= spoonilehte /vah. t T vah - vahetuse kestvus, tundi t – ühele spoonilehele kuluv aeg, sek K m = 0,20 – 0,40 paikamispingi tööaja koefietsient A= = 272 spoonilehte/vah. Paikamispingi tootlikkus = /vah. 23 n – Paigatavate spoonilehtede arv 1 -s vineeris
26+00 27+00 352,6 4,2 610,8 27+00 28+00 352,6 4,3 600,2 28+00 29+00 352,6 4,4 590,0 29+00 30+00 352,6 4,5 580,2 Kokku 5nda käiguga du teele CAT 730 CAT D6R laotatav killustik CAT 120H planeeritav Lõigu Killustikku Lõigu Vaja Veokite Vahetuste Buldooser laotada, mas/vah arv arv 100 m alg PK lõpp PK mas/vah alg PK m3
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass.
1. . . , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,
TALLINNA l.{NlKAULIKOQL lNSNR|GRAAFIKA KSKUS . lNsENRlGRAAFlKA KURSUS HARJUTUSULSANDE,D ..trhI{... opperuhm {l1gffit'dw} J'{'j* ?,,'-tserq U|ipi|ane fl.* alIinn 2009 I l.|RJUTUSTUND l* .';r';,!:'f;:oi;,,o,!f ....No.r.kiuji o.: ,',].|b'). Vilikethtedk6gusnoodsfab 70%suuthtede o?s t, tjla-ja alapikedused aga 30%' Kija kaldeuko 75" ' Thfedeja nubife joojdnedus on B-fijapi kijaI 10%suuteh- tde kdgusst' Pidev jnjoon Pidv peoon P kiipsjoo jooe laius s=0,7nn jooe taiuss :S/j joon laius ,,s/j I
MPa, teisel juhul pressimissurvel 3 4 MPa. Laastuvaiba eelpressimisel Kasutatakse ühekorruselisi perioodilisi presse, pideva laastuvaiba eelpressimisel sammuvaid presse, roomikpresse ja valtspresse. Suure tootlikkuse korral on soovitatavad pidevpressid, sest perioodiliste presside minimaalne töötsükkel ei võimalda peakonveieri pidevat tööd. Eelpressimisel kasutatavate perioodiliste presside tootlikkus on arvutatav valemiga 3600 l b k 3600 x 4,825 x 2,67 x 0,0293 x 0,85 Q eel = = =4,6 m 3 t 250 /tunnis l formeeritud plaadi pikkus, 4,825m b formeeritud plaadi laius, 2,67m - formaatse plaadi paksus ( enne lihvimist ), 0,0293m k peakonveieri kasutamise koefitsient 0,85 t pressi töötsükkel, 250sek
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
Hulgateooria põhimõisted H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väik
Hu lgateooria põh im õis ted N B ! Värv ilin e tek s t arves tu s es . H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis t
Selle suuruse täisosa näitab täisetteannete arvu ööpäevas. Täisosa tähistatakse nett. Viimase etteande, mittetäisetteande, nassnorm leitakse: Qmte = qsv.a - (Qte × nett ) . (18) Ülesanne 8. Tõste-transpordiseadmete ja masinate töö näitajate kindlaksmääramine Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 × Gkts Ph = i , (19) Ttsi kus Phi kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gkts ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; Ttsi kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil.
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi
Joonis 10 Joonis 9 NÄIDE 2.2. Funksiooni analüütiline kuju Tabelis on toodud müüja palga sõltuvus poe läbimüügist. Tegemist on funktsionaalse Läbimüük x Palk y sõltuvusega. Selle sõltvuse võib kirja panna ka kujul y ' 1500 % 0,05 x . 50000 4000 Viimast nimetatakse funktsiooni analüütiliseks esituseks. 60000 4500 70000 5000 Funktsiooni esitusviisid 80000 5500 < tabeli abil 90000 6000
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tooriku valik...............................................................................................................................3 Marsruuttehnoloogia................................................................................................................... 3 Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine................................................................ 5 Ajanormide arvutus.....................................................................................................................6 Tehnilis-majand
I
*, |8
Vi Li t4ihtLLf
l
allinna TehnikaUlikool
Insenerigraafikakeskus
KUJUAVAGoMEERIA
ULDKURSUS
HARJUUsUlEsANDED
j
.//,,7
.h rkfd/*/
UfiaganeVi{l; iqi joy
ppertihmt- l3
Tallinn
l
l
,t
o
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** E Kitr{,"f,f:Ts{
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** E Kitr{,"f,f:Ts{
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 2 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida -
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID Okaspuu siseehitus (kuusk) Lehtpuu siseehitus (tamm) PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 4/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puitelementide telgede tähistus: Materjalitugevuse (f) tähistus: fc,0,k c – surve 0 – kiudude suunas k – normatiivne t – tõmme 90-kiudude suunaga risti d – arvutuslik m – paine v – lõige (nihe) Gaussi kõver: Puidu tõmbe-survepinge ja deformatsiooni diagramm: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 5/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puidu tugevusklassid on määratud vastavalt EVS-EN 338:2005 ja liimpuidu tugevusklassid vastavalt EVS-EN 1194:2000
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
Tall i n na Teh n i kaUl i kool I nsen_erig raafi ka keskus , KUJUTAVA GEOMEETRIA tl t ,I.JLDKURSUS ., '1" ' HARJUTUSULESANDED , 4F,tZ tc,V/pl @ I i ,:' .f .,i | ;' 't , Uudpitdne lrliA lr e L- "K i uj Opper1hm -- ,t -T t 4 a E_n t I tL
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;
17…23 16,085…22,085 915 1000 85 1,35 23…30 22,085…29,085 915 1000 85 1,3 1. ostsillaator (osc) on ümberhäälestatav koos segusti sagedusega. Nende vahel peab vahesagedus olema konstantne: fvs = const. Kvartsiga stabiliseeritud lülitus. Konstantsuse saavutamine Esiteks saavutatakse selektiivsus naaberkanali suhtes. Ta peab olema võimalikult lahku häälestatud peegelsagedusest. Esimese VS valime suure ja teise madala. Kõrgematel sagedustel muutub häälestustihedus suureks, kuna sagedusalad lähevad suureks.
annaabi.ee 
