1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (1970-1996) kordusnivelleerimisega võrreldes? Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km. 1936. a hakati arendama täpse nivelleerimise võrku (728 km), mis rajati kõrgtäpse nivelleerimise polügoonide sisse. Kolmanda nivelleerimise käigus teostati lisaks põhikäikudele (mandril 6 ja saartel 2 polügooni) nivelleerimisi ka maapinna lokaalsete liikumiste uurimiseks geodünaamilistel polügoonidel (ca 550 km). 2. Milline oli nivelleerimise metoodika esimese kordusnivelleerimise perioodil?
EPS 80 3.3 19,0 0,0354 EPS 50 1.1 12,7 0,0397 EPS 50 1.2 13,9 0,0385 EPS 50 1.3 13,9 0,0385 EPS 50 2.1 14,0 0,0385 EPS 50 2.2 15,2 0,0375 EPS 50 2.3 13,2 0,0392 EPS 50 3.1 12,8 0,0395 EPS 50 3.2 12,8 0,0395 EPS 50 3.3 12,8 0,0395 Keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli: EPS 80 0,036 W/mK ja EPS 50 0,039 W/mK. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus arvutatakse valemiga (6): (6) kus soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve ja arvutatakse valemiga (7) k katsetulemusete arvuga seotud tegur k = 2,07 (7)
Konstruktsiooni iseärasuste poolest jaotatakse kasutatavad kivipurustid: a) lõugpurustid b) koonuspurustid c) valtspurustid d) vasarpurustid e) rootorpurustid. Igaüks neist omab erinevaid modifikatsioone ja on mõeldud teatud kindlate füüsikalis-mehaaniliste omadustega materjalide töötlemiseks. 5. Lõugpurustite kasutusala ja liigitus. On kasutatavad mitmesuguste mehaaniliste omadustega materjalide jäme-, keskmiseks ja peen-purustuseks. Tänu lihtsa konstruktsiooniga tööorganite kaitsesüsteemile kasut neid peamiselt esimese staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: a) liikuvate lõugade arvult – ühe ja kahe liikuva lõuaga b) liikuva lõua liikumise iseloomu järgi – liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua käitamismehhanismi järgi – ekstsentrik-võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga. 6
Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja viimase 30 aasta jooksul on langenud. 1986-1994 oli selleks 15(tuhande kohta), 1995-1997 oli 14, 1998-2007 oli üldkordajaks 13, 2008-2013 oli/on 12. Iga kord langes see 1 üldkordaja võrra. Kokku langes sündimuse üldkordaja 3 võrra. Prognoos aastaks 2030 on 11. b) Keskmiselt iga naise kohta sünnib Austraalias 1.8 last. Viimaste aastakümnete jooksul pole see eriliselt muutunud. Kuni 1994 aastani oli keskmiseks 1.9, 1995-2000 oli 1.8, 2001 ja 2003 oli selleks 1.7 ja ülejäänud aastad[2002 (v.a 2003)-2013] on keskmiseks olnud 1.8. c) Regiooni riikidest on Austraalia näitaja madalaim, kuna igalpool mujal on keskmine üle 2 ja rohkemgi. Kõige suurem keskmine sünnitavus iga naise kohta on 4.5 Samoas. Suremus: a) Suremuste üldkordaja on viimase 30 aasta jooksul olnud enamasti stabiilne.
3,13E- Põrsaste arv 10,83 0,886 12,22 30 9,09 12,57 9,09 12,57 lihassilm -0,008 0,018 -0,458 0,647 -0,043 0,027 -0,043 0,027 kui lihassilm suureneb 1 cm võrra, siis põrsaste arv väheneb -0,008 võrra. Kui palju põrsaid sünnib emise pesakonnas, kui aretustööga püütakse saavutada keskmiseks lihassilma läbimõõduks 62 mm. 10,83+(-0,008)*62=10,32 kui aretustööga püütakse saavutada keskmiseks lihassilma läbimõõduks 62 mm, siis põrsaid sünnib emise pesakonnas keskmiselt 10 tükki.
9. MASINAAEG JA INSTRUMENDI ELUIGA 9.1. Masinaaeg Masinaja arvutamiseks leian kõikidele siiretele kuluva aja Ts = 43 s. Seega kogu siiretele kuluv aeg kokku on 2 h 23,3 min. Lisaks tulevad juurde erinevad abiajad: instrumendi vahetus, tagapuki kasutusaeg, instrumentide sissemõõtmine, masina liikumisaeg. 9.2. Teriku eluiga 9.2.1 Koorivtöötluse terik CCMT 12 04 12-PR 4235 Kasutusaeg ühe detaili valmistamisel on 4,8 sekundit, mille järgi keskmiseks kaalutletud ettenihkeks: 0,4 × 19 + 0,4 × 10 + 0,4 × 9,3 + 0,4 × 7 𝑓𝑛−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 = = 0,375 𝑚𝑚 / 𝑝 4,8 Ning keskmiseks lõikekiiruseks: 275 × 19 + 275 × 10 + 275 × 9,3 + 275 × 7
6. 0,81 20 1,8 9,9 0,5 4.Arvutage keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga △. Keskmine g väärtus=9,4 m/s2 , keskmine absoluutne viga △=0,55 5.Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti. Raskuskiirenduse g väärtuseks loetakse ~9,8m/s2. Meie katsetulemuste põhjal tuli raskuskiirenduse g keskmiseks väärtuseks 9,4m/s2 . Kõige enam erines üldkasutatavast raskuskiirenduse väärtusest katse nr2 puhul saadud raskuskiirenduse väärtus, milleks saime 8,5m/s2 , erinevus seega 1,3m/s2. Kõige täpsema väärtuse saime katse nr6 korral, kui g väärtuseks tuli 9,9m/s2. Keskmiseks absoluutseks veaks tuli meie katsetulemuste põhjal 0,55, mis on üsna suur. Seega ei saa meie töötulemusi pidadada väga kvaliteetseks.
DEFORMATSIOON, MM 5 Tabel 4.5 Survetugevuse määramine Ristlõike Proovikeha Survejõud, pindala, Survetugevus, nr kgf mm² N/mm² 1 340 400 8,3 2 320 400 7,8 5.JÄRELDUS Männi keskmiseks tiheduseks saadi 472 kg/m³. Internetist võib leida, et männi keskmine tihedus on 330 890 kg/m³ [1]. Niiskusel 12 % tuli keskmiseks tiheduseks 478.2 %. Keskmiseks survetugevuseks piki kiudu tuli 49,5 N/mm². Standardniiskusel tuli keskmiseks survetugevuseks 35,8 N/mm². Survetugevuseks risti kiudu tuli keskmiselt 8,05 N/mm², internetist võib leida tulemuseks 5 10 N/mm², seega tulemus on sobiv.[2] Niiskussisaldus on kõige suurem vees olnud kehadel (60,7 %), tiheda toas olnud keha
x- 19,4 s- 0,25 n- 5 µ- 20 H0: µ = 20l (Kütusekogus vastab tellitule) H1: µ 20l (Kütusekogus ei vasta tellitule) SE= s/n SE= 0,111803 Temp= x-µ/ SE Temp= -5,366563 Tkr=2,78 VASTUS: Statistiliselt erineb tellitud kütusekogus oluliselt. eade väljastab täpse kütusekoguse. elt 20 liitrit kütust. isvahendiga üle ning saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,4 liitrit standardhälbega 0,25. vasta tellitule? tud kütusekogus oluliselt. Ül. 3 Firma on huvitatud, kas müra mõjutab raamatupidajate töövõimet. Selleks korraldatakse kümne raamatupidajaga katse töövõime hindamiseks nii vaikuses ku Tulemusena saadi keskmiseks töövõime erinevuseks 2,6 ja standardhälbeks 2,8 (vaikuses Oletatakse, et vaikuses on töövõime parem. Kontrollige oletuse paikapidavust olulisuse niv x- 2,6
88 tkr= 1.99 Vastus : H0 : Õpilaste tulemused ei erinenud oluliselt Otsus : H0 Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse m üle ning saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,7 liitrit standardhälbega 0,25. Kas on alust saadav kütusekogus ei vasta tellitule? Andmed: µ 20 xx 19.7 n 5 s 0.25 H₀:µ=20 H₁:µ ≠20 SE=s/√n SE=0,25/√5 SE= 0.11 t=xx -µ /SE
Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekog x- 19,4 s- 0,25 n- 5 µ- 20 H0: µ = 20l (Kütusekogus vastab tellitule) H1: µ 20l (Kütusekogus ei vasta tellitule) SE= s/n SE= 0,112 Temp= x-µ/ SE Temp=-5,367 Tkr=2,78 VASTUS: Statistiliselt erineb tellitud kütusekogu Ülesanne 3 Firma on huvitatud, kas müra mõjutab raamatup Selleks korraldatakse kümne raamatupidajaga k Tulemusena saadi keskmiseks töövõime erinev Oletatakse, et vaikuses on töövõime parem. Ko x- 2,6 s- 2,8 n- 10 H0: µ= 0 (Müra ei mõjuta raamatupidajate tö H1: µ 0 (Müra mõjutab raamatupidajate töö SE= s/n SE= 0,885 Temp= x/ SE Temp= 2,936 Tkr= 2,26 VASTUS: Statistiliselt ei erine vastused oluliselt eva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. udengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti,
Vastus: 1. Ja 2. Grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt. Väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate hinnetega kui teist gruppi, ei ole alust. Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse mõõtmisvahendiga üle ning saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,4 liitrit standardhälbega 0,25. Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? H0: µ=20 (erivevus puudub- tanklast saadav kütusekogus vastab tellitule) H1: µ20 (tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule) µ=20 x=19,4 s=0,25 n=5 SE=s/n SE=0,25/5=0,11 temp=(x-µ)/SE temp=(19,4-20)/0,11=-5,45 tkr=2,78 temp jääb kriitilisse alasse, seega lükkan H0 tagasi.
2 1 0 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 Vanus Joonis 2 Naissoost vastajate jagunemine vanuse järgi Meessoost vastajad on 29-36 eluaastani. Samas naissoost vastajate vanus on 26-32 eluaastani. Naistest vastas enim 28-aastased, meestest 31-aastased. Vastanute aritmeetiliseks keskmiseks vanuseks kujunes 30.15, mis ei ole ka üllatav, arvestades asjaolu, et küsitlus oli läbiviidud 26-36 eluaastates inimeste vahel. Antud tulemuste põhjal ei saa järeldada muud, kui seda, et küsitleja tutvumisringkonnas on mehed vanemad kui naised., kui vaadata seda, mis vanusest alates on mehed vastanud ja mis vanusest alates naised. VASTAJATE JAGUNEMINE LASTE JÄRGI Üldiselt saavad lasteta naised/mehed lubada endale suuremaid kulutusi. Kuid kas nad oleksid nõus ka piirduma vähemaga
(29.09.11) Korrapärase kujuga kipsplaadi tiheduseks sain 700, kirjandusliku allika väitel on kipsplaadi tihedus vahemikus 770-950. · Põletamata tehiskivid. Kipsplaadi tehnilised omadused http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Pletamata_tehiskivid.pdf (29.09.11) Rühatunnis uuritud materjalidest on kõige väiksema tihedusega mullpolüstüreen 12 ning kõige suurema tihedusega on ehitusteras 7095. Ebakorrapärase kujuga materjalide tihedused ja poorsused, graniidi keskmiseks tiheduseks saime laboris 2617 (minu tulemus 2568, standardhälbega 13,1, see näitab, et saadud tulemused erinesid üksteisest mõne võrra. Kirjandusliku allika väitel on graniidi tihedus vahemikus 2550-2700 Graniidi keskmiseks poorsuseks saime laboris 2,4% (minu tulemus 4,2%) standardhälbega 0,486%. Kirjandusliku allika väitel on graniidi poorsus 0,2-4,0%. · Graniit http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit (29.09.11) · Granite Physical Properties http://www.granite-sandstone
aastas saadi 2338 tundi. (Vilsandit võibgi pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis) · Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal Kuusikul, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi · Ruhnu saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s · Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s · Kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s · Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 0,97 meetrit märtsi teise dekaadi keskmisena Pagari külas Maailma vaates on Eesti rekordid küll väga-väga väiksed. Näiteks · Antarktises 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C · Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 C. · Liibüas mõõdeti 58º C sooja.
isumma ning standardhälve. i standardhälbega 10,3 punkti, standardhälbega 12,5 punkti. e punktidega kui teist gruppi? iselt, õppejõud hindas gruppe samamoodi das I gruppi kõrgemate punktidega kui II gruppi , siis aktsepteerin H ei erine oluliselt. Antud väitel ei ole alust. Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,7 liitrit standardhälbega 0,25. Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? H: µ=20 Erinevus puudub, tanklast saadud kütusekogus vastab tellitule H: µ21 Tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule µ= 20 SE=s/sqrt n x= 19.7 SE= 0.11 s= 0.25 n= 5 sqrt n= 2.24 temp=(x-µ)/SE temp= -2.68
0 0 0 0 7.69 6.52 6.67 70 90.2 90.4 Veesisaldus, [%] 6 Järeldused Puit on hügroskoopne materjal, seega sõltub tema tihedus ning mass oluliselt õhu niiskusesisaldusest. Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks tiheduseks 457 kg/m³, õhkkuivade proovikehade 470 kg/m³ ning immutatud proovikehade 415 kg/m³. Puiduliikide tiheduse võrdlevaks hindamiseks iseloomustatakse neid standardniiskusel 12%. Puidu tihedus on suhteliselt väike, seega ei saa seda vaatamata tema suurele soojamahtuvusele (puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/(kgᵒC)) käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks betoon.
............................. 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ainult krediiti ning prognoosi kohaselt on järgmise aasta müügitulud (käive) 4,2 miljonit eurot. Firma debitoorse võla välteks prognoositakse 30 päeva. Leia: Milline oleks sellisel juhul ettevõtte prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (30 * 4 200 000) / 360 = 350 000 € Oletame nüüd, et ettevõte kavandab müügitingimusi liberaliseerida ning kavandab uueks keskmiseks maksetähtajaks 45 päeva. Käibe osas loodetakse seetõttu kasvu 10%. Leia: Milliseks kujuneb siis uus prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (45 * 4 200 000 € * 1,1) / 360 = 577 500 € 2. Ülesanne Latipac OÜ prognoosib müügikäibe brutorentaabluseks järgmisel aastal 20%. Ettevõtte varude keskmiseks kuluvälteks kavandatakse 50 päeva ning varude aastakeskmiseks suuruseks peaks kujunema 800 000 eurot
3 61 1016,7 33,7 3,3 4 70 1166,7 37,9 3,7 5 41 683,3 22,3 2,2 Immutatud 2,1 6 33,5 558,3 19,1 1,9 6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1897 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0 [2] Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 10,5 % ja mahu järgi 19,9 %. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standartile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. [3] Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 27 N/mm 2,
Märgi kütusehind ja mitme euro ees ostad! Sisesta, vaata ja võrdle andme Algandmed Juhul kui auto võtab ... L 4 L. hind 1,28 Saab läbi sõita 742,1875 Kui palju raha 38 Aga kui said läbi sõita ... 600 Mitu l saab 29,688 Siis keskmiseks kuluks tuleb 4,947917 Km Hind Suvi Kui palju läheb maksma 12,29 Antud Kilomeetrid 240 NB! Abiks: Sina saad muuta ainult rohelisi lahtreid! Samm 2 1000 isesta, vaata ja võrdle andmeid! 500
Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud.
3 63 1050 33,7 3,3 4 60 1000 37,9 3,7 5 32 533 22,3 2,2 Immutatud 2,1 6 25 417 19,1 1,9 6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1878 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0. Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 9,9%. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standardile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 26,9 N/mm 2,
51% vett mõõdetud koguse massist. Allika [1] kohaselt pidi see vee kogus olema vahemikus 50..70%. Meie saadud kogus kuulub antud vahemikku. Kui normaalkonsistents mõõdetud, hakkasime mõõtma tardumisaega. Allika [1] kohaselt ei tohi kipstaigna tardumine alata enne 4 minutit ning peaks lõppema 6..30 minuti jooksul. Meie katsel algas tardumine 21. minutil ning lõppes natuke enne 25. minutit. Toas 95% niiskuse juures kuivanud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks saime 2,15 N/mm2 ning survetugevuseks 3,84 N/mm2. Kuivatuskapis 50 kraadi juures kuivanud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks saime 6 N/mm2 ning survetugevuseks 15,46 N/mm2. Toas 40% niiskuse käes kuivanud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks saime 2,25 N/mm2 ning survetugevuseks 4,02 N/mm2. Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid
šveitslastele ning sakslastele valge. [4] Sel aastal võidetud võistlused [5]: Targo Florio, I Kaiserpreis, Grand Prix de l'Automobile Club de France. Targo Florio oli Grand Prix võidusõit, mis toimus 22. aprillil 1907. aastal Madonies. Sõideti kolm ringi ja ühe ringi pikkuseks oli 92,47 miili ning kogupikkuseks 277,42 miili. Selle võitis Felice Nazzaro ajaga 8 tundi ja 36,4 sekundit ja keskmiseks kiiruseks 33,61 miili tunnis. Teine oli Vincenzo Lancia 11 minutit hilisema ajaga ning samuti Fiatiga. [5] 6 I Kaiserpreis toimus Taunuses 13-14. juunil 1907. aastal. Sõideti kahe grupiga 2 ringi, mis tegi kokku 146,3 miili ning finaalsõit oli 4 ringi ja kogupikkuseks 292,6 miili. Finaali võitis Felize Nazzaro ajaga 5 tundi ja 28,2 minutit. Keskmiseks kiiruseks saavutas 52
10 7. 7. JÄRELDUSED Antud praktikumi raames uurisime puitu. Määrasime puidi tiheduse, niiskussisalduse, survetugevuse pikikiudu ning uurisime veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. On teada, et puit on hügroskoopne materjal, seega oleneb tema tihedus ning mass oluliselt õhuniiskusest. Oma laboris viidud katse tulemustel saime kuivatatud proovikehade keskmiseks tiheduseks 416 kg/m³, õhus katsetatud proovikehadel oli selleks keskmiselt 541 kg/m³ ning immutatud proovikehadel 694 kg/m³. Kuna puidu keskmine soojusmahtuvus on suhteliselt suur (1,356 kJ/(kgᵒC)) ning puidu tihedus on siiski suhteliselt väike, ei saa väita, et puit hoiab hästi sooja nagu seda raskemad materjalid teeksid, näiteks betoon. Samuti on suure mahumassiga puit tugevam. Puidu tihedust ja seega tema kvaliteeti on võimalik hinnata ka puu aastaringide arvu järgi
Mitme tunniga jõuab ta 5700 m kõrgusele? (8tundi) 27. Kui jagada aritmeetilise jada üheksas liige teise liikmega saame vastuseks 5, kui aga jagada sama jada kolmekümnes liige kuuendaga saame vastuseks 2 jääk 5. Leia selle jada esimene liige ja jada vahe. (3; vahe 4) 28. Kaevu kaevamisel maksti esimese meetri kaevamise eest 3USD ja iga järgmise meetri kaevamise eest 2USD rohkem kui eelmise eest Peale selle maksti kaevamise eest täiendavalt 20USD. Osutus, et keskmiseks meetri maksumuseks kujunes 23USD. Leia kaevu sügavus, teades, et see on üle 10 meetri. (20 m) 29. Rong läbis esimeses sekundis pärast liikuma hakkamist 0,3 m, igas järgmises sekundis 0,4 m rohkem kui eelmises. Leia rongi poolt 0,6 minutiga läbitud tee pikkus. (262,8 m ) 30. Rong läbis pidurdades esimese sekundi vältel 5m ja igas järgmises sekundis 0,2 m vähem kui eelmises. Kui pika tee läbis rong 10 sekundi jooksul. Mitme sekundi pärast rong jäi seisma?
V= (m mvees) / v V - proovikeha ruumala [cm3] m -proofikeha mass õhus [g] mvees - proovikeha mass vees [g] vesi - vee tihedus [g/cm3 ] Valem 2: Rs = F / S Rs proovikeha survetugevus [kgf/cm2] F purustav jõud [kgf] S survepind [cm2] Töö järeldused Proovikehade keskmine tihedus oli 2375 kg/m3 , mis viitab tavalisele raskebetoonile (tihedus 1800..2500 kg/m3) [1]. Segu koonusevajum oli 1,4 cm, mis näitab, et segu on väheplastne. [1] Normaaltingimustel kivinenud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 33,1 N/mm2 ning külmas keskkonnas kivistunud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 10,5 N/mm2. Mõlema puhul on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95, sest katseid ei tehtud normaalkuubiga 15x15x15 cm. Katsete põhjal selgub, et -18C käes kivistunud betoon on oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid
Lisaks oli võimalus jääda erapooletuks vastusevariantidega „ei rahul ega mitterahul” ja „ei oska öelda” Kokku oli küsitletud 850 inimest, neist 371 olid mehed ja 479 naised. Kõige rohkem on Tartus keskharidusega inimesi (26,6%) ja kõrgharidusega inimesi (25,7%). Keskmine vastajate vanus on 39,5 ning küsitletud on inimesi vanuses 16 – 72. Keskmiseks laste arvuks on 1,65 ning pooltel vastanutest on vaid üks laps. Kokku on Tartus linnaosi 15, kuid oma analüüsis käsitlen neist nelja: Annelinn, Karlova, Tähtvere ja Ihaste. Kõige rohkem elab inimesi Annelinnas (13,9%), sellele järgnevad Ihaste (7,1%), Karlova (6,2%) ja Tähtvere (5,8%). Hüpoteesid Oletan, et turvalisuse pärast on rohkem mures naised ja kõrgemalt haritud inimesed. Samuti
usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid Baltisaksa parunid Kommunistid Riigipöörde katse teostati 1.detsember 1924.a Poliitilise stabiilsuse suurenemine Mäss kujunes EKP jaoks enesehävitamiseks, kuna rahvas pööras vägivallatsejatele kindlalt selja Võitluseks riigivastaste jõududega võeti parlamendis vastu riigikorra kaitse seadus ja pandi uuesti alus kodanike
on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool asuvad Lõuna-Alpid ehk Lumised Mäed , kus asuvad Austraalia ainsad üle 2000 meetrised mäed ja mis on tuntud oma suurte lumeväljade poolest.
Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) Varud maailmas Metallurgia keskkonnaprobleemid Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist
§ vahemereline kliima § suvel võib temperatuur küündida 40 °C § parim külastusaeg on juulist septembrini § lumi püsib kõrgemates mägedes mai lõpuni, see on ka parim aeg seal suusatamiseks § turismi tipphooaeg on juuli keskpaigast augusti keskpaigani § eristatakse nelja erinevat hooaega KLIIMA § kevad kujuneb kõige lühemaks § suvi on troopiline, kuni 40°C § kõige soojem kuu on juuli, keskmiseks temperatuuriks on 22.2°C § kõige külmem kuu on jaanuar, keskmiseks temperatuuriks on 0.3°C § Makedoonia kõrgeimaks temperatuuriks on loetud 44.5°C ja külmemaiks 31.5°C § Skjopes on keskmiselt 64 vihmast päeva aastas § kõige märjemaks kuuks on oktoober(61 mm) ja kuiveim kuu on august(28 mm) VAATAMISVÄÄRSUSED(skopjes) § Järv Matka (Lake Matka) § Milleeniumi Rist (Millenium Cross) §
paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui · Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris mussooni ajal (juuni-september) 28-29°C ja peale mussooni 1-4°C, siis riigi põhjaosas isegi 30°C kuni 35°C. Juulis on (oktoober-detsember 25°C. Kõige kõrgemad temperatuurid temperatuuride erinevus väiksem
Manila (Filipiinid) Manila aasta kõige soojem kuu on mai, kus kuu keskmiseks temperatuuriks on 30°C. Manila aasta kõige külmem kuu on jaanuar, kus kuu keskmine temperatuur on 26°C. Aasta temperatuuride vahe kõigub kuni 4°C. Väga stabiilne temperatuur. Kõige rohkem sajab juuli ja augusti kuus, keskmiselt 423mm. Väikseim sademete arv on veebruaris, keskmiselt 10mm. Eesti temperatuuri kõikumised aasta jooksul on palju suuremad kui Manila omad. Eesti temperatuur kõigub üle 20°C aasta jooksul
5. 6. 7. 6. Sagedusjaotus tabel Hinne x 5 4 3 f 0,3 0,53 0,13 w= n 7. Aritmeetiline keskmine 3 4 + 4 16 + 5 10 126 x = = = 4,2 30 30 Hinnete aritmeetiliseks keskmiseks on 4,2. Keskmise hälve ja dispersiooni leidmiseks koostan tabeli X f Hälve d= x -x x -x f f d ² 5 10 0,8 8 6,4 4 16 0,2 3,2 0,64 3 4 1,2 4,8 5,76 Summa 30 2,2 16 12,8 8
Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim. punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne(jääv). Rööpliikuminekeha selline liikumine, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel algsihiga paraleelseks. Pöörleminejäiga keha selline liikumine,mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb muutumatuks. Liikumatut sirget nim. pöörlemisteljeks. Vektoriaalset suurust nim. punkti keskmiseks kiiruseks ajavahemikus t. Ühtlaselt muutuv pöörleminekeha selline pöörlemine, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne( = constant.) Ühtlane pöörleminekeha selline pöörlemine,mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne(W=constant.) vkiirus(m/sek) taeg akiirendus släbitud teepikkus a puutekiirendus a normaalkiirendus graskuskiirus ühtlane liikumine S=vt ühtlaselt muutuv liikumine v= Vo a t
Taustsüsteemi moodustavad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. 5. Üle küsida!!! 6. Trajektoor on joon, mida mööda punktmass liigub. Teepikkuse saame, kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori. Teepikkust tähistatakse valemites tähega l. Nihe on kui mõõta kaugust mööda sirgjoont ehk linnulennul. 7. Valemite lehel olemas! 8. Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. 9. Valemite lehel olemas! 10. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes ühepalju ja trajektooriks on sirge. Selle võrrand valemilehel ja graafik vihikus! 11. Üle küsida!!! 12. Vaata vihikust graafikut!!! 13. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. 14. Valemite lehel olemas!
ja elektrolüüt kondensaatorid. Samas kasutatakse elektrijuhtmeid, mis on kaetud PVC-ga. PVC-l on väga hea suhteline dielektriline läbitavus = 3.0. Kaablite pistikute juures kasutatakse ka isolatsiooni juures kummi, millel on dielektriline läbitavus = 3.0 4.0. Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus. Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300500 W. Mängurite ja teiste jõudlust vajavate arvutite toiteplokkide väljundivõimsusteks võib olla 8001400 W. Kõige võimsamate toiteplokkide väljundivõimsusteks on kuni 2 kW ja need on mõeldud serverite või ekstreemsete jõudlusarvutite (mitmete protsessorite, kõvaketaste ja graafikakaartidega) toiteks. Trafo koosneb mähisest ja südamikust. Südamik on tavaliselt tehtud rauast, mis on lõigatud
Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste
Lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass; lingulifer.) Trilobiidid arenesid ühistest esivanematest putukate, vähkide, ämblike ja hulkjalgsetega ning elasid vanaaegkonna meredes umbes 550 - 220 miljonit aastat tagasi. Enamik trilobiite olid 3 - 10 cm pikkused lamedad loomad, kelle keha selgmist poolt kattis kitiinist ja mineraalainest kilp, kõhupool oli kaetud vaid pehme kilega. Kilp jaotus seljal keskmiseks teljeosaks ja lamedamateks küljeosadeks. Trilobiitide keha koosnes lülidest. Igale lülile kinnitus paar ühesuguseid jalgu. Nad elasid madalates rannikumere vetes, kus olid mitme ajastu vältel valitsevaks loomarühmaks. Tänan tähelepanu eest!
kohata v6is veel ainult m6nda mammutit v6i ninasarvikut. Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut. Eesti looduses puudus pronksiks vajalik vask. Pronksesemed olid ka liiga kallid,et neid kuskilt mujalt hankida. Pronksiajal hakati asulaid piirama tara ja kaitseseinaga.
suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp Meeste keskmiseks elueaks peetakse 77,7 aastat ning naise keskmiseks elueaks 82,5 aastat. 3 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriigi haldusjaoutus. Norra on jaotatud 20. maakonnaks, millest pealinn Oslo moodustab ühe.
Mis kellani paistab idafassaadile? Lääne? Räigus (glare) • Räigus on nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb. Mis tingib räiguse? • Räigus on tingitud heleduse ebasoodsast jaotusest, liigsest heledusest või liiga suurest kontrastist. Räigus võib olla põhjustatud nii otsesest päikesekiirgusest (diskomforträigus), taevavalgusest või elektrivalgustusest (peegeldusräigus). Päevavalgustegur • Päevavalgustegur jaguneb keskmiseks päevavalgusteguriks ja minimaalseks päevavalgusteguriks • Päevavalgustegur D-on antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe • Päevavalgusteguri arvutus Vastavalt EVS 894 Loomulik valgustus siseruumides esitatud
teisest seisukohast. Põhilised karakteristikud jagunevad kahte rühma: 1. paiknemise karakteristikud ehk keskmised 2. hajuvuse karakteristikud Paiknemise karakteristikud Paiknemise karakteristikud annavad informatsiooni tunnuse väärtuste paiknemise kohta arvteljel ja iseloomustavad tunnust keskmise väärtuse seisukohalt. Need on aritmeetiline keskmine, mediaan, mood. 1. Aritmeetiliseks keskmiseks ( X ) nimetatakse tunnuse kõigi väärtuste summa ja väärtuste arvu jagatist. Kui tunnuse väärtused on x1, x2, x3, …, xn, siis x x 2 .... x n 1. X = 1 N 2. Mediaan (Me) nimetatakse tunnuse väärtust, millest suuremaid (või võrdseid) ja väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ühepalju.
200 1,45 1,35 1,25 1,15 1,10 =>250 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 Tellise laius on 120mm ning kõrgus 88mm, seega kujutegur tuleb 0,91. (Leitud interpoleerimise teel) Seega: normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha korral = 0,91*32,2 = 29,30 [N/mm2] Immutatud proovikeha korral = 0,91*25,4=23,11 [N/mm2] Töö järeldused Silikaattellise keskmiseks tiheduseks saime 1907 kg/m3. Silikaattellise tihedus peaks kuuluma vahemikku 1700..1900 kg/m3 [1]. Meie saadud tulemus on selle vahemiku piiril. Veeimavuseks massi järgi saime 10,5% ning mahu järgi 19,9 %. Hariliku silikaattellise veeimavus võib olla kuni 16% [1]. Keskmiseks paindetugevuseks kuival proovikehal oli 3,41 N/mm2 ning immutatud proovikehal 2,2 N/mm2. Normaliseeritud survetugevus kuival proovikehal oli 29,3 N/mm2 ning immutatud proovikeha normaliseeritud survetugevus oli
Firmasiseselt mõjus paranenud tööohutus ja töötervishoid positiivselt kõikjal. See avaldus töökohal valitsevate ohtude vähenemises, töötajate suurenenud teadlikkuses neid puudutavate ohtude suhtes, pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi paranemises, suurenenud klientide ning tarbijate rahulolus ja paljus muus. Uuringus osalevatelt firmadelt küsiti kui suureks nad hindavad tulu, mis saadakse tööohutusse ja töötervishoidu investeerimisel. Keskmiseks kasuteguriks pakuti 2,2, mis arvutuste käigus osutuski töökeskkonna parandamisel tekkinud kulude-tulude suhteks. Seega 1 EUR investeerimisel tööohutusse saab ettevõtja tagasi 2,2 EUR ehk 2,2-kordset tulu. Lisaks selgus et kõige kõrgemalt hindavad tööohutuse parandamise mõju eelkõige suurfirmad ja regionaalses arvestuses Aasias asuvad firmad. Eestis võib tööandjate investeeringute suurendamist tööheaolusse tõsta erinevate seminaride abil
omavhelisel liitmisel saame sahharoosi,mis on roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa. Maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist.Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monmeerideks) on monosahhariidid(N:tärklis,tselluloos,glükogeen) Tärklis ongi üks peamistest polüsahhariididest, mille keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon.N:kui fotosüntees pidurdub ,siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks.
lahjendama. Järgmiste katsete jaoks tegime 0,1M NaOH lahusest 10 kordse lahjenduse. V1= 500 ml V2= 50 ml v 1 500 ml lahjendus = ¿ = =100 v 2 50 ml 1M C= =0,01 M 100 1. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 15,8 ml NaOH. 2. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 16,5 ml NaOH. 3. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutmiseks kulus 16,0 ml NaOH. Keskmiseks tulemuseks lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus meil 16,1 ml NaOH. C3H6O3 + NaOH = NaC3H5O3 + H2O V C3H6O3= 30 ml = 0,03 dm3 VNaOH = 16,1 ml = 0,0161 dm3 C= 0,01 M NaOH kulus: n= C * v = 0,01 M * 0,0161 dm3 = 0,000161mol Piima happelisus: n 0,000161 mol C piim = = =0,0054 M 0,0054 M100=0,54 V 0,0 3 dm 3 Piimahappelisus on 0,54 %, 0,0054 mol/l,
(ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koopamaalid Prantsusmaal (avastati 1940)
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid
annaabi.ee 
