Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Plaadile on asetatud kooniline vorm, mis täidetakse betoonseguga kolmes erinevas etapis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga pinda 25 korda sorkides. Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s
2 Tabel 5.2 6. Järeldus Katsetest saab järeldada, et kehade survetugevus on suurim siis, kui kehad on normaaltingimustes kivistunud. See pole kindel juhus, kuna osade katsekehade üksikud survetugevused olid suuremad kui normaaltingimustes kivistunud betoonist katsekehadel. 4 Betooni segu konsistent saadi koonuse vajumise meetodi. Koonuse vajumiks saadi 11,5 cm, mille alusel saab selle klassiks panna S3 EVS-EN 206:2014 kohaselt. Normaaltingimustel kivistunud katsekeha klassifitseerub survetugevusega 26,6 N/mm2 survetugevusklassi C20/25 standardi EVS-EN 206:2014 alusel. Külmas tingimuses kivistunud katsekeha klassifitseerub survetugevusega 11.0 N/mm2 survetugevusklassi C8/10 ning kuumas tingimuses kivistunud kuubik klassifitseerub survetugevusega 22,8 N/mm 2 survetugevusklassi C16/20 EVS-EN 206:2014 alusel. http://www.betoon
Samuti oleneb vesi- tsementtegurist värske betooni töödeldavus. Seda hinnatakse vajumikatse meetodi abil. Sedasama meetodit kasutasime ka antud laboratoorses töös. Vajumi määramiseks mõõdetakse ära vormi kõrguse ja vajunud katsekeha kõrgeima punkti vahe. Vajumi suuruse alusel jaotatakse betoonisegud vajumiklassidesse (S1: 10–40 mm, S2: 50–90 mm, S3: 100–150 mm, S4: 160–210 mm). Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiks 140 mm, seega kuulub betoon S3 vajumisklassi ning on tavaliselt töödeldav. Betoonisegu veevajadus sõtlub ka tsemendi liigist, täitematerjalide terade koostisest ja suurusest. Sellest järelduvalt võib betooni tugevdada vesi-tsementteguri vähendamise teel. Kas suurendades tsemendi kogust olla või vähendada veehulka. Tsemendi koguse suurendamine võib olla aga rahaliselt märkimisväärselt kallim. Samuti oleneb tsemendist ka betooni kahanemine. Tsemendi
2. Penetratsiooni määramine Sulabituumen valatakse standardsesse anumasse. Bituumen jahutatakse +25 0C juurde ja seejärel asetatakse anum penetromeetri nõela alla. Nõela ots asetatakse täpselt vastu bituumeni pinda. Registreeritakse skaala näit. Nõela lastakse bituumenisse vajuda 5 sekundit. Tehakse uus skaala lugem. Nõela vajumine on kahe lugemi vahe. Skaala ühikuks on 1/10 mm. Nõela vajumist kontrollitakse kolmes erinevas kohas. Lõplikuks vajumiks kolme keskmine tulemus. Nõela vajumine määrab ära bituumeni margi. Enamlevinud margid B 20/40 40/60 60/90 90/120 120/160 160/200 - ....... nr-d näitavad nõela vajumist selles vahemikus. keskmine 1. 107 88 19 110 91 19 110 91 19 19 katse 2.
Nurgamuude - .nurk ehitise naaberosade vahel. Aluse vajumise põhjuseks on liigvee eemaldumine pooridest ja sellele järgnev pinnase tihenemine. Kuna dreenitud pinnastest eemaldub vesi kiiresti, siis kustuvad ka vajumid kiiresti. Dreenimata pinnastest on vee eemaldumine väga pikaajaline protsess (nende pinnaste filtratsioonimoodul on väike), järelikult kestab ka ehitise vajumine väga pikka aega. Pinnase lõplikule tihenemisele vastavat vajumit nimetatakse lõplikuks ehk stabiliseerunud vajumiks. Pinnase kandevõime ülehindamine võib põhjustada äkkvajumise. Äkkvajumine põhjustab pinnasetekstuuri põhjaliku muutuse (pinnas surutakse vundamendi alt välja). 4.3.2. Aluse vajumi arvutus Vajumi arvutus peab haarama nii hetkelist kui ka pikaajalist vajumist. Vajumite arvutamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Meil kasutatakse põhiliselt tavalist summeerimismeetodit (kihikaupa summeerimine) või elastsusteooria valemit. 4.3.2