Tasakaalukalt arvestada tervikliku ruumi lahendust Võimaldab kaalutleda visuaalsust Sise ja välisruumi seosus Koostatakse arvestades krundi eskiisi Kirjeldatakse hoone lahenduse üldpõhimõtteid - arhitektuurne konseptsioon - funktsionaalsus - struktuursus - sise ja välisruumiseosus Eskiisi osad - illustratiivsed pildid - mudelid - maketid - videos - tekst (ideed, põhimõtted) B Projekteerija järelvalve Arhitektide, inseneride ehitusaegne konsultatsiooniteenus - selgituste andmine projekti kohta - probleemide lahendamine - jooniste kooskõlastamine ehitusplatsisl - konstruktsiooniavade muudatuste kontrollimine Projekteerija järelvalve : Eriti oluline arhitektuurlahenduste puhul eskiisi koostaja järelvalve On eraldiseisev konsultatsiooniteenus Teenust osutatakse ajakupõhiselt Ei sisalda omaniku järelvalveteenust Projekteerija järelvalve: Ei sisalda omaniku ülesannete täitmist
.......................................................................11 2.3 Ehitusgeoloogilised uuringud...................................................................................................11 2.4 Välistrassid ja tehnovõrgud...................................................................................................... 12 2.5 Ehitusaegsed insenervõrgud..................................................................................................... 12 2.5.1 Ehitusaegne elekter............................................................................................................12 2.5.2 Ehitusaegne side. .............................................................................................................. 12 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus....................................................................................................12 2.5.4 Ehitusaegne kanalisatsioon. ..............................................................
Sisukord 1. Soojuslikud omadused............................................................................................................ 3 1.1 Õhutihedus........................................................................................................................ 3 2. Niiskus.................................................................................................................................... 4 2.1 Ehitusaegne niiskus...........................................................................................................4 2.2 Elamis niiskus................................................................................................................... 4 2.3 Kastepunkt........................................................................................................................ 4 2.3 Mikrokliima......................................................................................
Postide taldmikud 70x70x30 cm Betoon C30/37 7,35 m3 22 eur/m3 161,7 Soklipaneelide paigaldus Betoon C30/37 400tk 30 eur/tk 1200 1468,62 Märkused: 1. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad on märgitud eurodes ja ei sisalda käibemaksu. 2. Ehitusaegne vee ja elektri tarnimine tellija poolt. 3. Geoteetilised tööd teeb tellija. 4. Käimla ja seadmete valve tellija poolt. 5. Materjalide ladustusplatsid ja juurdepääsuteed tellija poolt. 6. Hind kehtib ainult hinnapakkumises toodud töödele ja kogustele ainult komplektsena. 7. Hinnapakkumises toodud hind kehtib 40 päeva. Kontakt andmed: Tellija: OÜ Ilvese ehitus Pakkuja/ esitaja: OÜ Pilku ehitus Aadress: Aadress:
312 Ehitaja käsiraamat 2003/2004 Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, Hüdroisolatsioon Üldist tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaas- betoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolat- · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist sioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras peab ehitusaegne niiskus olema välja Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad tihendatakse materjalide ning tarindite liite- kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, kohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, kahjustusi. ilma et nad seejuures deformeeruksid. Mater- toruläbiviigud jms. Hüdroisolatsioonimastiks
Õhutihedus Tuulepargid Tuulepargid võivad olla väga erineva võimsusega, sõltuvalt tuulegeneraatorite arvust ja suurusest. Suurimad maismaatuulepargid asuvad Texase osariigis USAs. Tuuleenergiat saab kasutada, kui tuule kiirus on energiatootmiseks sobivas vahemikus. Merre ehitatud tuulikute keskmine toodang on suurem kui maismaal. Probleemid seoses tuuleparkidega Vaate rikkumine. Maakasutus. Mõju kohalikule loodusele. Müra. Lindude hukkumine. Mõju televisioonile ja raadiosidele. Ehitusaegne mõju. Probleemid Tuleb arvestada tuulikute tootmisel tekkivate heitmetega ning tuutlikute utiliseerimisel tekkivate jäätmetega. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseseks). Probleemid
Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................................................. 8 1.1.1 Lähtekohad ehitusaegsel koristamisel....................................................... 8 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine ..................................................................10 Tööperioodi ajal koristatakse objekt igapäevaselt. Töö sujuvaks laabumiseks aitavad kaasa: ...........................................................................
· Ummistuskindlus · Tugevusomadused Paigalduskohas olevate tingimuste, kasutavate kivimaterjalide omaduste ja hilisemate mõjuvate koormuste alusel, valitakse sobiv geotekstiil. 39) Kuidas valitakse geosünteete? Aluspinnase tüüp: pehme pehmed savid nihketugevusega 25 kPa ning turvas; kõva keskmine ja jäik savi nihketugevusega >25 kPa ning liiv ja kruus. Ehitustingimused: tavalised juhul kui tingimustes on kaks või enam järgnevat olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnikaga vibrotihendamine, ehitustranspordi liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm; soodsad täitematerjalid maksimaalse terasuurusega <200 mm ja kihipaksusega >1,5 maksimaalse tera läbimõõtu. Liiklussagedus: - kõrge keskmise ja kõrge liiklussagedusega teed (rohkem kui 500 a/ööp)
tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks
- ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood
Ehitusprotsessis on oluline tagada tootmisprotsessis alumiiniumi poorbetooni jäänud niiskuse eemaldumine. Normaalsetes AEROC plokid tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga ehitise oludes saavutab poorbetoon tasakaaluniiskuse esimeste osadest, milles võib esineda kapillaarne niiskuse liikumine kütteperioodide jooksul Seinakonstruktsiooni soojapidavust mõjutab ka AEROC Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada AEROC müüritise vuukide arv. Üleminek 1-2 mm paksustele plokkidega kokku puutuvaid puitkonstruktsioone, mis tuleb liimvuukidele on võimaldanud soojajuhtivuse näitajat sel juhul eraldada sobiva niiskustõkkega oluliselt parandada PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID Poorbetooni soojamahtuvus (erisoojausmahtuvus 1,05 kJ/kgK) on sarnane tavabetooniga, mis annab müüritisele
vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis (vt joonis). Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Tööde käik: Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist peab ehitusaegne niiskus olema välja kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid kahjustusi. Niiskete ja märgade ruumide seinad kaetakse niiskustõkkega kahes kihis. Seejärel teostatakse hüdroisolatsioonitööd. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Selleks kantakse hüdroisolatsioonimastiks pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse kangariba
pragude tekkimise oht on viidud minimaalseks. Poorbetoon on suletud pooridega ja seega õhutihe. Kasutades lisaks plokkidele ka poorbetoonsilluseid ja paneele on kogu maja automaatselt õhutihe. Ja mis veelgi olulisem on välistatud külmasildade teke, mis erinevate materjalide liitumisel võib nõuda keerukaid lahendusi. Poorbetoonmaja püsib õhutihedana aastakümneid kuna ei muutu aastatega hapramaks, ei mädane ega pole karta näriliste tekitatud kahjustusi. Niiskus Ehitusaegne niiskus Niiskus tungib ehituselementidesse nii hoone ehitamise käigus kui kasutamisel. Lisaks jääb ehitusmaterjalidesse toomisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis poorbetoonil on 30 35%. Seega on hoones kasutamise algetapil tunduvalt rohkem niiskust. Normaalsetes kasutamisoludes tasakaalustub poorbetoonkonstruktsioonide niiskusesisaldus praktiliselt esimese kütteperioodi jooksul nn tasakaaluniiskuseni, mis sõltuvalt konkreetsetest tingimustest jääb enamikus vahemikku 3..
ning läbi imbunud. Põrandaga toimitakse analoogselt. Hüdroisolatsioonimastiksi kihtide vahele jäetakse armatuurkangas, mitmes tükis paigaldatuna peab ülekate olema 10 cm. Seinad kaetakse samamoodi kahe kihina. Juhul kui kangast ei kasutata, tuleb lasta esimesel kihil enne teise pealekandmist kuivada. Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi ümbrus ning torude läbiviigud. Selleks on saadaval spetsiaalsed äärikud. Üldist · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist peab ehitusaegne niiskus olema välja kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid kahjustusi. · Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja muud lõpud peavad olema teostatud nii, et vesi ei saaks tungida nende kaudu tarinditesse. · Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. · Kate peab olema üleni aluse küljes kinni, kattes ega selle all ei tohi olla tühemikke ega muid nõrgestavaid defekte. · Edasisi töid tohib alustada pärast materjali tootja poolt ettenähtud
92 Kulud abistavatele tegevustele 921 Mõõtmine Hoonete, rajatiste telgede mahamärkimine, geodeetiline mõõdistus 0,4 ha Telgede, paigalduskoa mahamärkimine 8 h 922 Parandus ja remonttööd 2 kuud 923 Ruumide korrashoid 7 kuud 924 Ehitusplatsi korrashoid(ehitusaegne koristus) Objekti koristustööd koos prügimäe maksumusega 72 h 925 Lõplik koristamine Objekti koristustööd koos prügimäe maksumusega 40 h 94 Talvised lisakulud 943 Hoonete kütmine ja kuivatamine Väikse diiselpuhuri (68kw) rent sh kütus 5 tk 19 3.3
4)Müra Piirangud ehitustööst põhjustatud müra tugevusele ja selle ajalisele kitsendusele tuleb selgitada kohalikust omavalitsusest. Eriti oluline on see kui naabruses paiknevad koolid või haiglad. Eraldi piirangud võivad olla tööle õhtusel ja öisel ajal. 5)Ehitustehnoloogilise vee ja elektri saamise võimalused Projektis on küll kooskõlastatud rajatava alalise ehitise vee ja elektrivajadused ja ühendused, kuid ehitusaegne vajadus teatud tehnoloogiate puhul võib neid ületada. Ehitusaegsete vee- ja elektriühenduste kooskõlastamine ja taotlemine vastavalt ettevõttelt 6)Pinnas, geoloogia, hüdroloogia Olgugi, et projektdokumendid peaks sisaldama nimetatud andmeid, tuleks ehitusplats üle vaadata. Kuiva ilma puhul ülevaatuse ajal ei tohi unustada võimalikku tingimuste muutumist suurte vihmade korral ja talvel
- ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%- se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on
sunnitud oma senise kodu loovutama N Liidu sõjaväebaasile. Aastast 1940 on maja meditsiini teenistuses. Alates 1998.aastast on hoone arhitektuurimälestisena kaitse all.14 Kaasajal paikneb hoones polikliinik ja apteek. Mälestis on kõrge soklikorrusega kahekordne hoone. Katus on ehitatud puidust toolvärgil, mis on algselt olnud kaetud tsingitud terasplekiga. Endise Saksa Gümnaasiumi õpilaste mälestuste järgi oli hoone ehitusaegne fassaad kaetud silekrohviga ja värvitud valgeks. Säilinud on fassaadil olevad tuulutusavade katted. Hoone läänepoolsel otsaviilul on säilinud algupärane tekst ehitusajaga. Koolihoonel on säilinud algupärane plaanilahendus, mida on erinevatel aegadel vähesel määral muudetud, ruume on jaotatud vastavalt vajadusele kergseintega. Siseruumides on säilinud algupärased tahveluksed, piirdelauad, seinakapid, põrandakate.
Vähen- damaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusrežiimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav Piiretesse soojustusest ei tohi koguneda seespool liigniiskust. Kuipaikneva seda sealühtse on õhu- ja aurutõkkega. (ehitusaegne Ainult niiskus,siseviimistlusplaadi aurutakistusele veeavarii, sademevesi), peab olemaei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur võimalus kiireks väljakuivamiseks. Ei tohi tekkida piirkondi,liigub tarimis ndi konvektsiooni teel. Ühtseks jäävad kahe aurutiheda kihi õhu - ja tekkida
mis on saadaval ka eestikeelsetena, aga ka kehtivatele standarditele ja normidele. Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku leppida, et töövõtja esitab oma kohustuste täitmise tagatisena ehitusaegse tagatise. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kas panga või kindlustusseltsi garantiikirja, samuti võib kasutada võimalust deponeerida tellija arvelduskontole. Ehitusaegne tagatis võimaldab probleemide korral (nt ehitaja pankrotistub või jätab tööd pooleli) tellijal saada talle tekkinud kulude ja kahjude katteks hüvitist. Lepingu hind – lepinguga tuleks fikseerida, et lepingu hind on töövõtjale siduv ja lõplik ning selle suurus ei kuulu muutmisele tulenevalt tööde või materjalide hilisemast kallinemisest, hinna või töömahu valearvestamisest jne, juhul kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sellega saab tellija välistada hilisemad
Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest) Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud niiskus) Sademevesi (nõrga survega või survevaba) Lekkevesi (siseneb hoonesse või tekib hoones) Olmevesi (inimese tegevusest pärinev- söök, pesemine) Pritsmevesi, paiskvesi Kondensvesi Udu Kapilaarvesi Sorptsioonivesi (konstruktsioonidesse imendunud) Ehitusniiskus (ehitusaegne või sissetoodud) Iga mõjuri ulatus ehitisele oleks vaja kaardistada ja vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu. 13 ... Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi juures. Külmumine toimub progresseeruva kiirusega. Niiskuse ja vee "halvad sõbrad" (Rooste, Hallitus, Mädanik, Vetikad, Bakterid, Seened, Soolad, Saasteained ) Niiskuskahjustused (biol
mis on saadaval ka eestikeelsetena, aga ka kehtivatele standarditele ja normidele. Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku leppida, et töövõtja esitab oma kohustuste täitmise tagatisena ehitusaegse tagatise. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kas panga või kindlustusseltsi garantiikirja, samuti võib kasutada võimalust deponeerida tellija arvelduskontole. Ehitusaegne tagatis võimaldab probleemide korral (nt ehitaja pankrotistub või jätab tööd pooleli) tellijal saada talle tekkinud kulude ja kahjude katteks hüvitist. Lepingu hind – lepinguga tuleks fikseerida, et lepingu hind on töövõtjale siduv ja lõplik ning selle suurus ei kuulu muutmisele tulenevalt tööde või materjalide hilisemast kallinemisest, hinna või töömahu valearvestamisest jne, juhul kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sellega saab tellija välistada hilisemad
17 1) Pädevustunnistused, elektrifirma on registreerimata 2) Käitu määratlev dokument (teenindusleping, käidukorraldaja) 3) Piiritlusdokument 4) Projekt, teostusjoonised 5) Projekti puudused: lühisarvutus, maandusarvutus, kaitseviiside valik 6) Kaetud tööde aktid 7) Maanduri teostusjoonised 8) Kontrollmõõtmiste protokollid: isolatsioon TN-S ja TN-C süsteemis, kaitserakendusaeg (kaitselüliti karakteristik), ehitusaegne toide, potentsiaaliühtlustusahelad, rikkevoolukaitselülitite mõõtmised. 3. ELEKTRIMOOTORITE KAITSE- JA LÜLITUSAPARATUUR Elektrimootori kaitse liigvoolu vastu peab tagama selle automaatse elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega
kuivendamise viisid nagu biodrenaaz, vaakumdrenaaz, elektrodrenaaz. Sadevee
eemaldamiseks kasut kas kraavitust (
Koolituskava koostamine KORISTUSTÖÖDE KULUD Arvestusülesanne,kulud. PERSONALI KOOLITUS Arendusülesande koostamine Koolitusjuhendid Kokkuvõtted Rahuloluküsitlus Meeldivat koostööd kursusel! I. Töökorraldus Töö planeerimine ja juhtimine + foorum „Enestutvustus“ Moodle keskkonnas + foorum „Ehitusaegne ja –järgne puhastamine“ Moodle keskkonnas 1.1 Töökorraldus ja juhtimine Sisu-ülevaade 1. Tänase päeva strateegiad 2. Juhtimine 3. Töö organiseerimine ja töönõuete arvestamine 4. Personali valik, hindamine ja töökohale paigutamine 5. Personalihaldus 6. Töösoorituse hindamine ja tasustamine 7. Personali oskuste arendamine 8. Info ja suhtlemine 9. Vastuolulised olukorrad ja nende lahendamine 10
annaabi.ee 
