Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl EHF 1 492,9 6771,6 4,30 3,14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547,8 9695,9 3,42 3,45 esimene EHF 1 506,5 10601,0 3,50 3,20 esimene Tõug - EHF 1 488,3 15697,9 3,52 3,52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565,5 9419,2 3,41 3,63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542,6 10558,3 3,72 3,37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599,5 9806,6 3,55 3,39 kõrgem EHF 1 600,1 10152,1 3,65 3,00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630,3 9232,4 3,84 3,19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556,2 11892,5 3,61 3,56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsip
Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl EHF 1 492.9 6771.6 4.30 3.14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547.8 9695.9 3.42 3.45 esimene EHF 1 506.5 10601.0 3.50 3.20 esimene Tõug - EHF 1 488.3 15697.9 3.52 3.52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565.5 9419.2 3.41 3.63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542.6 10558.3 3.72 3.37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599.5 9806.6 3.55 3.39 kõrgem EHF 1 600.1 10152.1 3.65 3.00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630.3 9232.4 3.84 3.19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556.2 11892.5 3.61 3.56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsiperio EHF 1 617.3 8803.9 4.26 3
Kas omaette spordialana või käsipalliliigina? Selge see, et tänapäeva rannakäsipall on erinev saalikäsipallist ja kõik rannakäsipallimängijad on läbitud saalikäsipalli kooli. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Delamarche, P., Bindeau, B. (2011). Relevance of biological and biomechanical analysis in handball performance. Movement, Sport and Health Science Laboratory, University Rennes 2, E.N.S. Cachan, France. EHF Scientific Conference 2011; November 18 19, 2011, Vienna, Austria. Vienna: European Handball Federation. 2. Feldmann, K. (2001). An analysis of the Men`s World Championship in FRA. Handball, EHF Periodical, Vienna, 1, 22-26. 3. Ignatjeva V.J. (1983). Sorevnovatelnaja dvigatelnaja sejatelnost gandbolistov. Moskva. 4. IHF, (2001). Rules of the game. International Handball federation. 2001. 5. Kotzamanidis, C., Chatzikotoulas, K., Giannakos, A. (1999). Optimisation of the
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele
Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valgu kg r. + v. kg EK 4697 4,53 213 3,42 161 373 EPK 7820 4,12 322 3,44 269 591 EHF 8611 3,97 342 3,36 289 631 Piimaveisetõud eestis Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased jõudlusomadused. ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100 Eesti maakari EK Kuulub ohustatud tõugude nimistusse - kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg
· Hispaaniasse - 20 · Venemaale - 48 Kuna välismaale sai müüdud põhiliselt lõpptiined mullikad, siis on ka tabelist näha, et lehmade arv on suurenenud 2006. aastaga võrreldes ainult 20 pea võrra, selleks, et talus lehmikute arv ei väheneks, siis osteti soodsama hinnaga vabariigi piires 95 tõuvasikat üleskasvatamiseks. Tabel Piima toodang lehma kohta kg tõugude ja aastate lõikes Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 EHF 7687 8054 8329 10146 9587 EPK 6864 7153 7850 8869 8610 Kokku 7347 7707 8136 9640 9254 Tabelist on näha, et piimatoodang on tõusnud , v. a. 2007. aastal, see oli tingitud loomade sigismisprobleemidest ja ka sellest, et palju lõpptiineid mullikaid müüdi välismaale, samuti EHF tõugu loomad annavad rohkem piima kui EPK, kuid see eest on
Kesklained 100 m 1000 m (CB) Lühilained 10 m 100 m (KB) Ultralühilained: Meeterlained 1 m 10 m VHF Detsimeeterlained 1 dm 10 dm UHF Sentimeeterlained 1 cm 10 cm SHF Millimeeterlained 1 mm 10 mm EHF UHF ultrahigh freguency Raadiolainete levimine Ultralained läbivad ionosfääri ja nad ei paindu Maa kumeruse taha. Kasutame sides tehiskaaslastega Lühi- ja pikklained peegelduvad ionosfäärilt. Ja painduvad Maa kumeruse taha- kasutavad raadioamatöörid. Raadioside kaks vastuolu: Kõrgsagedusvoolu poolt tekitatud eml levib hästi, kuid seda ei kuule Madalsagedusvoolu poolt tekitatud eml ei levi, kuid seda kuuleme
peamiselt veterinaarias (Miller, 2004). Ka lühilainete edastamine võib öösiti häiritud olla. Need levivad väga pika vahemaa tagant ruumilainena. Raadiolainete diapsioonidest lühima lainepikkusega on ultralühilained, mis jaguneb omakorda meeterlaineteks (VHF - very high frequency), detsimeeterlaineteks (UHF - ultra high frequency), sentimeeterlaineteks (SHF - super high frequency) ja millimeeterlaineteks (EHF - extremely high frequency). Ultralühilaineid kasutatakse raadio- ja kosmosesides, raadiolokatsioonis, televisoonis ja ringhäälingus. Ultralühilaineid on mugav kasutada, kuna nende abil on võimalik edastada suurt hulka informatsiooni, ei lähe vaja suuri antenne ning ei ole muutlikke interferentsinähtusi. (Füüsika kodu Tartu Kommertsgümnaasiumis) Raadiolainete väänamine Tänu nutitelefonide kasutajate arvu kasvule ning digitaalse televisiooni ja interneti laialdasele
maksimaalse taseme,mis uutes majanduslikutes tingimustes ei vasta püstitatud nõuetele. 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi 1) Primitiivsed ehk kohalikud tõud 2) Ülemineku ehk parandatud tõud 3) Aretus- ehk kultuurtõud Jõudluse järgi 1) Piimatõud 2) Lihatõud 3) Kombineeritud jõudlusega ehk kahesuunalisega jõudlusega tõud 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud Eesti Holsteini tõug(EHF),Eesti punane veisetõug (EPK),Eesti maatõug(EK) Lihatõud Hereford,Aberdiin*-anguse, limusiin. 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamalt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi,kudede ja organite suurenemises. ABSOLUUTNE JUURDEKASV=Wt-W0 Looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis
Esialgu harrastasid käsipalli naised. Mäng sai Taanis populaarseks ning 1906. aastal avaldas Nielsen käsipalli mängureeglid.3 1928. aastal asutati Rahvusvaheline Amatöörkäsipalli Föderatsioon International Amateur Handball Federation (IAHF). 1946. aasta 11. juulil nimetati ümber Rahvusvaheliseks Käsipalli Föderatsiooniks International Handball Föderation (IHF). Praegu on alaliidul 167 liikmesriiki. 1990. aastal loodi Euroopa Käsipalliliit European Handball Föderation (EHF). Eesti võeti EHF liikmesriigiks 1992. aastal.4 5 Olümpiamängudel oli käsipall esmakordselt kavas 1936. aastal, mil mängiti 11:11 varianti. 1972. aastal Münchenis mängiti juba 7:7 varianti. Esimest korda selgitati naiste olümpiavõitja 1976. aastal Montrealis, mille võitis Nõukogude Liit.6 1938. aastal peeti Saksamaal esimesed MM-võistlused meestele (7:7/11:11). Naiste esimesed MM-võistlused peeti 1949. aastal Ungaris (11:11) ja 1957. aastal Jugoslaavias (7:7). Alates 1961
Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676,1 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25,2 tuh tonni. Aastatel 2005-2009 ehitati või rekonstrueeriti 144 piimakarjafarmi kokku üle 46 tuh lehmakohaga. Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid - 9 216, järgnesid herefordid - 8 538 ja limusiinid - 7 897. 2) Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku tõu ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks. Ristamise tulemusena kujunenud uus tõug sai 1951.a. nimetuseks eesti mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all
Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 30.09.2010 seisuga 40,5 tuhat, kellest lihalemi oli 12,5 tuhat. Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid - 9216, järgnesid herefordid - 8 538 ja limusiinid - 7 897. 12. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu Mustakirjud tõud: eesti holsteini tõug (ehf) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjude veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Eesti mustakirjute lehmade osatähtsus kogu veiste arvust on pidevalt suurenenud. Kui 1960- ndatel aastatel oli mustakirjuid veiseid 30%, siis 1990-ndatel üle 65% veiste koguarvust. Eesti holsteini 2009
· Välja on kujunenud ühiskonnklassid, tuntakse kirja ja osatakse luua kõrgtasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid · TEKKE EELDUSED · Looduslikud faktorid · Jõed, veekogud · Maavarad · Koos elavad suuremad inimrühmad · Välja kujunenud hierarhia ning ka valitsemine · Põllumajanduse väljakujunemine · Metallide töötlemis oskus · Suhtlus ja algne kaubandus · TEKKEKOHAD · Mesopotaamia ehf viljakad poolkuu alad · Tigris ja Eufrati jõgede kallastel Lähis-Idas · Aeg umbes 5000e.K.r · Sumeri rahvus-ratta leiutajad;Akkadi riik · Linnakultuur-jeeriko, Uruk, Ur · Hilisemate Pärsia ja Babülooni impeeriumide ala · Hiina,huange ja jangtse orgudes · India,induse jõealadel · Egiptus-võimsaim vana-aja tsivilisatsioon VANA-EGIPTUS Umbes 3000e.Kr-30e.Kr · PERIOODID · Vana-riik-2686-2181e.Kr · Keskmine riik-2134-1782e.Kr
sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane dom.must, sarved vs nudi dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7
omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma. Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK)
aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 5.PIIMATÕUD n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarust. udar. Lihastik,lihaomadused.tagasihoidlik. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF), EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK ) ,EESTI MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused. aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas.
põllumajandusloomatõugu, siis areneva kapitalismi perioodil aretati 50 aasta jooksul 50 uut tõugu. Sotsialismiperioodil on Nõukogude Liidus 40 aastaga kujundatud 48 uut põllumajandusloomatõugu 76. maailma tähtsamad veisetõud Maailmas loetletakse ca 550 veisetõugu. 1. Piimatõud Holsteinid Ameerikas ja Euroopas, taani punane, rootsi punasekirju, äärsir, angli, EPK, EHF, EK jt. 2. Kombineeritud jõudlusega tõud Simmentali, sviits ja mitmed punasekirjud tõud Euroopas, sorthorn 3. Lihatõud Hereford, aberdiin-angus, sarolee, limusiin, belgia sini-valge, hele akviteen jpt 4. Tööveised Ukraina ja ungari hall stepiveis. · Veisetõugude arvukust suurendavad seebutõud või seebu ja koduveise hübridiseerimisel saadud tõud. Need on levinud eeskätt subtroopikas ja troopikas,
punane ja eesti mustakirju. Punaste tõugude aretuses on kasutatud ka pruune tõuge. Mitmetes riikides on levinud punasekirjud tõud, keda on kasutatud ka Eesti veisetõugude aretuses. Eraldi rühma moodustavad aborigeensed veisetõud, kes kujunesid välja kohalikest veistest. Nende värvus on tavaliselt varieeruv helekollasest tumepunaseni. Eesti veisetõugudest kuulub sellesse rühma eesti maakari. · MUSTAKIRJUD TÕUD EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku (aborigeense) tõu ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks. Ristamise tulemusena kujunenud uus tõug sai 1951.a. nimetuseks eesti mustakirju tõug.
Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6) PIIMA-JA LIHATÕUD Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Hästi arenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Hästi arenenud, näärmerikas ja hea verevarustus udarates. Lihaomadused tagasihoidlikud (eesti holsteini tõug (ehf), eesti punane veisetõug (epk ) ,eesti maatõug (ek)). Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Lihatõud lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Enamlevinud
küllaldane arv loomi, kes on levinud teatud maa-alal ja kellel on ühine põlvnemine ning tõuline väärtus). Rahvusvaheliselt tunnustatakse tõuks seda loomade kooslust, kellel on tõuraamat. Tõugude rühmitamisel on väga mitmesuguseid põhimõtteid ja aluseid, kuid valdavalt võetakse aluseks tootmistüüp. 1. Veised a) Piimatõud (holsteinid, taani punane, EPK, EHF jne) b) Kombineeritud jõudlusega tõud (simmentali, sviits jne) c) Lihatõud (hereford, sarolee, limusiin jne) d) Tööveised (ukraina ja ungari hall stepiveis) 2. Sead a) Lihatõud (jorksir, landrassid, pieträän, hämpsir, djurok jne) b) Rasvatõud (hiina sead) 3. Lambad a) Peenvilla e meriinotõud b) Pikavillatõud c) Lühivillatõud d) Jämevillatõud e) Musterkarvalised 4
(ultralühilaine detsimeeterala) Super-High Frequencies 3–30 GHz 10 cm – 1 cm SHF (ultralühilaine sentimeeterala) Extremely High Frequencies 30–300 GHz 10 mm – 1 mm EHF (ultralühilaine millimeeterala) FM – sagedusmodulatsioon, milles saatja kõrgsagedussignaal moduleeritakse helisagedussignaali sagedusega. Modulatsioon annab parima audiosignaali kvaliteedi, mistõttu on peamise modulatsioonitüübina kasutusel ka kõigis ringhäälingu stereosaatjates. Modulatsiooni puuduseks sidepidamisel on vastuvõtjas tekkiv tugev omakahin signaali puudumisel, mis sunnib ka
annaabi.ee 
