Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Egiptus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
egiptus, niilus, aastaaeg, püramiidid, vaaraod, kivikõrbed, maaks, egiptust, orjad, paat, papüürus, orus, delta, vahemeri, laiad, suudmeala, viljakad, mullad, jumalaks, egiptlaste, suudelda, jalgu, emmata, kõnelemine, valitseda, preestrid, kirjutajad, endile, sõjavangid, käsul, lastud, pesti, kahva, kiududest, juunini, aeglase, jõgi, kattusKagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6 kärestikku ehk katarakti ( neist 2 Nasseri veehoidlast üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõevool aeglane.
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2
Uue Riigi templid olid hiigelsuured ehitised, mis olid seotud püha sfinkside alleega. Uues riigis saavutati silmapaistvaid tulemusi tarbekunstis. Väikesed ehteasjad ja kullasepatööd on meile tuntud peamiselt panuste kaudu. Meieni on säilinud kuldsed pärjad, kõrvarõngad, sõrmused, käevõrud, pronkspeeglid, metallalused. Egiptuses hakati esmakordselt ülistama ilusat naisekeha. Egiptlased Egiptuse omapära mõistmiseks tuleb teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanimas Egiptuses oli kunst seotud riituse, maagia ja kirjandusega. Hauakambrite ehitamine ja kujude püstitamine moodustasid koos vaimulike laulude ja pühade tantsudega Vana-Egiptuse religiooni rituaalse külje. Egiptlased nimetasid kunstnikke elu loojateks. Vanad hauakambrid olid majade võrdkujud, kuid loodud tugevamast materjalist kivist
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad.
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
Nii oli tapmisel või surma tahtmatulgi põhjustamisel karistuseks surmanuhtlus, vigastuse tekitajat aga karistati samasuguse vigastusega. Surmanuhtlust määrati ka paljude varavastaste kuritegude puhul. Näiteks teolt tabatud murdvaras tuli kohapeal hukata. Kuriteole samaga vastamise põhimate kehtis aga vaid siis, kui osapooled olid oma ühiskondlikult seisundilt võrdsed. Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirduti vaid trahviga. Orja tapmise või vigastamise korral kompenseerida kahju orja omanikule. Perekond oli Mesopotaamias patriarhaalsem kui Egiptuses. Pereisal oli Hammurapi seaduste järgi peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Abielu põhines peigmehe ja tema tulevase äia vahelisel lepingul, millega määrati kindlaks tulevaste abielupoolte varalised suhted
kaasas väikeste tükkidena, mida kaaluti vastavalt vajadusele. Hiljem pääsesid nad alatise kaalumise vaevast väikeste hõbekangide valamisega. Igal kangil oli peal kaalu näitav pitser. Kuigi need kangid tänapäeva peenraha suurt ei meenutanud, olid nad siiski maailma esimesed rahad. Nüüd oli esimest korda olemas varandus, mida võis säilitada, kartmata selle riknemist. Hõbekange võis tasu eest ka teistele laenata. Raske oli liigkasuvõtjate ja rikaste kätte sattunud orjade elu. Orjad töötasid hommikust õhtuni aasta läbi, tundmata puhkepäevi ja pühasid. Oma ebainimliku töö eest said nad peotäie otri. Orjade kätega taastati ja ehitati niisutuskanaleid, püstitati linnamüüre, templeid, paleesid ja elumaju, valmistati rõivaid ja jalanõusid, kanti koormaid, veeti jõel laevu jne. Sõnakuulmatuil orjadel torgati mõnikord välja silmad, et võtta neil võimalus põgenemiseks. Ka pimedatele leidus tööd, näiteks käsikiviga viljajahvatamisel.
Thot kirjutas resultaadi üles. Kui kaalukausid olid vähemalt tasakaalus, viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas "surnuteraamatus". Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada. Püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn
sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Ahhemeniidide Iraani arhitektuur pani lõplikult punkti Mesopotaamia aladel esile kerkinud ja siis hääbunud kultuurile. 8 EGIPTUSE ARHITEKTUUR Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna kultuuri juured. Egiptust on nimetatud Niiluse anniks. Mõlemal kaldal piki Niiluse jõge umbes 700 km pikkuses laiub Araabia kõrbe ja Sahara kõrbe vahel kuni Nuubia kõrbeni lõunas 8 - 25 km laiune viljakas oaas. Egiptlased ise nimetasid seda maad Kemet - Must maa, viljaka musta mulla järele, mis selles oaasis oli. Soodne geograafiline asend ( kõrbed, mäed, mered ) oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris Egiptuse teistest vanaaja maadest
suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/germaanlased.htm Gladiaator- mõõgavõitleja Vana-Roomas. (Kõiv, M. 1994) Sõna 'gladiaator' tuleb sõnast gladius, mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka, mida kasutasid ka leegionärid. (http://et.wikipedia.org/wiki). Gladiaatorid olid enamasti orjad või surmamõistetud kurjategijad, kes võistlesid omavahel pealtvaatajate meelelahutuseks elu ja surma peale. Kui võitlus lõppes kaotaja haavatasaamisega, pidi publik otsustama allajääja saatuse. Enamasti nõudis rahvas tema surma, andes selles märku allapoole pööratud pöidlaga. Võitlejad erinesid üksteisest relvastuse poolest. Näiteks: üks gladiaator kasutas relvastuseks kiivrit, nelinurkset kilpi ja mõõka, teine aga kandis teravat kolmharki ja võrku. Gladiaatoreid
tema ümber kaslased,vb metsiku looduse emand(leopardid).Palju kujutisi,naised alasti,suguelunditega,varaste põlluharijate rohked leiumaterjalid.Ei kipu olema paksud nagu see teine paks. 10-7 at põlluharimis kultuur ja karjakasvatus kultuurid. Mesopotaamia-jõgede vaheline,Eufrat ja Tigris. Eufrat oli kunstlik niisutus,põlluharimine 6000 ekr ulatuslik asundus,väikese mastaabilised niisutussüsteemid. 6000 eKr. Eufrat ja Tigris ujutavad üle ettearvamatult,siis kui vili valmis .kuid niilus ujutas üle õigel ajal.Etteaimamatute üleujutuste vastu oli rajda kaitsetammesid. 5000-4000 (II p) eKr-kiire ühiskondlik areng. 5000 at vase kasutamise algus.Kivi ja luu leidude kürval 4000 at algusest tõendid meresõidu kohta.Mesopotaamia lõuna osast pärit linnast Eridu'st, ranniku asulast leitud paadikujutis, masti kohaga,ilmselt oli tegemist purjekaga.Äkki sõideti juba ka merd Ratas Sumeritelt 4000 at lõpul reaalsed I rattakujutised.4 t keskel potikedrad. 4At lõpu jooksul ratas
regulaarsus ja absoluutne sümmeetria. Sirged teed olid orienteeritud sageli lossidele ja templitele, kusjuures paraadtänav võis olla kuni 40 m lai. Sellist paraadtänavat ääristasid mõlemalt poolt palmiread. Templite läheduses oli tee sageli kaunistatud sfinksidega, mis omakorda grupeeritud palmidega. Templite territooriumil moodustas tee kompositsiooni kesktelje, mis oli ühtlasi arhitektuurilise kompositsiooni sümmeetriateljeks. ARHITEKTUUR, mis ilmestas maastikku: püramiidid ja templid. Giza püramiidid (2613- 2494e.Kr) on püstitatud tuhat aastat varem kui Stonehenge sümbolilised struktuurid. Need nn arhitektuuri imed kõrguvad tasase maastiku kohal Niiluse jõe delta lähedal. Püramiidid olid Egiptuse Vana Riigi IV dünastia vaaraode hauakambrid, vaaraod olid ainuvalitsejateks tollases tsentraalvalitsuses. Tsentraalvalitsus loodi umbes 3200. a e.Kr, siis, kui põllumajandusasulad ja niisutustööd nõudsid organiseeritud ühistegevust
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
