Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, tau, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii öelda raamatupidamise töö tegija, siis audiitor annab hinnangu
teadusteks. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Tekkimine on Aristotelese seisukohalt Vali üks: a. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Õige vastus! b. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele c. üleminek mitteolemiselt olemisele. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? arukus dianoeetiline loomutäius tasakaalukus eetiline loomutäius hulljulgus see polegi loomutäius vaprus (mehisus) eetiline loomutäius Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Kas inimesel ja taimel on Aristotelese arvates midagi ühist? Vali üks: a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. b
Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii
kummalist teedpidi. Autor leidis, et enamikku väljakutsuvaid ja praktilisi küsimusi liidavad elemendid kõige ebaharilikematest allikatest. Nendeks allikateks on ärijuhtide ükikasjalikud kirjeldused juhtunust, kirjandusteosed, klassikaline kreeka tragöödia ,,Antigone", mis on karakterite ja kohustuste portree, kaasaegsed ilukirjandusteosed, nagu romaan ,,Elu kuldsed hetked", mis on lugu kohusetundlikust ülemteenrist, kui ka ajahambale vastu pidanud filosoof Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema. Eelkõige peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama mõttekaid ja praktilisi, isiklikku tähendust omavaid teid, kuidas lahendada möödapääsmatuid elu ja tööga seotud dilemmasid.
Sest inimene pole huvitanud ka kooli, õppekava tegijaid, hariduspoliitikuid. Haridust on viljeldud nimelt mingi muu olemise, aga mitte hariduse enese nimel ehk inimese vääristamiseks. Niisugust haridust nimetab rahvasuu paberihariduseks. · Sooritamine Vahendilist haridust ei huvita sisu, vaid näitajad -hinded, punktid, läbitud kursused. Teda ei huvita inimese kvaliteet, tema mõtlemine ja hoiakud, võime kaastundeks, eetilisteks otsusteks, inimsuhete loomiseks. Olemise oskamine, kool jääb piirduma osavusega mitmesuguste näitajate kogumisel. Võib rääkida kahest elu põhihoiakust oma tegemiste suhtes: sooritamisest ja pühendumisest. Sooritamise sund ja surve võtavad täna koolis üha enam aja ning ruumi pühendumiselt. Sooritaja kogub punkte kellegi teise jaoks, ta seisab väljaspool oma tegu, vastutab kellegi muu, aga mitte iseenese ega oma elu ees. Vaimsust ei saavuta aga sooritades, vaid üksi pühendudes
väärtus kui omadus – tõene, õiglane – subjektiivne aspekt väärtus kui loomus – tõesus, õigluspärasus väärtus kui vastava loomusega olukord – tõde, õiglus. Väärtustel on skaala – positiivsed, negatiivsed ja neutraalsed väärtused õiglane on positiivne väärtus – ebaõiglane aga negatiivne õiglane on - lihtväärtus õiglane on eetiline väärtus. - subjektiivsete väärtuste puhul on eetilisteks väärtusteks need omadused, millele vastab vabatahtlik käitumine – käitumine on tahtlik. Väärtuste skaalal asub õiglane kõrgel, positiivsel kohal, religioossest allpool ning samal tasandil heategeva, tõese, korrektse, iluse ja õigega. Tammelo pakutud õigluse definitsioon: ● Õiglus on positiivne eetiline sotsiaalne väärtus, mille järgi normatiivselt kahepoolsetes olukordades antakse igaühele tema osa. Õigluse kohta on Tammelo öelnud:
Neid nimetatakse metafüüsilisteks küsimusteks. Küsimus ,,Mis on aeg?" on hea näide metafüüsilisest küsimusest, sest sellega küsitakse, mis aeg tõeliselt on. 2. Teiseks on olemas küsimused, mille keskmes on teadmise või uskumuse kujunemine. Neid küsimusi tuntakse epistemoloogiliste küsimustena ja need ei keskendu sellele, mis on olemas, vaid sellele, kuidas tunnetada seda, mis on olemas. 3. Kolmandaks on olemas küsimused kõlbelise elu olemuse kohta. Neid nimetatakse eetilisteks küsimusteks ning nad keskenduvad moraalsele probleemile kuidas me peaksime oma elu elama. (Enamik meist on nende üle mingil määral juurelnud ning seega on enamik meist juba parasjagu pädevad moraalifilosoofid). 4. Lõpuks küsimused, mis püüavad välja selgitada, kuidas peaks inimühiskond ideaalis korraldatud olema. Neid, kes selliseid küsimusi püstitavad, nimetatakse poliitikafilosoofideks. KAS FILOSOOFIA SÜNDIS MÜÜDIST?
o Kas sellistel üritustel arstide osalemine on eetiline. Äripäeva puudutavateks probleemideks on: Kas artikkel ja video on piisavalt objektiivne; Alaprobleemideks: o Kas teema sidumine kõikide ravimfirmadega on õiglane ja eetiline; o Kas salaja üritusele osalemine ja seeläbi ravimseaduse rikkumine on eetiline ja aktsepteeritav. Muid huvigruppe puudutavad eetilisteks probleemideks on: Kuidas suhtuda edaspidi arstidesse ja kas Eesti naised hakkavad kasutama ka edaspidigi Nuvaringi; Kas Ravimiameti seisukoht on õiglane ja eetiline. Juriidiline analüüs: Ravimfirmad peavad lähtuma oma tegevuses Ravimiseadusest ja Ravimitootjate Liidu eetikakoodeksist. Ravimisedus ütleb, et ravimi reklaam peab olema esitatud üheselt mõistetavana ja ilma liialdusteta
Alluvate ja juhtide füüsiline ja sotsiaalne kaugus ja otsene tööülesannete koostäitmine tekitab alluvatele parema pildi nende juhist. Samuti on alluvatele tähtsad firma head tulemused. Kõrged juhid ei saa ju täita samu tööülesandeid, mida lihttöölised. Samas töölistega distantsi omamine võimaldab neil eetilise juhtimisega manipuleerida ning luua vale ettekujutluse tegelikkusest. Alamastmejuhid võivad samuti vähese kontakti korral vääralt oma juhte pidada eetilisteks juhtideks. Kõrgemad juhid ei mõjuta keskastmejuhtide olemasolul otseselt alamastme juhtide käitumist. Suurim eetilisuse mõju tuleb eetilise eeskujuga koos töötades. Ettevõtte majandustulemusi saavad kõige paremini mõjutada kõrgemad juhid tasusüsteemide ja eetiliste otsustusprotsesside kaasabil. Juhendajad saavad seada eetilisi eeskujusid. Dirks & Ferrin's (2002) metaanalüüs selgitab kuidas mõjutavad erinevad juhtimistasemed eetilise juhtimise ja tulemuste suhet. Vahetu juhi
ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/Pevkur_2006.pdf Kaasaegsete professioonieetikatega tegelemisel kerkib sagedasti üles järgmine küsimus: kas inimene, kes on hea spetsialist, hea professionaal, peab seejuures olema ka hea inimene? Süstemaatiliselt hakati professiooni-ehk kutse-eetikaid käsitlema ning seniseid norme kriitiliselt üle vaatama 1970ndatel aastatel (ülemaailmne tunnustamine). Siis ei vaadeldud seda sellise pilguga kui tänapäeval, siis arvati, et ametid ei ole suutelised eetilisteks üldistusteks. Hiljem saadi aru, et midagi on selles mõistmises puudu ja hakati arendama professioonieetikat. Vaadeldi eetikat kantiaanluse ja utilitarismi järgi. AT eetikast hakasti rääkima 20 saj keskpaigas, kuid esilekerkimine toimus 90ndatel. Tekkepõhjused- tegeleda teatud praktilise valdkonna eetiliste küsimustega. Avalikkuse huvi avaliku teenistuse eetika kohta on selgelt määratlemata. Avalikkuse huvi on mehhanism, mis sunnib riiki toimima selgelt ja läbipaistvalt.
teada, kuidas eri rahvused lepingutesse suhtuvad. Kui seda ei teata, siis võib hiljem sellest palju segadust tekkida ja koostöö ei pruugi sujuda nii nagu võiks. Sekretär peab oma töös juhinduma sekretäritöö eetikakoodeksist „Eetikakoodeksite käsiraamat”. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Kõik, mis võib eestlaste jaoks tunduda eetiline, ei pruugi seda olla teiste rahvuste esindajate jaoks. Enamiku kultuuride esindajad peavad ennast eetilisteks, kuid eetikat on kerge pea peale pöörata. Ameeriklane nimetab jaapanlast ebaeetiliseks, kui viimane lepingut rikub. Jaapanlane ütleb, et ameeriklase poolt on ebaeetiline rakendada lepingutingimusi, kui asjaolud on muutunud. Itaallaste vaated sellele, mis on eetiline, mis mitte, on väga paindlikud, nii et põhjaeurooplased on mõnikord sunnitud kahtlema nende aususes. Lewis (2003, lk 21) väidab ka, et kui itaallased painutavad
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c
· kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla. · kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. · ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. Tekkimine on Aristotelese seisukohalt · üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele · üleminek mitteolemiselt olemisele. · üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks)loomutäiusteks, milliseid mitte? · vaprus (mehisus) eetiline loomutäius · tasakaalukus eetiline loomutäius · arukus dianoeetiline loomutäius · hulljulgus polegi loomutäius Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on · asja väliskuju · see, mis teeb asja selleks, mis ta on. · asja välispinna all peituv materiaalne komponent.
oskusi, tahet, visioone, väärtushinnanguid, tunnetusvõimet jms. Inimene loob nende baasil endale teatud mudeli ümbritsevast maailmast. Välise vabaduse piirid dikteerb meile ümbruskond ja situatsioon milles asume. Sisemine vabadus sõltub aga meist endist, meie vaimsest keskusest, ning määrab palju võimalikke arengustsenaariume me oleme võimelised nägema (või tahame näha) ja milliseid nende hulgast me loeme endile lubatuiks – eetilisteks. Seega inimlik vabadus on alati piiratud ja oluliseks piirajaks oleme ise. Oma vabaduse kasutamisel peame arvestama, et igat valikut saadab alati kohustus(ed) või sundus(ed). Valikuga minna ülikooli õppima, kaasneb kohustus õppetöös osaleda, võibolla leida ka korter ja teenida elatist, hankida vajalikud õppevahendid ja riidevarustus. See võtab ära võimaluse elada kodus, minna tööle, veeta aega sõpradega, reisida välismaale jms.
B. Kohustused Avatus suhetes uuringu teostajaga. Peab vajadusel varustama uurijat ka konfidentsiaalse infoga. Avatus suhetes uuringust huvitatud osapooltega. Ei tohi teadlikult levitada järeldusi, mis ei tulene uuringutulemustest. Ei tohi korraldada pseudouuringuid. Ei tohi alustada uurijatega läbirääkimisi eesmärgiga saada alginformatsiooni ning jätta uuring üldse tellimata. Kokkuvõtlikult on turundusuuringute läbiviimise eetilisteks põhitõdedeks: 1. Info andmine on vabatahtlik. 2. Info andjale tuleb garanteerida anonüümsus. 3. Saadud infot ei tohi kasutada uuringuvälisteks eesmärkideks ja avaldada seda uuringuga mitteseotud subjektidele. 4. Uurija ei tohi oma tegevusega kahjustada turundusuuringute kui tegevusala mainet. 5. Uurimise sildi all ei tohi teha müügi- ega edustamistööd. UURINGUPROTSESS JA ANDMEALLIKAD Uuringu protsessi võib üldjoontes jagada kolme põhifaasi:
sõltumaltult (materialistlik vaade). Kosmoloogias arendas geotsentrilist maailmasüsteemi, bioloogias kirjeldas ja püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Pedagoogikas jagas kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades kaht viimast (ateena kasvatus). A. eetika on eudaimonistlik (kõlbluse allikaks on inimese tung õnne poole), kesksel kohal oli selles vooruseõpetus. Voorused jagas dianoeetilisteks (vaimseteks) ja eetilisteks (tahtelisteks). Õigluse seostas võrdsuspõhimõttega, kuid ainult olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires, kuna oli orjanduse pooldaja. Esteetikas käsitas kunsti jäljendamisena; püüdis kunste liigitada ja määrata nende liikide ühiskondlikku tähendust. Rõhutas katarsist (kr. puhastus; kehaline ja vaimne tervis põhineb kõigi inimkeha osade ja inimesse kätketud jõudude harmoonial). Riigiõpetuses rõhutas pooldas niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada
annaabi.ee 
