seisund, enne kui inimesed sõlmivad ühiskondliku lepingu, et moodustada kodanikuühiskond ning aktsepteerivad ka teiste inimeste õigusi ja kohustusi. Loogika filosoofia suund, mis uurib terviklikku ja sidusat mõtlemist ning selle reegleid. Loomulik õigus toetudes universaalsete inimõiguste eeldustele viitab õigusele olla koheldud õiglaselt ja võrdselt. Metaeetika eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Missioon mingi grupi või organisatsiooni ülesanne või eesmärk. Mõiste on võetud kasutusele, et õhutada äriorganisatsioone määratlema oma äritegevuse olemust, täpsustama, kes on nende põhikliendid ja millised eesmärgid peaksid suunama nende strateegilist ja tegevusplaneerimist (vrd: ladina
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on ...
„õige tegu“) . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna „hea“ tähendus. „Hea“ on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks. „Hea“ on vaid lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „hea“. „Kollane“ samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „kollane“. Loeng: • Milline on eetikaterminite tähendus? • Kas eetikaväited on tõesed? • Kuidas õigustada eetikaväiteid? Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. “Leib on laual” See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust. Eetikaväide: Eetikaväited erinevad teistest väidetest. ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi
ÕIGE JA VÄÄR 2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole. 1.Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta- eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust.///// -eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo
Eetika püüab mõista sõna ,,õige" tähendust (nagu näiteks ,,õige tegu") . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna ,,hea" tähendus. ,,Hea" on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks. ,,Hea" on vaid lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,hea". ,,Kollane" samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,kollane". Loeng: · Milline on eetikaterminite tähendus? · Kas eetikaväited on tõesed? · Kuidas õigustada eetikaväiteid? Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. "Leib on laual" See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust. Eetikaväide: Eetikaväited erinevad teistest väidetest. Ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine,
inimesega, inimgruppide vahel, inimese loodud asjade ja iseendagagi; õpetab mõtlema väärtustest. Eetika jaotised Eetika kui distsipliin jaguneb järgmiselt: 1) teoreetiline eetika, 2) praktiline eetika. Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka
13. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Tõesuse ja uskumise vahel ei ole introspektiivset vahet. Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte. 2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu võib olla moraalne ilma hea tagajärjeta. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism keskendub üksikust teost saadavale kasule, reegli-utilitarism loob üldised reeglid tegevuste kohta, mis kalduvad tooma suurimat kasu. 4
puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism ütleb, et igaüks peaks alati järgima omaenda huve. Vooruseetika ütleb, et on oluline mitte ainult teha õiget asja, vaid ka omada hea olemiseks ja õigesti toimimiseks tarvilikke kalduvusi, motivatsioone ja emotsioone. Vooruseetika on püüdluse eetika, ta kutsub meid üles püüdma olla ideaalne inimene. Metaeetika uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust. Siin ei tegeleta otseselt küsimusega, kuidas oleks mingis olukorras parem toimida või mida ei tohiks teha, vaid keskendutakse pigem moraali filosoofilistele küsimustele, andmata otseselt juhiseid õigeks või heaks eluks: mida tähendavad eetikas kasutatavad mõisted „hea”, „halb”, „õige”, „väär”; kas moraal on, saab
Mis on meta-eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse 6. Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust! Metaeetika uurib eetika-alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. a) Semantilised mõisteid "õige", "hea", "õnn" jms kasutades? Samuti tegeleb metaeetika moraaliprintsiipide olemuse ning õigustamise uurimisega. See on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, küsimused: Mis sõnade “õige”, “hea”, “peab” tähendus moraali kontekstides
on 10 mündi taskus? 5. ÕIGE JA VÄÄR 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Н-этика, в к-рой ставятся и решаются проблемы смысла жизни, назначения человека, сущности добра и зла, принципы и нормы. Teo tagajärg. 1)teleoloogiline ’tulemus’ 2)deontoloogiline ’kohustus’ 3)vooruseetika ’voorus’ M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise: Mida me teeme kui ütleme, et “tapmine on väär” Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e
. Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides. Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. ÜRO INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON!! 1948! METAEETIKA: Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism moraali hinnatakse maiste vääärtustega George Edward Moore raamat pani aluse metaeetikale. Mittenaturalism: Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees
et tahab valida B. Tegelikult valiti A ja tal oli ka oli 10 münti kaasas. Usk on, järeldus on tõene, õigustatud on, aga teadmist pole), (2) vangilugu. 7.-8. ÕIGE JA VÄÄR 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivses eetikas vastatakse küsimusele milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Kas käitumise moraalsuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? Meta-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Mida me teeme, kui ütleme, et ,,tapmine on väär"? Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogilise eetika on tagajärje eetika. Keskne idee: käitumise/teo teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus (heaolu, nauding)
juhuslikkust, et saaks rääkida teadmisest. 15. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid? 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? N-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e
huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal.
üle eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Metaeetika kohta kasutatud sünonüüme: · Analüütiline eetika · Teoreetiline eetika · Teaduslik eetika NB! Ükski neist sünonüümidest ei ole sisult siiski täpselt sama tähendusega kui metaeetika. Metaeetika sisu · Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi. · Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. · Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Metaeetika küsimusi · Kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb? · Kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus? · Milline on faktide ja väärtuste (väärtushinnangute) suhe?
Selle lause tõesus või väärus on ajaloofakti küsimus. Oma on uskumusega, et Jüriöö ülestõus toimus 1343-see võib , mis teeb uskumuse tõeseks, olla ise introspektsiooniga haaratav. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! N-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/ käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e
140. Mis on metaeetika? Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne - ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Mida me teeme, kui me esitame eetikaväiteid? "Ei ole ilus teisi lapsi kiusata!" "Inimene peab end pidevalt arendama." "Eksamil petmine ei ole õige." "Ei tohi kontrolltöö vastuseid maha kirjutada!" "Hea inimene on see, kes seab ühise hüve omakasust kõrgemale." Milline on eetikaterminite tähendus? Kas eetikaväited on tõesed? Kuidas õigustada eetikaväiteid? Väide Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. "Leib on laual"- "Leib on laual" on tõene parajasti siis kui leib on laual. Milline peab olema maailm, et see väide oleks tõene? "Leib" tähendab pruunika värvusega, rukkijahust küpsetatudtoidupala. Jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
