1. Millisele uurimiskohtu juhtumile võis oodata tavapärasest rohkem inimesi? 2. Millest tulenes Oliveri vilets väljanägemine? 3. Kuidas ja kus ta oma 9. sünnipäeva tähistas? Miks? 4. Millised olid pedelli ülesanded? 5. Miks teeskles missis Mann isand Bumble'i saabudes rõõmu? 6. Miks hoidis missis Mann väravat riivis? 7. Kui suur oli vaevatasu Oliveri vanemate leidmise eest? 8. Kuidas mister Bumble oma kasvandikele nime pani? 9. Miks tuli mister Bumble Oliverile järele? Miks ta eestseisuse ette viidi? 10. Miks tundis Oliver vaestekodust lahkudes rõõmu, miks ta nuttis? 11. Kuidas kohtles orbudekodu kasvandikke eestseisus? 12. Milline oli Oliveri edasine tulevik? 13. Kas tänapäeva Eestis on nii õnnetuid lapsi nagu Oliver? 14. Miks satuvad Eestis lapsed lastekodudesse? Kas Eestis on väga vaeseid vanemaid, kes peavad oma lapse ära andma? 4. Sea järgmised kavapunktid õigesse järjestusse. Ava kahe-kolme lausega iga kavapunkti sisu. - Oliver mister Bumble'i ees
Siseminister Marko Pomerants Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam üks kuuest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis kuulub Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni Tunne Kelam on ühtlasi ERP-ED fraktsiooni Büroo liige ning Eesti rahvusdelegatsiooni esimees Juhtimine Volikogu erakonna kõrgeim esinduskogu erakonna suurkogude vahelisel ajal koosneb erakonna eestseisuse liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja teised valitud piirkonna üldkogu poolt kui piirkonna esimees on samaaegselt ka eestseisuse liige, siis loetakse see üheks hääleks volikogu lähtub oma tegevuses erakonna suurkogu otsustest erakond Isamaa ja Res Publica Liidus on hetkel 140 hääleõiguslikku volikogu liiget Eestseisus koosneb 24 liikmest kuuluvad suurkogu poolt valitud erakonna esimees, kolm aseesimeest ja
isiklikult Kohvik oli avatud kella 12-22.oo'ni, vajadusel ka kauemgi IRL-il on Euroopa Parlamendis suurim mõjuvõim. Isamaa ja Res Publica Liit kuulub Euroopa Parlamendis suurimasse, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni ja omab seega ka suurimat mõjuvõimu Euroopas. Erakonna juhtimine Volikogu Eestseisus Erakonna kõrgeim esinduskogu erakonna suurkogude vahelisel ajal Koosneb erakonna eestseisuse Koosneb 24 liikmest liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja kuuluvad suurkogu poolt valitud teised valitud piirkonna üldkogu poolt erakonna esimees, kolm Kui piirkonna esimees on samaaegselt aseesimeest ja eestseisusesse ka eestseisuse liige, siis loetakse see valitud erakonna liikmed üheks hääleks
koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis. Õppis 1969-1974 Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981. 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992 Keskerakonna liige 1992-1996. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992. Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming 2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusena eesti kirjandusse matuseromaani. “Vikerkaare” toimetaja 1986-1989. See oli tol ajal Eesti ajakirjandustaevas, uus nähtus, valgustades poliitiliste keeldudega ümbritsetud nähtusi ja asju. Töö
Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s
lõunanaabrite juures arutama, kuidas tähistada ühiselt läheneva kurikuulsa pakti 50. aastapäeva 23. augustil. Idee korraldada sellel päeval inimkett Tallinna ja Vilniuse vahel pärineb ERR juhtkonnast, kus erinevaid kavasid üldistanud ERR eestseisuse liige Edgar Savisaar käiski ühel nõupidamisel välja just selle mõtte. Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku ettevõtmisega on üleüldse tegemist. MRP teema püsis Baltikumi avalikkuse huviorbiidis jätkuvalt. 1989.a. suvel alustas Moskvas tegevust uus
õppetooli hoidjana, dotsendina, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhatajana, korralise professorina. Peale seda hakkasid ta amet aina enam kultuurliste küsmustega tegelema näiteks töötades Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korralise professorina, õppetooli juhatajana. Alates 2005. aastast töötab Veidemann Tallinna Ülikooli kultuuriloo professorina. Rein Veidemann on olnud üsna tegus ka poliitikas. Ta kuulus aastatel 1972-1990 NLKP-i. Oli Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige aastatel 1988-1992. Kuulus Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse 1990-1992 ning Riigikogusse 1992-1995. Aastatel 1989-1992 kuulus Veidemann Eesti Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse ning Keskerakonna ridades oli ta 1992- 1996. aastatel. Hilisemal ajal ei ole ta nii palju poliitikaga tegelenud. Rein Veidemann on kirjutanud mitmeid esseesid, kõnesid, artikleid, pihtimusi, teoseid enamasti teemadel kas keelest, kirjandusest või kultuurist, kuid ka teistel teemadel.
ajal, mil veel kümned ja kümned tuhanded tõttasid oma kohtadele. Kolmekeelne raadiosaade andis minejatele vajaliku ja päevakohaselt üleva meeleolu. Sajad ja sajad rahvarinnete turvateenistuste liikmed ja autoinspektorid korraldasid arvukate autode ja busside liikumist. Ketti koonduva rahva seas lehvisid arvukad rahvuslipud, kodudes valmistatud plakatid ja loosungid. Sagimine ja koondumine maanteedel hakkas lõppema enne kella seitset. Kell 19.00 kõlas raadiotest signatuur ja ERR eestseisuse liige Heinz Valk ütles meiepoolsed saatesõnad: "Edasi mööda Balti teed, edasi mööda Euroopa ühtsuse teed. Meiega on õiglus, meiega on jumal!" Seejärel astus raadiomikrofoni juurde ERR eesseisuse liige Marju Lauristin, kes kutsus üles: "Ühendagem oma käed, oma mõtted ja tahe katkematuks ahelaks, mis annab meile jõudu vastu seista valele ja vägivallale, mida ka täna on ähvardavalt palju meie ümber. Meie siht on vabadus./---/. Täna me nõuame tõtt, kogu ajaloolist tõtt,
1908 valisid kaasvõitlejad Vilmsi EÜS Ühenduse esimeheks (1913 kuni surmani oli ta vilistlaskogu esimees).Tema tegevus äratas sandarmite tähelepanu, korduvalt kuulati teda üle ja pandi lühemaks ajaks vangi. Mitmesugustele takistustele vaatamata lõpetas Vilms ülikooli normaalajaga ja asus 1911 Tallinnas tööle vandeadvokaadi abina. Peagi avas ta oma kontori. Ta toimetas (1912-13) "Päevalehe" õigusteaduslikku lisa. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis oli ta esimees, "Estonia" seltsis eestseisuse liige, mitmes ühistegelikus asutuses juhatuse liige. JV oli Tallinna Eesti Haritlaste Klubi asutajaid ja kandvamaid jõude. I maailmasõja ajal süüvis JV rahvusprobleemidesse. "Noor-Eesti" ajakirjas "Vaba Sõna" nõudis ta eestlastele poliitilist autonoomiat. JV koostas "Eesti autonoomia eelkavatsuse", milles projekteeris Eestile Vene riigi koosseisus autonoomse Soomega sarnased õigused. Kui lätlased asutasid 1915
võimaldati küll orkestrile seltsi saalides kokkusaamisi ja proove, kuid tehti leping, et igaüks hoolitseb oma instrumendi korrashoiu eest ise. Organisatsioonidest ja seltsidest kardeti jääda ka liiga sõltuvaks ning see muutis uued koorid alguses umbusklikuks. Seltsid püüdsidki mängukooride tegevust võimalikult oma kontrolli alla võtta. Enamasti nõuti pillimeeste seltsiliikmeteks astumist ja aastamaksu maksmist; väljaspool seltsi üritusi võis käia mangimas ainult eestseisuse teadmisel. Orkestrijuhtide suhtumine seltsidesse oli küllaltki erinev ühed osalesid aktiivselt kõikides ettevõtmistes, organiseerisid pidusid, kuulusid komisjonidesse , pidasid kõnesid, teised ainult mängu, harvem ka laulu, kolmandad püüdsid nii vähe kui võimalik seltsidega tegemist teha. Paljudes muusikaseltsides oli orkestrijuht automaatselt eestseisvuses, tal oli ,,eestseisuse liikme õigused ja nimi", teisalt valiti ta sinna igal aastal uuesti
"Balti kett" see on 111-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat, milles räägib Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik Eesti sündmustest 1988. ja 1989. aastal nii nagu ta neid ise läbi elas, toetudes toonastele dokumentidele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme rahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste koostööst. Rohkel pildimaterjalil võivad paljud iseend ja oma tuttavaid ära tunda ning neid
Ka Laikmaa taasavatud ateljeekooli tegevus sai suure ulatuse. Õpilaste arv kasvas pidevalt. Endiselt toimusid ateljeekooli näitused, korraldati ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Suviti koguti innukalt vanavara (Tiik, 1975, 13). Kodumaises kunstielus seadis Laikmaa eesmärgiks Eesti Kunstiseltsi juhatuse asendamise võimekate inimestega. Selles küsimuses jagasid tema seisukohti N. Triik ja Kr. Raud, kellest kujuneski eesti kunstielu juhtiv tuumik. 1915. aastal sai kunstiseltsi eestseisuse uueks esimeheks K. Menning, kunstinõukogu esimeseks A. Laikmaa, abiks Kr. Raud, sekretärik N. Triik (Tiik, 1975, 13). Eelmise sajandi 20-ndate aastate lõpust muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". Ka vanas eas muserdasid Laikmaad pidevalt rahamured, mis olid saatnud teda kogu elu
Veel korra, 21. septembril 1944. a., sai sini-must-valge lipp lehvida Pika Hermanni tornis, siis saabus värvikolmikule Eestis pikk, pilkane öö. Välismaal elas Eesti lipp avalikult siiski edasi. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜSi tegevuse. Seltsi eestseisuse liikmed otsustasid päästa rahvale nii tähtsa lipu. 1940. a. augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu ning Seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse. Kartusest, et lipp pole piisavalt niiskuskindla kasti sees, toodi see 1942. a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943
Veel korra, 21. septembril 1944. a., sai sini-must-valge lipp lehvida Pika Hermanni tornis, siis saabus värvikolmikule Eestis pikk, pilkane öö. Välismaal elas Eesti lipp avalikult siiski edasi. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜSi tegevuse. Seltsi eestseisuse liikmed otsustasid päästa rahvale nii tähtsa lipu. 1940. a. augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu ning Seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse. Kartusest, et lipp pole piisavalt niiskuskindla kasti sees, toodi see 1942. a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943
Vähemal määral on olude sunnil kasutatud raamatuid. Allikaviited ja mõnede seltsi ideoloogide elulooaktid on esitatud töö lõpus. *** Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis" asutati 1924. aastal. Seltsi nimi muudeti hiljem ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks (edaspidi selts). Seltsi asutajateks olid peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed, eeskätt Tartu Ülikoolist (TÜ). 1924. a detsembris valiti seltsi eestseisuse esimeheks TÜ tervishoiuinstituudi juhataja ja hügieenik prof. Aleksander Rammul, tema abi TÜ lastehaiguste kateedri ja kliiniku juhataja prof. Aadu Lüüs. Seltsi kassapidaja oli dr A.Audova, kirjatoimetaja dr Juhan Vilms, ametita liikmeteks J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud
(linna) esindajana ning valla- või linna direktori valitsusorgani juhina. Kodanike esindusel on nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes. 4) Lõuna-Saksa raadiseadus: valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse. Bürgermeistril on seejuures tugev võtmepositsioon: ta on volikogu esimees ja samaaegselt volikogu juht. Omavalitsusseadus: esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud. Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad- määravaks on maakonna esinduskogu, komisjoni ja maakonnanõuniku või maakonna ülemdirektori omavahelised suhted. - Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimuorgan- on analoogsed valla esinduskogule. Valimised- esinduskogud valitakse üldistel, võrdsetel, otsestel ja vabadel valimistel 4-5 a.
7. hallata ja arendada notarite elektroonilist infosüsteemi. Notarite Koja organid Notarite Koja kõrgeim organ on Notarite Koja koosolek Täitevkorraldav organ Notarite Koja eestseisus. Järelevalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister. Notarite Koja eestseisus valitakse koosoleku poolt kolmeks aastaks 7 liikmelisena. Notarite Koja eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ning Notarite Koja koosolekute otsuse elluviimise. Notarite Koja eestseisuse istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. Notarite Koja tegevust ei finantseerita riigieelarvest, vaid peamiselt notarite poolt makstavatest liikmemaksudest. Kes on notar Notar on avalikõigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notar on ametitoimingute tegemisel sõltumatu. Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik
Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima - pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Kodumaises kunstielus seadis Laikmaa eesmärgiks Eesti Kunstiseltsi juhatuse asendamise võimekamate inimestega. Selles küsimuses jagasid tema seisukohti Nikolai Triik ja Kristjan Raud - nendest kolmest saigi eesti kunstielu juhtiv tuumik. 1915. a. sai kunstiseltsi eestseisuse uueks esimeheks K. Menning, kunstinõukogu esimeheks A. Laikmaa, abiks Kr. Raud, sekretäriks N. Triik. Kunstniku energiat, huvi ja tähelepanu jätkus aga ka muudeks asjadeks. Uuendatud Eesti Kunstiseltsi korraldusel toimus viimaks 1916. a. märtsis-aprillis Kanuti gildi hoones taas ulatuslik näitus, millest võtsid osa peaaegu kõik tolleaegsed arvestatavamad eesti kunstnikud. Vaatajate ja kriitikute tähelepanu keskpunktis olid sel näitusel N. Triigi ja K. Mäe looming,
Pealtvaatajate hämmelduseks jooksis paidelane paljajalu. 5000 meetri jooksus lõpetas ta tolleaegse jooksukuulsuse Johannes Villemsoni järel teisena. Kaks aastat hiljem Riias ülevenemaalisel olümpiaadil saavutas ta maratonijooksus viienda koha. 1913. aasta tähtsündmuseks kujunes Paide näituse aias peetud spordipidu, mida korraldati Järvamaa olümpiamängude nime all. Akrobaatika ja võimlemisnumbrite kõrval olid esimest korda kavas ka võistlused kergejõustikus. Karskus seltsi Idu eestseisuse ja Paide spordiseltsi erimeelsuse tõttu sündis 1914. aastal spordiselts Maleva, mille asutamisega pandi nurgakivi Järvamaa kergejõustiku õitsengule, Malevasse koondus kogu maakonna kergejõustiku paremik. Hakkasid ilmuma edetabelid, atesteeriti spordikohtunikke ning pandi rõhku võistluste korraldamise kvaliteedile. Maleva esimeheks valiti värvikoja omanik Julius Stephan. Paide Maleva oli Eesti spordiseltside ja klubide pingereas esimese viie hulgas ja seda kuni 1924. aastani,
Mainitud seadus sätestatab notari, notari asendaja ja notarikandidaadi distsiplinaarvastutuse alused ning distsiplinaarmenetluse korra.78 Notari distsiplinaarsüüteoks on: 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine; 2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse või aukohtu ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister notarilt kirjaliku seletuse. Kui on tuvastatud notari üleastumise (väärteo) fakt, siis määrab justiitsminister notarile karistuseks noomituse, trahvi või ametist tagandamise.79
alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Sellest kasvas välja Miina Härma Gümnaasium. Asutasid Jaan Tõnisson, Oskar Kalda ja Peeter Põld. ·Eestimaa Rahvahariduse Selts- 24. augustil (6. septembril)1906 registreeritakse Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Seltsi põhikiri. Seltsi eesmärk on edendada emakeelset rahvaharidust, luua eestikeelseid koole, asutada raamatukogusid, kirjastada eestikeelset õppekirjandust. Eestseisuse esimeheks valitakse Tallinna linnapea V. Lender. Asutamisaastal on liikmeid üle 600. 1914. aastal töötab seltsi tiiva all juba 20 haruseltsi. ·Eesti Kirjanduse Selts- on organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Eesti Kirjanduse Selts asutati 6. augustil 1907
Linna sees asuv Jaani kiriku vana kalmistu oli juba maksimaalselt ära kasutatud ja sinna matta enam ei lubatud. Kuigi Jaani koguduse eestseisus palus lausa piirijoon ümber kalmistu viia, sai seegi mure esialgse lahenduse ligipääsutee avamisega vabaks kasutuseks.59 Hilisemalt aga 54 Valgamaa ..., lk 528 55 Valgamaa ..., lk 529 56 V. Saretok. Läbi uduliniku II ..., lk 150-151. 57 Samas, lk 144. 58 V. Saretok. Läbi uduliniku I ..., lk 69. 59 Valga Jaani koguduse eestseisuse kiri Eesti-Läti piirikomisjonile 29.05.1925. // ERA.1604.1.105, l 46; Läti saatkonna verbaalnoodi tõlge 16.09.1925. // ERA.1604.1.105, l 68. 15 alustati Toogipalus matmist ka Võru maantee vasakule poolele, kuhu tekkis kalmistu Eesti osa ja kuhu ka praegusel ajal suurem osa valgalastest maetakse. Peale luterlike koguduste matmismurede oli probleeme ka jumalateenistuste korraldamisega. Kesklinnas asuv Jaani
nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes. 4) Lõuna-Saksa raadiseadus (Baden-Württemberg, Baier): valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse. Bürgermeistril on seejuures tugev võtmepositsioon: ta on volikogu esimees ja samaaegselt volikogu juht. 5) Omavalitsusseadus (viiel uuel liidumaal, endine SDV): valla või linna esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud. Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad. Määravaks on maakonna esinduskogu (Kreistag), maakonna komisjoni (Kreisausschuss) ja maakonnanõuniku (Landrat) või maakonna ülemdirektori (Oberkreisdirektor) omavahelised suhted. Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimu-organ. Selle õiguslik staatus ja struktuur on analoogsed valla esinduskogule.
annaabi.ee 
