Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist), sealhulgas edendamised haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Gertu Põldmaa 9. klass
kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi, sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas. Hea puhkekohana teatakse Eesti suurimat saart ehk Saaremaad , kus on ilus loodus ning nii mõningaid vaatamisväärsusi
7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad -
Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad -
segunevad rähksete gleimuldadega. Edelaosas lisanduvad gleistunud rähkmullad. Valla keskosas esineb veel leostunud ja leetjaid savimuldi segus gleistunud leostunud ja leetjate liivsavimuldadega. Rannikul on valdavateks sooldunud ranniku- ja gleistunud rähk- ning rähksed gleimullad. Piki Mändjala-Järve randa kulgevad leede- ja gleistunud leetunud mullad. Kirdeosas leidub madalsoomuldi (Piila raba). Taimestik Saaremaal on valdavaks loopealsete ja puisniitude valdkond. Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tõttu on Saaremaa floora liigirohke. Kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb siin 80 %, s.t üle 900 taimeliigi. Looduslikult kasvavad siin näiteks: 11 jugapuu, luuderohi ja tuhkpihlakas. Valdavateks puuliikideks on mänd ja Saaremaale iseloomulik harilik kadakas. Ülekaalus on männimetsad (valla põhja- ja loodeosas), ülejäänud
6 Meid ümbritsevat maastikku võib vaadelda kui kildudest koosnevat mosaiiki. Need killud erinevad üksteisest nii loodustingimuste kui ka kasutuse poolest. Tänapäeva maastikus, mida on suuresti kujundanud eelnevate inimpõlvede tegevus, eristatakse loodus ja kultuurmaastikku. Viimane on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel. Inimmõju lakates võib see pikapeale taas omandada loodusmaastiku ilme. Inimese jaoks on maastikud seega elu ja tegevusruumiks, mida ta muudab nii sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest kui ka poliitilistest tõekspidamistest lähtudes. Varasemal ajal nähti maastikus vaid inimese elulisi vajadusi rahuldavat ressurssi, hiljem on hakatud hindama maastiku mittemateriaalseid väärtusi . Rannikud erinevad sisemaistest aladest nii looduse kui kasutuse poolest. Mere mõju ei piirdu ainult otsese üleujutuse ja aktiivsete rannaprotsessidega, soolased veepritsmed kanduvad
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s
Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm. Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Oosidega maastikud leiame näiteks Neerutis, Aegviidu-Nelijärvel jm. Sandurid on lauged liiva- või kruusakuhjatised, mis on laiad ja enamasti veidi lamedad. Sandurid tekkisid sängita voolanud sulamisvees settinud materjalidest. Suurim sanduriala on Islandi saarel (1300 km2). Neid leidub ka mõnedel Põhja-Jäämere saartel, aga näiteks ka Lõunameres Kergueleni saarel ja Eestiski. Sellised on näiteks Nõmme ja Männiku liivamäed Tallinnas.
põdrakanep, laanik, palusammal, metskäharik, harilik kaksikhammas) TAIMKATE JA ÖKOLOOGIA Taim ja keskkond Keskkonnategurid: keskkonnategurite koosmõju seaduspärasusi Keskkonnategurite mõju on kompleksne. Miinimumreegel – mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem. Suhteline kasvukohapüsivusreegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige enam ökoloogilisele amplituudile. Taimepopulatsioon Populatsioon – kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal moodustavad populatsiooni Tsönopopulatsioon – kõiki mingis taimekoosluses kasvavaid ühe taimeliigi isendeid hõlmav populatsioon Tsönopopulatsiooni koosseis :
tarna, kollase tarna, kastekaera jussheina, hallika tarna pika tarna, jussheina karusambla, tedremarana luhtkastevarre kooslused. Praegusest levikust on andmed ebatäielikud: madalasaagikate ja vähese söödaväärtusega heina tõttu on need jäetud kasutusest ammu välja ning enamasti asendunud soostunud võsastike ja metsadega. Allikalised soostunud rohumaad ja allikasood Toituvad survelisest põhjaveest, mis allikatena maapinnale jõuab. Väga piiratud levikuga. Taimestik sarnaneb liigirikastele soostunud ja madalsookooslustele. Sagedamad taimekooslused on villpea niitja tarna, raudtarna, ümartarna ning pruuni sepsika skorpionsambla kooslus Eestis piiratud levikuga allikalistel aladel, ent niigi piiratud levikut on vähendanud kuivendamine. Tüübiline näide on Viidumäe allikasoo. Madalsoorohumaad Turbakihi paksus rohkem kui 30 cm. Tekkinud enamasti soometsadest karjatamise ja niitmise tagajärjel. Liigniisked, põuastel suvedel võivad
järved mõjutavad vähem. Kristallide tekkel on oluline nn. koondumis- ehk kondensatsioonituumade (tolmu) Tähtsad mesokliima kujundajad on ka sademed 10 m kõrguse kasvu annab 1% olemasolu. Seega puhastab tekkiv lumi õhku, tuues tolmu kristallide koostisosana lisasademeid. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem kui teistes piirkondades. Eesti maapinnale. Tolmu puudumisel kristalle ei teki ja allajahtunud udupiisad püsivad pilvena Pilvede hajutamiseks lennuväljade kohal või sademete tekitamiseks põuasel ajal on
1297 keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie Vaika linnukaitseala. 14. augustil sõlmisid 1933 hakkas ilmuma LUS-i ajakiri Eesti Loodus. NSV looduse kaitsest". Asutati neli riiklikku Tallinna lähedastel saartel: Naissaarel, Aegnal Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta 1935 võeti vastu ,,Looduskaitse seadus", Eesti Nigula), 28 keeluala ja kehtestati üksikobjektide ja Paljassaarel. Keelu mõte oli küll hoida saarte esimene. Asutati riigi looduskaitse nõukogu
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste
looduskeskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi, kuid kogu oma arengu vältel mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, taimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks: - puude omavaheline vastastikune mõju - mõju ümbritsevale keskkonnale. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumisel) tekib selle all metsale omane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama teatud
taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik. Metsa looduslik uuenemisdünaamika: Pidev areng - valdab viljakates kuuse- ja lehtpuurohketes kasvukohtades, enamasti on tegu häildünaamikaga (vanade puude väljalangemine, lokaalne tuulemurd ja tormiheide, putukarüüste jmt; 1 Rindeline areng looduslikud häiringud kiired ja/või ulatuslikud muutused metsamaastikul: tulekahjud,
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
