hakati Eesti NSV-s kultuuripoliitika demokraatlikumaks muutmisel toetuma. Poliitilist reformi alustas peasekretär sooviga tõhusamalt rakendada majandusreformi, eeldades, et need reformid saavad kulgeda koos. Autoritaarse kontrollimehhanismi lõdvenemine viis aga majandusreformi läbiviimise kriisi ning alates 1988. a. nihkus rõhuasetus poliitilisele reformile ja struktuurimuudatustele riigiaparaadis.5 Mitmed uurijad (Olev Liivik, Rein Taagepera) on leidnud, et Gorbatšovi perestroika-poliitika rakendamine Eesti NSV-s EPK Keskkomitee kaudu toimus teatava ajanihkega ning veel 1986. a. valitses ENSVs sisuliselt stagnatsiooniperiood. Siiski leidus ENSV ühiskonnas ka perestroika esimesel perioodil märkimist väärivaid algatusi, mille genereerijaks oli valdavalt kultuurieliit. Siinse küsimusetõstatuse seisukohalt on eriti oluline ENSV loominguliste liitude aktiveerumine ning Loomeliitude Kultuurinõukogu loomine,
Rein Veidemann Ege-Ly Viirmaa 10-2 Elulugu Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946 Kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik, kirjanduskriitik ja õppejõud. Õppis aastatel 1954-1965 Pärnu 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis. Õppis 1969-1974 Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981. 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992 Keskerakonna liige 1992-1996. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992.
säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond · Asutatud 1991 · Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995-1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar · Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, K. Laanet, D. Borodits, A. Must, T. Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta · Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses · 2004 leping Ühtse Venemaaga
aastate teisel poolel. Ilmnema hakkasid stambid, toimus bürokratiseerumine jms, mis iseloomustasid kogu ateismivaldkonda sel perioodil. Suvepäevad olid suunatud peamiselt keskkoolilõpetajatele, ent ei põlatud ära ka mõni aasta vanemaid, kes ei olnud varem suvepäevadest osa võtnud. Lühidalt kokku võttes olid suvepäevade sisuks igasugused üritused: sport, tants, matkad, ekskursioonid, äärmiselt oluliseks peeti loenguid ideoloogilistel teemadel, mis ei olnud ainult konkreetselt kirikuvastased, vaid ka üleüldist laadi; kohtumised kunstnike, näitlejate, sõjaveteranide, tööeesrindlastega; esinesid muusikud ja diskorid, lõkkeõhtutel toimusid arutelud perekondlikel, ühiskondlikel ja usulistel küsimustel, äärmiselt populaarsed olid tõrvikurongkäigud. Tihti olid esindatud ka vennasvabariikide või ida-bloki riikide noored, aga oli ka külalisi Kuubalt. Suure osa oma eesmärgist suvepäevad täitsid - juba 1960
Rein Veidemann Referaat Koostas: . 2008 Rein Veidemann Rein Veidemann, sündinud 17. oktoobril 1946, on nii kirjanik kui teadlane, poliitik kui ajakirjanik, maailmaparandaja ja lihtsalt kirglik inimene, ning peale selle veel Tallinna Ülikooli õppejõud. Ise on ta aga öellnud, et on totaalne romantik. Abielus on ta Andra Veidemanniga, kes on Eesti etnoloog ja poliitik. Rein Veidemann on mees, kes tegeleb pideva enesetäiendusega. Vene ja soome keel räägib Veidemann vabalt, inglise keelt erialase ja argisuhtluse tasemel, saksa keeles on ta aga
õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eesti kultuurielu Kontrollis kultuuriasutuste kaadrit, pidades arvestust parteilise kuuluvuse üle. Lubas ja kinnitas erinevate kultuuriürituste programmi. Kontrollis erinevate kultuuriürituste läbiviimise ideoloogiliselt õiget suunitlust. Määras aunimetusi. EKP KK kultuuriosakond suunas väljapoole Eestit esinema sõitvate kultuuritegelaste tegevust
Seda näeb nii kujutavas-, kui tarbekunstis. Tartus toimus Pallase väärtuste juurde tagasi pöördumine, kus paljud kunstnikud eirasid täiesti ettekirjutusi ja lõuendil leidis oma koha taaskord artistlik spontaansus. Vastandina akadeemilises koolkonnas kohustuslik formalism. Mentaalne vabanemine sai osaks ka vangilaagrist naasvatele omaaegsetele sõpruskond kunstitudengitele, kes 1956 aastast jätkas kõrvuti tegutsemist ja eneseotsinguid. 1960. Sügisel tartu VIII Keskkoolis toimunud Ülo Soosteri vaimse juhtimise all korraldatus näitus Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Valrus Okase, Lembit Saartsi, Lüüdia Vallimäe-Margi ja Heldur Viirese osavõtul esitas ilmekalt erinevaid suundi stiilis ja vormis. Tartlastele on eriti iseloomulik kapseldumine oma tegevustesse, mida võibki kirjeldada kui metafüüsilise ruumi, oma individualism, unenäolise veidruse, romantismi ja äärelinna ajatu atmosfääriga. Joonis..... Kaja Kärner Lõuna Eesti maastik
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Moskva Olümpiamängud: osales 81, ei osalenud 64 riiki. Tallinnas toimunud olümpiamänguse korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika". Olümpiaadiks Tallinn ehitas : - Pirita Purjespordikeskus, laevakujuline olümpiaküla - 314 m kõrguline teletorn - Tallinna Peapostkontor - Tallinna lennujaam - Hotell Olümpia - Tallinna Linnahall
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin ..........................
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Stra
● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget; ■ Riiginõukogu 40 liiget. ● Veebruar- Riigivolikogu valimised; ○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia). Majandus:
1. lauljad ( klassikaline laul, ooper) Heli Veskus Atlan Karp Märt Jakobson Tõnu Kattai Merle Jalakas Valentina Kremen Taisto Noor Alla Popova Karmen Puis Jaan Willem Sibul 2. elavad heliloojad (nimi + sünniaasta) René Eespere 1953 Olav Ehala 1950 Igor Garsnek 1958 Sven Grünberg 1956 Tõnis Kõrvits 1969 Anti Marguste 1931 Rein Rannap 1953 Urmas Sisask 1960 Toomas Trass 1966 Erkki-Sven Tüür 1959 3. pillimehed (nimi + instrument) Küllike Tikk - löökpillid Tanel Tamm - tuuba Tõnu Pärtin - tromboon Silver Mesi - metsasarv Viljar Lang - trompet Johanna Tuvi - fagott Tõnu Kalm - klarnet Maimu Kaarde - oboe Heili Mägi - flööt Jaanus Roosileht - kontrabass 4. dirigendid (orkester, koor)
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid terviklikus käsitluses soomeugri rahvaste kultuuriloo asjad. Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist. Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada? Kas on teil kavas anda kuulajatele ka kodutöid? Seda ma mõtlesin, et paneksin neid see on muidugi vabatahtlik luuletust või väikest proosapala kirjutama
· Peaminister: Andrus Ansip (REF) · Põllumajandusm.: Helir-Valdor Seeder (IRL) · Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL) · Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF) · Justiitsminister: Rein Lang (REF) · Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL) · Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL)
Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel." Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise oleme selle oskajatena parim reklaam oma maale ja rahvale. Pealegi on hea emakeeleoskus kasulik mis tahes võõra keele õppimisel. 2009. aasta 31. detsembri Postimehes räägib kirjandusprofessor Rein Veidemann keelest kui meie olemise kojast ja kõiksusest, meenutades saksa filosoofi Johann Gottfried Herderi öeldut: keel on inimhinge kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger, lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann: 2009). Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama saada. Valitseb ajakirjandusvabadus ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt
Esemekogu ja filmiarhiiv. Arhiivid: 1) topograafiline arhiiv- välitööde päevikud ja reisimärkmed alates muuseumi asutamisest 1909 aastast. Need sisaldavad kogumismatka teekonna kirjeldusi, kohalike inimeste suhtumist, teavet esemete, legende ja jooniseid esemetest ning üldisi etnograafilsi tähelepanekuid suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse ja ehitiste kohta. 2) etnograafiline arhiiv- muuseumitöötajate ja stipendiaatide poolt kogutud ja kirja pandud tööd teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö, kombed ja toit jne. 3) korrespondentide vastuste arhiiv- suurim arhiiv, mis sisladab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid- vastuseid muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel. 4) sanitaar-topograafiline arhiiv- tervishoiu instituudi poolt kogutud üle-Eestilised tervishoidliku inventuuri materjalid
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
7. Erinevad poliitilised rühmitused Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia) Inglismaa kodusõda- parlament Prantsusmaa revolutsioon- valitsus (direktoorium) Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond 8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang Majandusminister- Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder Rahandusminister- Jürgen Ligi Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler Siseminister- Ken Marti Vaher Sotsiaalminister- Hanno Pevkur Välisminister- Urmas Paet 9. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Ülesanded- esindavad rahva huve, mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, hoiavad ühiskonnas pluralismi
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner Varasem suuredu: seitsmevõistluses sise-EMi kuld ja sise-MMi hõbe, kümnevõistluses Euroopa meister (1998), 1996 Atlanta OMil kuues koht Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt.
- Tallinnas - 1934 valminud Kunstihoone Tallinnas Vabaduse väljakul Stalinlik arhitektuur- neoklassitsism koos nõuka sümbolitega. Nt. Sillamäe südalinn, tänapäevani säilinud Sillamäe kultuurimaja. 1955 kohustuslikus korras funktsionalism 30.aastate lõpus neoklassitsism, Pätsile meeldis A. Kotli - Tallinna laululava juhtarhitekt, seda matkitud - Vilniuse laululava - Sõpruse kino Tallinnas, ilusad sambad - 1938 A. Kotli Presidendi kantseleihoone Kadriorus (praegu president elab seal), portikus - Eesti kaitseliidu hoone Tartus, portikus - I. Laasi 1965 Kino Kosmos Tallinnas, funktsionalism Mart Port 60- 70 a. - Eesti juhtivaid funkt. Arhitekte. - Tallinna linnaosad Mustamäe, Lasnamäe tema juhtimisel - EV välisministeeriumi hoone tema juhtimisel- kõrge risttahukas torn - Üks Viru hotelli arhitektidest R.- L. Kivi - Funkts. Tartus - Ekraani kino - Ülikooli ühiselamud Palju funkts
võimaluse sõltumata usutunnistusest, nahavärvist või etnilisest päritolust. Arvan, et Marek Tamm toob välja ka hea põhjuse, miks peaks Eestimaal elav ja kodakondsust taotlev inimene siiki ära õppima eesti keele. Nimelt keeleline ebavõrdsus taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust: üha raskem on Eestis ette kujutada ühiskondlikult edukat inimest, kellel puudub eesti keele oskus. (Tamm 2007) Samas väidab Tallinna Ülikooli õppejõud Rein Veidemann oma artiklis Postimehes, et eelpool toodud Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» toob muu olulise hulgas esile ühe kõneka seose. Eestlased näevad integratsiooni senise ebaõnnestumise peamise põhjusena eestivenelaste endi soovimatust lõimuda. Teisalt, isegi keeleliselt hästi integreerunud venelased tunnistavad tõrjutust ja ebakindlust tuleviku suhtes. Seega pole keeleoskuski lõimumise ainueeldus.(Veidemann 2007)
elukohaga. Tõrjumise kaasosalised on vanemad ja õpetajad. Meetodid (vanemad): vähene tähelepanu, alahindamine, ignoreerimine, autoritaarsed kasvatusmeetodid, ei ole lapse jaoks aega. Meetodid (õpetajad): mõnitamine, alavääristamine, ebapedagoogiliste võtete kasutamine, ebavõrdne kohtlemine. Eesmärk: Täiskasvanute usaldusväärsuse taastamine laste silmis (võimalus usaldada oma muresid ja saladusi). Laste arvamus ühiskondlikult tundlikel teemadel Homoseksuaalsuse kohta on asenduskodus elavatel lastel vähe teadmisi ning nende algteadmiste põhjal kujundatakse arvamus. Laste dilemma: kui teaks, et on sünnipärane, siis soosiks enam, kui aga vabatahtlik valik elu jooksul, siis oleks raskem sellega leppida. Noortes tekitab ebakindlust üldine ühiskondlik hoiak ning hirm, et last, kes elab samasooliste vanematega, võidakse kiusama hakata. Lastel on palju küsimusi, millele tuleb täiskasvanutel
meenutustest temast ning andmetest 20. Augusti Klubi kohta. Seega uurimuse eesmärgiks on jäädvustada Uno Antoni elu ja tegemisi, tema osa Eesti omariikluse taastamise käigus ja edaspidi. Uno Anton. Erakogu 1. Elulugu Uno Anton sündis 04. aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks
2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed ,,MRP", hiljem ka ,,SHP", kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval seisukohal öeldi, et mõte on hea, kuid teostamatu. Eelviimase kõnelejana ütles Heinz Valk:
argielus jne. Näiteks võimu umbisikulist olemist märgib kasvõi alguse situatsioon, kus peategelane saab mingi kutse kelleltki, kuid ta ei tea kellelt. Selline käsk kuskilt, kuid käsu autrit ei ole kuskilt aimata. TKK Undil oli kunagi romaan ,,Hüvasti, kollane kass" (1963). Unt kirjutab oma koolipõlves kirjutatud romaani ümber. See ümberkirjutamine tehniliselt tähendab seda, et ta kirjutab sinna ühtteist juurde, midagi on kärbitud, muudab stiili natukene. Nt Veidemann on öelnud, et see TKK on eesti esimene dekonstruktoristlik romaan. Selle sügavam mõte on aga natke teine. HKK-s Unt kirjutab 60ndate maailmast, kus inimeste maailmas on äkitselt natuke rohkem iseseisvus, otustsusvõimet ja positiivsemaid jooni. Iseenesest Unt kui 60ndate esikirjanik on Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi
2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. [2, lk 62] Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed ,,MRP", hiljem ka ,,SHP", kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. [3] Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. [2, lk 62] 7 Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval
Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak. Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel ,,Balti tee". Suur väljakutse oli esitatud.
jõhkrust." Kalev Kesküla ,,Aga luuletaja Kareva on oma eheduses just see, mida kannab endas Ophelia: religioosselt andumuslik, armastusjanune, vabaduse ja paratamatuse piiril heitlev, küsiv ja sealsamas vastav, õrn ja habras ja murdumiseni suure hingega vaid naine." Rein Veidemann Doris Kareva luulest Range vorm ja viimistletud keel 1980. aastatest sümbolistlik (uusromantiline) Armastus, religioon, loodus, surm Doris Kareva ütleb, et tema luuletused on nagu ekstrakt, kontsentraat - valad vett juurde ja saad jälle ämbritäie keelekastet. Elu ja uni lehed ühelt ja samalt puult, ruumitust raamatust. Kes loeb järjest, see elab, kes lehitseb, see näeb und. Elu ja uni - kaks õde.