.............................................................................. RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 19281941...................................................................................... RAHATÄHED............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS:.............................................................................................
..................................................................6 2.1. Eesti mark........................................................................................................................6 2.2. Eesti kroon.......................................................................................................................6 2.2.1. Pangatähed................................................................................................................6 2.2.2. Mündid......................................................................................................................7 2.3. Rubla................................................................................................................................7 3. MAKSEVAHENDID AASTAST 1992...................................................................................8 3.1. Eesti kroon taasiseseisvunud Eestis................................................................................
aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011. 15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Eesti Kroon oli kibel 19 aastat! (Kas ta ei vinud siis hte aastat veel olla? oleks saanud juubeli !) Pangathed Sellised rahathed olid kasutusel vanasti * 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid Mnte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: * 1 sent * 2 senti * 5 senti * 10 senti * 20 senti * 25 senti * 50 senti * 1 kroon * 2 krooni Kroon veti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. ks kroon jagunes sajaks sendiks. Pangathed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes vitsid vastava konkursi. Kupride esikljel kujutatakse mnda kultuuritegelast, tagakljel eestlastele olulist paika vi smbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupride
1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla, mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform, kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti. Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem president oli enne II maailmasõda Juri Jaakson (nov 1926 - juuli 1940). 1940.aasta juulist- oktoobrini täitis presidendi kohustusi Juhan Vaabel. Pärast 50-aastast vaheaega alustas Eesti Pank taas tegevust 1.jaanuaril 1990
EESTI KROONI LUGU JARMO LIUKANEN ANNELIIS AETTIK ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(1) • Marga kiire inflatsioon • Riigi kullavarude kahanemine • Olukorra parandamiseks vajalik rahareform ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992–
2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes 7-8 6. Kokkuvõte 8 7
.......5 2. EESTI RAHA.........................................................................................6-11 2.1. Eesti mark 1918-1927............................................................... ..............6-7 2.2. Kuldkroon 1924- 1928........................................................................................................7 2.3. Eesti kroon 1928-1941.................................................................... ........7-8
Siim Kallast võib pidada krooni isaks. Tema juhtimisel Eesti Pangas koos käinud töögrupp pidas ajurünnakuid pea iga päev (6: 58- 59). 1.4 Rublad vahetatakse kroonideks Mai keskpaigaks olid rahareformi puudutavad seadused valmis ja need kiideti ka Riigikogu poolt heaks. Krooni käibelelaskmise päevast hakkasid kehtima rahaseadus, välisvaluutaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta (7: 52). Eesti Vabariigi rahaseadus § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on üks kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid) ja § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eest Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale krooni (Eesti Vabariigi rahaseadus 2009). Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale
Kuid oma raha noorel riigil veel ei olnud. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõimalikud vene paberrahad-tsaarirublad, duumarublad, ,,kerenskid"- ning Soome margad. Novembris 1918, pärast sakslaste lahkumist, oli ringluses mitmesuguseid Vene ja Saksa rahatähti. Neile lisaks paiskas Eesti valitsus detsembris 1918 käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka. Kuna võõras valuuta ei saanud rahuldada noore iseseisva riigi vajadusi, hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Kuigi rahatähtede kehtestamise otsus võeti vastu juba 30.novembril Ajutise Valitsuse istungil, läks uue raha käibeletulemisega siiski veidi aega. Kuid vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige Vabadussõja pidamiseks oli tarvis otsekohe. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti ajutine Valitsus 18. jaanuaril 1919 riiklikeks
Alates 1918. aastast 24. veebruar ringlesid Eesti Vabariigis tsaariaegsed Vene rublad, Saksa okupatsiooni idamargad, Soome margad, duuma rublad ja Kerenski rahad. Samas mainib ajaloodoktor Jüri Ant, et nende kõrvale tulid veel Judenitsi rahad ja Nõukogude Vene sovznakid. 1918. aasta 30. novembril deklareeris Ajutine Valitsus, et Eesti rahaühikuks on mark, mis võrdub Soome margaga. Sellest kirjutab Leho Lõhmus (ajakiri Mees, 1996, nr 8, lk 20): ,,Samas määrati kindlaks kursid teiste rahaühikutega , millega eelmised võimud olid riigi üle ujutanud. Nii oli Eesti mark korraga seotud mite kiiresti väärtust kaotava rahaga, kuna tal endal tegelikult sisuline väärtus definitsioonid puudus". Hakati valmistama esimesi rahakavandeid. Kõigest, mis puudutas rahareformi hakati mõtlema ja kirjutama ajalehtedes toimus 20-ndatel. Rahasüsteemi muutmiseni jõuti alles 1928. aastal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
