R. Faehlmann Põhitegelased: Vanaisa Vanemuine Emajõgi Koit Hämarik Endla järv Juta Lühikokkuvõtte: Müütilistest muistenditest saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb. Rõõmu täis Vanemuine haaras kandle ja hüppas maa peale. Kus ta tantsivad jalad maapinda puudutasid, seal ainult tärkasid lilled ja kasvasid puud. Minu arvamus: Täitsa toredad muistendid, soovitan lugeda.
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.)
ala tühjendada 10 minutiga. Korraldati gladiaatorite võtluseid ning ”merelahinguid”, mille käigus suri üle 500 000 inimese ja üle 1 milj looma. Panteon Rooma Panteon on kõige paremini säilinud ehitis sellest perioodist. Arvatakse, et see on ehitatud kõikidele jumalatele või imperaatori esinemiskohaks. Hoone koosneb kahest osast – klassikalisest vana-kreeka eeskojast ning Roomlastele omapärase ringikujulise hooneosast. Ringikujulise hoone diameeter on 43, 2 m, mis on samal ajal ka kupli kõige kõrgema koha mõõt. Kupli kõige kõrgemas osas on 8, 8 m suurune avaus. Caracalla termid Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Kompleks oli 12 ha suur ning hõlmas lisaks saunadele ka staadioni, lilleaia, raamatukogu ning muusikatoad.
Kiidusõnu väärivad ka filmi meisterlik operaatori- ja kunstnikutöö ning visuaalsed efektid. Filmi on lavastanud Oscari-võitja Peter Jackson, kes kirjutas stsenaariumi koos "Sõrmuste isanda" triloogia kaasautorite Fran Walshi ja Philippa Boyensiga. Peategelane Susie Salmon (Saoirse Ronan) on 14-aastane, kui tema pere naabruses elav paadunud lasteahistaja ta mõrvab. Tüdruk ei suuda lahkuda teispoolsusesse, vaid jälgiboma pere ja ka mõrtsuka tegemisi n.ö taeva eeskojast. Kuigi teda ootab kirgastes värvides paradiis, ei suuda ta lahkuda ta on liigselt kiindunud oma peresse ning tema hing ihkab kurjategijale kättemaksu. ,,Ma ei ole enam mitte keeg!" ahastab ta teispoolsuse lävel. Kui kohtume peategelasega, on ta juba elavate hulgast lahkunud ning vaatab tagasi oma lühikesele elule. Ta räägib oma lugu reipa, kuid samas kuidagi painava häälega. Väga tähenduslik on filmi algus: peategelane on paariaastane tüdrukutirts, ta vaatab
mis veel vanast ,,heast" ajast alles oli. teisse kõigisse, varem elanutesse ja praegu elavatesse, nii et Sisu teie mamma, teie ja onu enam ei märkagi, et te elate võlgu, võõral arvel, nende inimeste arvel, keda te oma eeskojast kaugemale ei lase. /--/ Ometi on täiesti selge, et olevikus elamise tarvis tuleb enne lunastada minevik, sellele kriips peale tõmmata; lunastada saab seda aga ainult kannatuste läbi, ainult tohutu suure, lakkamatu tööga." · ,,Minu arvates on niiviisi: kui tüdruk kedagi armastab, siis on ta järelikult kõlvatu." · ,,Igaüks peab oma kohta teadma." · ,,Oled huntide sekka sattunud, siis pead nendega koos uluma." · ,,Näljane peni mõtleb ainult lihast."
hilisemate seintega varjatud. Hoone kelder on kaetud madalate ristvõlvidega, mis toetuvad neljatahulistele piilaritele. Kaks keldri siseportaali pärinevad sel kohal asetsenud 14. sajandi elamust, kus nad olid kasutusel välisportaalidena. Vahetult pärast peahoone valmimist 15. sajandi algul ehitati sellest lõuna pool asuvale kitsale krundile ka kaks väravahoonet, üks Pika, teine Laia tänava äärde. Pika tänava äärses kitsas väravahoones paiknes aktsiisikamber, kuhu pääses eeskojast selleks ehitatud trepi ja ukse kaudu. Mainitud ukseava kaunistati 1551 raidkivist kahepoolse siseportaaliga, mis on säilinud. Laia tänava äärsel väravahoonel (praegune Lai 14) oli aitelamule iseloomulik välisarhitektuur, seal paiknes nn pruudikamber ja gilditeenri korter. Selle hoone hoovikülg oli omapärane - ta toetus nimelt kahest kandekaarest moodustatud kaaristule. Kaaristu on säilinud, kuid uuemate ehitistega osalt varjatud. Hoone 15
omast tarkusest otsustanud maailma luua. Kangelased kiitsid selle muidugi heaks. Sellel ajal kui kangelased magasid, oligi Vanaisa loonud maailma. Kangelased imestasid ning hakkasid maailma täiendama. Vanaisa oli ise aga magama läinud, kuna ta oli loomisetööst väsinud. Niisis, võttis Ilmarine tüki oma parimat terast ja tagus sellest võlvi, mille ta telgiks üle maa laotas. Ta kinnitas sinna külge ka kuu ning tähed. Nii tekkisidki taevas, kuu ja tähed. Hiljem võttis vanaisa eeskojast valguseandja ja pani ka selle telgi külge. Nii tekkis päike. Rõõmus vanemuine haaras kandle, ning hüppas maapeale. Tema tärgatas lilled, puud ning laululinnud, kes laulsid koos temaga. Ka teised kangelased pillerkaaritasid metsades ja mägedes. Vanaisa oli ärganud ning tähele pannud, et kangelased on maailma muutnud. Ta oli tehtuga rahul, tema sõnul oligi kangelaste ülesanne maailm ilusaks teha. Vanaisa lubas ka inimesed ja igasugused loomad luua, kes hakkavad maailma looma
püramiididega. Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri. India templid koosnesid tavaliselt kolmest osast: kaetud sammaskojast, kuhu pääsesid usulikud, eeskojast ja kõige pühamast paigast, mille kohal kõrgus suur torn. Templi tähtsaim osa oli püha paik - igast küljest kinnine ruum. India kultuur saavutas oma õitseaja Gurpa dünastia ajal (320-480). India vanimad skulptuurid pärinevad III-II saj. e.m.a. TOIT Toit võib olla väga piprane, aga pikapeale harjub täiesti. Tavaline toit on thali, mis kujutab endast kandikule asetatud keedetud riisi, paksu läätsesuppi ning mingit maitsestatud keedetud köögivilja (kartul, lillkapsas jm)
aastal. Peale seda kaotas Haava igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Masenduses otsustas Haava katkestada kõik suhted ja kirjavahetused ja oma järgneva elu pühendada teiste eest hoolitsemisele halastajaõena Peterburi-lähedases diakonissiasutuses. Sellest ,,manala eeskojast" pöördus ta sajandi algul Haavakivile abistama seal veskirentnikuks hakanud venda. 1904. aastal tuli raske haigus, mis luuletaja aastaks voodisse köitis. Haigusest võitu saamisega ärkas ootamatult uus tööhoog, huvi elu ja ühiskonna vastu. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana.
Paremad hästisäilinud näited on Matkamaja (Raekoja plats 18), Tallinna Linnateatri hoone (Lai 23), hooned aadressidel Vana turg 6, Kuninga 1, Pikk 71, Lai 29, Lai 40, Vene 17 ja 23, Rüütli 12, Suur-Karja 8. Keskajal ehitati elamuid tavaliselt sarnaste põhimõtete järgi. Ka ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud omaniku jõukusele vaatamata üksteisega võrdlemisi sarnased, erinedes vaid mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Väliselt oli keskaegsele elamule iseloomulik kitsas esisein ja kõrge teravatipuline viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad
toredus. Selles templis oli kõik liialdatud, ülekuhjatud ja jämedakoeline. Tempel ei olnud püstitatud kolmeastmelisele, vaid seitsmeastmelisele alusehitisele ning seda ümbritsesid kuuskümmend kuus sammast. Sissekäigu ees asetses ruudukujuline ruum, mis oli nagu pärsia sammassaal (apadana) täidetud kaheteistkümne sambaga. Tagumisest seinast viis trepp üles kõigist külgedest suletud templi eeskotta, teine trepp läks eeskojast järsult alla omalaadilisse avatud õue. Templil puudus katus. Keskel kõrgus vahesein, mille taga paiknesid pühad ruumid ja pühad allikad. Võimalik, et välimuselt säilitas tempel teatud sarnasuse klassikalise peripteeriga, 7 kuid siseruumide mitmekesine jaotus, üles-alla liikumine ja valguse kontrastid meenutasid rohkem idamaist templit kui kreeka ehitist.
Viimased asusid harilikult hoovimaja teisel korrusel, kuhu pääses kas puust välistrepi või siis müüritrepi kaudu. Müüritrepp paiknes reeglina poolümaras väljaastes. Hoovihoone ülemised korrused toetusid vahel ka sammastele, et kitsastel kinnistutel paiknevaid õuesid avardada. Ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud sõltumata omaniku jõukusest üksteisega võrdlemisi sarnased. Teineteisest erinesid nad ainult mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Elamu keskseks ja tähtsaimaks ruumiks oli selle tänavapoolses osas paiknev eeskoda (diele), mis oli eluruumidest poolteist kuni kaks korda kõrgem. Eeskoda oli väga suur, ulatudes vahel 100 ruutmeetrini ja isegi üle selle. Tänavalt viis eeskotta teravkaarportaal, sellega külgnesid suured
(1) Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri. India templid koosnesid tavaliselt kolmest osast: kaetud sammaskojast, kuhu pääsesid usulikud, eeskojast ja kõige pühamast paigast, mille kohal kõrgus suur torn. Templi tähtsaim osa oli püha paik - igast küljest kinnine ruum. India kultuur saavutas oma õitseaja Gurpa dünastia ajal (320-480). India vanimad skulptuurid pärinevad III-II saj. e.m.a. (1, 2 ) 6 TAVAD JA KOMBED Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur
Teenistusmure viis Haava 1894. aastal Peterburisse, kus ta leidis ajutist tööd halastajaõena, hiljem oli seltsidaamiks ja koduõpetajaks. Kaotusrikast, rahutut elu tumestas veelgi enam J. Lellepi raske haigus. Saanud Teskovo eesti koguduse pastoriks, suri 1898. aastal ka Lellep. Haava katkestas nüüd kõik suhted ja kirjavahetused ning otsustas ennast matta haigete vanainimeste põetamise töösse Peterburi lähedases diakonissiasutuse. Sellest ,,manala eeskojast" pöördus ta sajandi algul Haavakivile abistama seal veskirentnikuks hakanud venda. !904. aastal tuli raske haigus, mis luuletaja aastaks voodisse köitis. Vaba kirjanikuna Tartus. Haigusest võitu saamisega ärkas ootamatult uus tööhoog, huvi elu ja ühiskonna vastu. Lühikese ajaga valmis mahukas luuletuskogu käsikiri. Haava asus nüüd kutselise kirjanikuna alaliselt Tartusse, elatudes esialgu tõlketööst. Varsti aga ilmusid uued
nad jooksid sealt ära. Korraks olid nad ka eksinud, kuid jõudsid siiski õigesse kohta tagasi. Enne magama jäämist hakkas Illimar koduigatsust tundma. Illimar oli nüüd juba kolmandat päeva kodus. Järgmisel päevalgi oli ta veel väsinud. Nüüd hakkasid Illimarile meenuma detailid linnast ja linna mineku teest. Ta mängis mängu, kus vedas sõrmega jutti mööda seinu ja kappe, ilma et sõrme lahti tõstaks. Ta käis terve tagatoa läbi ja eeskojast läks kiiresti läbi ning ka mööda maja seina vedas ta oma sõrmega. Kuid lõpetas ta seasulu juures. Siis läks ta koopakünkale ning jälgis ümbritsevat loodust. Sinna tuli kass, keda kutsuti Antsuks, kuid nagu linnas välja tuli siis oli tema nimi hoopiski Napoleon. Kui Illimar koos isaga läbi mõisa läks siis tundus nagu oleks mingi rahvaste rändamine lahti. Kõik läksid jaanitulele. Illimar ei pannudki tähele, et kui nad kohale jõudsid siis oli juba pimedaks läinud
Te peate võimudesse austusega suhtuma." ,,Aga kas mina ütlesin võimude kohta midagi halba?" küsis Kovalenko, vaadates teda vihaselt. ,,Palun, jätke mind rahule. Ma olen aus inimene ega soovi säärase isandaga nagu teie rääkida. Ma ei armasta keelikuid." Belikov hakkas närviliselt rabelema ja riietuma, jubeduse ilme näol. Sest ta kuulis ju esimest korda oma elus sääraseid jämedusi. ,,Võite rääkida, mis soovite, ütles ta, väljudes eeskojast trepikäiku. ,,Ma pean teid hoiatama: vahest on meid keegi pealt kuulanud, ja et meie kõnelust mitte võõriti ei seletataks ja et midagi ei juhtuks, pean ma härra direktorile meie kõneluse sisu ette kandma... peajoontes. Olen kohustatud seda tegema." ,,Ette kandma? Mine, kanna!" Kovalenko haaras tal tagant kraest kinni ja tõukas ning Belikov lendas trepist alla, kolistades oma kalossidega. Trepp oli kõrge, järsk, kuid ta veeres õnnelikult alla; tõusis ja
A SÜSTEEM Tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel (krepidoma). Stülobaat - viimane aste, millel seisab sammas. Põhiplaanilt piklik nelinurk, jaguneb kolmeks osaks: Naos - keskmine, pearuum Pronaos - idapoolsel otsküljel asuv eeskoda; samasugune ruum ka tihti lääneküljel (opisthodomos) Templivormid: Antidega tempel - kõige lihtsam vorm; koosneb naosest ja eeskojast; eeskojal kaks külgmüüri ja lahtisel küljel kaks sammast Topeltantidega tempel - sama, mis eelmine, aga sel ka kahe sambaga tagakoda Prostüül - eeskoja moodustas sammaste rida. Amfiprostüül - sammaste rida ka tagaküljel. Peripteer - Kreeka templi täiuslikem ja klassikaline vorm; sammasterida (peristüül) ümbritses kogu hoonet.
annaabi.ee 
