Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritiseerimin Mittedemokraatlik ühiskond 7. Ajakirjandust kontrollib võimupartei. 8. Lubatud on 1-2 infoallikat. 9. Teave läbib eeltsensuuri. 10. Võimu tegevus on avalikkus eest varjatud. 11. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu. 12. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav informatsioon. Kommunikatsiooni roll ja funktsioonid ühiskonnas: · Massiteabevahendite ülesanne on harida ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. · Kommunikatsiooni arengutase mõjutab majandust. · KOmmunikatsioon seob riigi ühtseks tervikuks.
9740 8168 - 2250 Kindel summa 7490 x 0,21=1572 Tulumaks Demokraatlik ühiskond Totalitaarne ühiskond Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud 1-2 infoallikad Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik Võimu tegevus avalikkuse eest varjatud Valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud Lubatud vaid lojaalsus või valitsuse ülistamine Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine massiteabekanaleid keelatud või tehniliselt võimatu
mittedemokraatlikus riigis? Demokraatlikus: Ajakirjandus on vaba, puudub tsensuur, kasutada tohib teiste riikide teabekanaleid. Infoallikaid on palju, nende suunitlus on erinev. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimude ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. Mittedemokraatlikus: Ajakirjandust kontrollib võimupartei. Kõik väljaanded esindavad ühetaolist vaatenurka. Teave läbib eeltsensuuri. Võimude tegevus on avalikkuse eest varjatud. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud või tehniliselt võimatu. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav info. 14. Mis on massikommunikatsiooni roll ja selle ülesanded? Ajakirjandus täidab ühiskonnas mitmeid ülesandeid: 1) informeerib ja harib inimesi kodukohas, riigis ja maailmas toimuvast; 2) kujundab avalikku arvamust; 3) mõjutab rahva meelsust ja käitumist; 4) pakub meelelahutust. 15. Mis on tsensuur?
ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev Võimu tegevus on avalikkuse eest varjatud Kasutada tohib teiste riikide massitebekanaleid Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud Lubatud vaid lojaalne või valitsust üldistav informatsioon 3
Interaktiivne kommunikatsioon 1) Iseloomulik: tarbija aktiivsus otsi, loo ja edasta teavet 2) Eelised: levik, kiirus, odavus, kättesaadavus DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Vaba ajakirjandus Ajakirjandust kontrollib võimupartei Palju infoallikaid Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, Võimu tegevus on avalikkuse eest läbipaistev varjatud Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid. keelatud ja tehniliselt võimatu (nn raudne eesriie) Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on Lubatud on vaid lojaalne või valitsust lubatud
Suund õpetamiselt arutlemisele. UUENDUSED: Toimetaja kui juhtkirjanik. Tööjaotus! Ajakirjandusturg. Massileht Valgus! Esimesed fotod, esimene päevaleht! Sajandivahetus - 1917/18 Eritüübilised ajakirjad: satiir ja huumor, põllundus, kuukiri Eesti Kirjandus, Noor- Eesti, pereajakirjad. Geograafiline laienemine, Eesti lehed ka USAs. Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919
* väljaspool eestit ilmuvad ajakirjad ,,Meie Tee" al 1931, ,,Malevlane" püüdsid selgitada eestlaste olukorda ning välja tuua võimalikud lahendused siinsetele probleemidele. Eesmärk eestlaste võitlusmoraali tugevdada ja rahvustunnet tõsta. * laagrilehed * ,,Eesti Rada" oli tähtsamaid rahvusliku vaimu kandjaid Lõuna-GERs viibivate eesti pagulaste seas. * Meie Tee sai palju infot Rootsi ajakirjanduse kaudu 4.Milliseid perioode saab eristada nõukogude-aegse ajakirjanduse arengus? * eeltsensuuri periood * järeltsensuuri periood * nõukogude ajal arengut kui sellist tegelikult ei tomunud. Kui, siis taandareng, sest kõike kontrollis GAVLIT. Ajalehed pidid edasi kandma kommunistlikku maailmavaadet 5.Võrrelda nõukogude tsensuuri Tsaari-Venemaa tsensuuripõhimõtetega. NSV Liidu tsensuur Tsaari-Venemaa * 1940 Uus Eesti > Rahva Hääl * Nikolai I uskus, et igasugune trükisõna on
), teemapõhine, demograafiliselt suunitletud. Viis suurt päevalehte, mis kõik oma numbri mahtu märgatavalt suurendasid. Suuremad kirjastusühisused ja nende väljaanded 1933. a eeltsensuur ajakirjanduses (tegelikult polnud see olukord nii hull, kui ta tookord paistis väljaannetele, seda võeti valulisemalt vastu kui tegelikult oli, samas julgeti vastu hakata, ajakirjandus mõnes mõttes ässitaski vastuliikumisi) Tõnisson riigivanemana Päevalehed vihased ning võitlesid eeltsensuuri määruse vastu. Ruumitäiteks ja boikotiks avaldati lehtedes täiesti sisuliselt mõttetuid lugusid/artikleid/õpetusi – kuidas paarituvad gorillad, kuidas kasvatada maasikaid jne jne. Ei avaldatud valitsuse teadaandeid, nt avaldati ka pealtnäha ilusat luulet (algab – Liisal on punane pliiats), mille esitähtedest moodustus „laku perset tsensor“. Algasid läbirääkimised valitsuse ja päevalehtede vahel. 17.08 – vabastati tsensuuri alt 146 väljaannet 17.10
ja nende vahepealseks, iseseisva riigi, okupatsioonide aegseks ja järgseks ajakirjanduseks. Tsensuurioludest lähtudes saab vaadelda eesti ajakirjandust eeltsensuuriga ajakirjanduse perioodiks (algusest kuni 1905. aastani), järeltsensuuriga perioodiks (1906-1917), sõjatsensuuri aeg oli I MS ja Vabadussõda, praktiliselt vaba ajakirjandus oli 1920. aastate Eestis, siis tuli 1930. aastate nn vaikiv ajastu, mil ajakirjandus oli alguses lühikest aega eeltsensuuri all, seejärel aga tasalülitatud st ajakirjandust jälgis Propaganda Talituse valvas pilk (järeltsensuur). 1940. aastatel algas uus tsensuuriajastu (nii eel- kui järeltsensuur), seoses nõukogude ja vahepealse saksa ajaga (mõlemad totalitaarsed süsteemid mõjutasid ajakirjandust ligilähedaselt samade hoobadega), ja taasiseseisvunud Eestis kestab praegu uus vaba ajakirjanduse ajastu, kus me jälle vaidleme, kas ajakirjandus ikka on päris vaba või laulab omanike laulu.
raha eest. · Valitsust ründasid ka kogumehed ja sotsialistid. Valitsus kaevati kohtusse, kuni Riigikohtuni välja. 1933. a. poliitiline kriis · Moodustati erakondade võitlussalku (vapsid; sotsialistid). · Poliitiline kultuur oli äärmiselt madal. · 1933. a. 11 august J. Tõnissoni valitsus otsustas kasutada juhust, mis tulenes sotsialistide Rahva Sõnas ilmunud artiklist ja kuulutas välja kogu riigis kaitseseisukorra ja trükiste eeltsensuuri. Vapside põhiseaduseelnõu hääletus 1933. a. 1933. a. 14.-16. oktoober vapside põhiseaduseelnõu rahvahääletus. · Sisuliselt presidentaalne riik · 50- liikmeline RIIGIKOGU; 4- aasta järel proportsionaalsed valimised; üks 6-kuuline istungijärk. · RIIGIVANEM valiti rahva poolt 5. aastaks. Võis laiali saata Riigikogu ja tagandada valitsuse; panna RK otsustele veto ja anda dekreete. Vapside põhiseadus 1933. a. · Seadusi võib riigivanem jätta ka
Rahvakomissariaadi mitmesuguste tribunalide otsustel toime järgmised inimsusevastased kuriteod: 1) vähemalt 179 isiku surmamõistmine ja hukkamine enne Eesti vallutamist Saksamaa poolt; 2) umbes 6700 isiku vangistamine ja saatmine Nõukogude Liidu vangilaagritesse. Nendest hukati või suri vähemalt 4200; i 3) Rohkem kui 10 000 inimese küüditamine Nõukogude Liitu 14. juunil 1941. ii 4) Eraomandi ja maa võõrandamine, kodanikuühenduste sulgemine, eeltsensuuri kehtestamine, ajalehtede ja ajakirjade sulgemine, haridussüsteemi ümberkorraldamine nõukogude mudeli järgi jms. Pärast sõja algust Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel pandi Nõukogude Liidu riigi-, partei- ja sõjaväeasutuste korraldusel ning Punaarmee, Balti laevastiku ja paramilitaarsete (hävituspataljonid) üksuste poolt juulist oktoobrini 1941 Eestis toime järgmised sõjakuriteod: 1) rohkem kui 2000 tsiviilisiku tapmine;
mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika Lubatud on vaid lojaalne või ülistav infff. kritiseerimine on lubatud Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsioon seob riigi tevikuks.
Üks võimalus Nõukogude Eesti kirjanduse periodiseerimiseks: 1) 1940-1941 (1944) süsteemi ümberlülitumise aeg 2) 1944-1955 üsna selgelt eristuv periood: stalinistliku kirjanduse ajajärk Nõuk Eestis, sotsialistlik realism 3) 1956-1972 alates 1956. aastast on näha stalinliku korra kriitikat, süsteem hakkab kritiseerima iseennast 4) 1973-1985 stagna 5) 1986-1991 üleminekuperiood millelegi uuele 1940 Glavlit kirjandusasjade peavalitsus toimib eeltsensuuri asutusel, on selge institutsioon, mis tegeleb eeltsensuuriga. Raamatute hävitamine 40ndatel, tipnes 49. aasta paiku. 1940 Sirp ja Vasar 1940 Kirjandusmuuseum 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv 3. november 2010 + sotsialistlik realism + glavlit e eeltsensuuri süsteem Raamatukogu puhastamine jäi põhiliselt neljakümnendatesse, samamoodi võimendub uue ilmuva kirjanduse kontrollimine. Keelatud teoste nimekiri Keelatud autorite nimekiri need, kelle nimegi ei tohi mainida
14.-16. oktoobril 1933 toimus kolmas rahvahääletus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Vabadussõjalaste pakutud põhiseaduse muudatuste poolt hääletas 72,7 protsenti hääletanuist. Eelnõu kohaselt pidi Eestist saama presidentaalne vabariik, 50-liikmeline Riigikogu oli riigipea nõuandev organ. 17. oktoobril astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi. 19. oktoobril 1933 tühistas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, eeltsensuuri ja taastas vabadussõjalaste tegutsemisloa Vapside põhiseaduse projekt sai rahvahääletusel suure toetuse ja hakkas kehtima jaanuaris 1934 23 Riigipea (riigivanema nime all) riigivõimu keskne kandja. See seisukoht oli olnud omane ka varasematele projektidele, kuid vabadussõjalaste põhiseaduses oli riigipea juhtiv osa tugevamalt rõhutatud. Riigivanem tuli rahva poolt valida viieks aastaks, 50-liikmeline Riigikogu 4 aastaks
14.-16. oktoobril 1933 toimus kolmas rahvahääletus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Vabadussõjalaste pakutud põhiseaduse muudatuste poolt hääletas 72,7 protsenti hääletanuist. Eelnõu kohaselt pidi Eestist saama presidentaalne vabariik, 50-liikmeline Riigikogu oli riigipea nõuandev organ. 17. oktoobril astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi. 19. oktoobril 1933 tühistas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, eeltsensuuri ja taastas vabadussõjalaste tegutsemisloa Vapside põhiseaduse projekt sai rahvahääletusel suure toetuse ja hakkas kehtima jaanuaris 1934 23 Riigipea (riigivanema nime all) riigivõimu keskne kandja. See seisukoht oli olnud omane ka varasematele projektidele, kuid vabadussõjalaste põhiseaduses oli riigipea juhtiv osa tugevamalt rõhutatud. Riigivanem tuli rahva poolt valida viieks aastaks, 50-liikmeline Riigikogu 4 aastaks
juba 1906 lätis. Posit tulemusi ei toonud, 1907a suruti enamvähem maha. Revol järgne, sama mis Eestis. Sõjaseisukorra kehtimine 1908a-ni. Asendus kõvendatud valvekorraga 1908a. 1911a kehtestumine, v.a Riias kus kuni I ms alguseni. Sõjaväelaste märksa suurema rolli kaasnemine tsiviilasjades. 1906 Sollogubi asemel A. Möller Zalomilski?. Keelatud avalik-poliitiline tegevus, raskendatud ka läti rahvuslike erakondade tegevus. LSDTP lähevad taas põranda alla. Suleti läti ajalheti. Eeltsensuuri enam ei taastatud, kuid politsei jälgis pidevalt. Jätkus venestamine, suunatud läti rahvusest ametnike väljatõrjumisega, toodi venemaa sisekubermangudeks, lätlased kui separatistid. Peterburi plaanid, tuleks kogu Liivimaa, Kubermangu talupojad ümberasusatada, tuua nende asemel vene talupojad. Jäid siiski plaanideks. Vene talupoegade sissetoomine vaid latgales. Venelaste õiguste kaitsmiseks, valimiskuuriad jne.
Laulame end vabaks. Senine süsteem laguneb. Rahvuslik kokkukuulumine. 90ndate algus ühiskonna pildi mõttes killustatum. 1990 Glavlit likvideeritakse - kirjanduses väga oluline. Kui Glavlit likvideeritud, on käes situatsioon "anna medal kui tahad". Jõuab kätte natuke varem, 88 tsensuuriamet olemas, nõrk, 89 olemas formaalselt, aga ei suuda enam midagi teha. Raamatud, mis 89 ilmunud, suhteliselt tänapäevastest tingimustes. Järelvalvesüsteemid kujundatakse muudmoodi, eeltsensuuri pole, muutus põhimõtteline. 30ndate keskpaigas on nii ja naa eeltsensuuriga. Enne seda tsaariaegne, veneaegne, 1991 Eesti Vabariik 1992 Eesti kroon - sümboli väärtusega. 1992 Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendiks - 1992 Eesti esimene internetiühendus välismaailmaga - tundub pusimine, mõni aasta hijem tähendab see väga palju. Algab internetiajastu. Üleminekuajast rääkides, siis internetiajastut veel pole, mobiiltelefonid on kandekotisuurused ja kõige rikkamatel.
varakult, et soovib ka oma ajalehe teha. Jannsen võtab selle kohkumisega vastu. Hiljem olevat aga Jakobsonile isegi edu soovinud idee realiseerimisel. Kreutzwaldi ja Jakobsoni sidus Koidula. Kreutzwaldil ja Kodulal oli tihe kirjavahetus. 1860. aastate teisel poolel tulebki Jakobsonil idee oma leht välja anda, mis oleks rahvusliku liikumise häälekandja. Jõuab selleni, et lehte tuleb välja anda Peterburis, kuna eestikeelseid lehti seal ei oleks tsenseeritud (eeltsensuuri). 1868. aastal pöördus mõttega ka trükiasjade peavalitsuse poole, et luba saada. Trükivalitsus keeldus. On leitud, et see aeg ei olnud ka kõige sobilikum, sest sel ajal erinevate ringkondade vaheline võitlus hakkas pärssima muud tegevust. 09.12.2009 Liivimaa sinodil esines Hansen kõnega ja ründas kõiki rahvusliku liikumise tegelasi. Eelkõige sattus löögi alla ajakirjandus, pead ei paitatud ka Vanemuise Seltsil. Rünnati ka aina ilmsemaks saavat orientatsiooni Soome eeskujule
annaabi.ee 
