täielikult oma seisukoha. (3) Kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele on kohus tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks. Kohtud pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama eelmenetluses välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348
vaidlustamisviite puudumisel tuleks tähtaeg teatava aja jooksul reeglina ennistada. 4. Kaebetähtaja ennistamine Kaebetähtaja ennistamist halduskohtusse pöördumisel reguleerib HKMS §10 lg 4, milles on öeldud, et kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. HKMS §12 lg 3 järgi halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.
siseriikliku õiguse tõlgendamise ja kehtivuse kohta; kas siseriiklik õigus on Euroopa Liidu õigusega vastavuses või vastuolus; kas mõne teise liikmesriigi õigus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6 3. MENETLUS SISERIIKLIKUS ÕIGUSES 3.1. Eelotsuse küsimine ja menetlus siseriiklikus kohtus: millises menetlusstaadiumis küsida? eelotsust võib küsida kohe, kui selgub, et see on siseriiklikus menetluses otsuse tegemiseks vajalik; eelmenetluses ei pea eelotsust küsima, kui on teada, et asja lahendatakse edasi lõppmenetluses; esialgse õiguskaitseküsimuses tavaliselt praktilistel kaalutlustel eelotsust ei küsita, aga juhtub ka seda. Siin on nimelt probleemiks eelotsuse menetluse pikkus Euroopa Kohtus. 3.2. Eelotsuse küsimine ja esialgne õiguskaitse Eesti kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ja ajutiselt peatada Eesti haldusakti toime
ringkonnakohtu määruse peale võib tunnistaja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata 12. Eelmenetlus ja eelistung Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetluses selgitab kohus välja: · hageja nõuded ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, samuti nende protsessiosaliste põhjendused; tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada; · kas asja lahendamine kokkuleppega või muul viisil on eelmenetluses võimalik; · kes on protsessiosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda;
22. Abielulahutuse asja arutamise käigus taotles hageja kostja kirjade lisamist toimikule, sest need sisaldavad asja õigeks lahendamiseks vajalikke olulisi andmeid. Kostja vaidles selle vastu, sest kirjad sisaldavad poolte intiimellu puutuvaid andmeid. Kuidas peab kohus toimima? Dokumendi väljaandmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 281, võib lugeda antud § lg.2 p 2 alusel põhjendatud, kui saaks tunnistajana keelduda andmeid andmast. 23. Kostja vastas eelmenetluses kohtule kirjalikult ja tähtaegselt. Kostja ei tunnistanud hagi, vastuses ta hagi mittetunnistamist ei põhjendanud. Millised on võimalikud protsessuaalsed tagajärjed? Enne 2006 a. kehtinud TsMS järgi oleks saanud teha sel alusel tagaselja otsuse, uue redaktsiooni järgi tagaselja otsuse alus puudub ja kohus saab lahendada asja kas kirjalikus menetluses otsusega, kui mõlemad pooled nõustunud kirjaliku menetlusega- Rahuldaks hagi,
arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. 15. Tõendite esitamine ja kogumine, uurimine, hindamine Esitamine: tõend tuleb esitada õigeaegselt- TsMS § 329. tõendi esitamise kohustus eelmenetluses- TsMS § 237, Hilisem tõendi esitamise võimalikkus ja õiguslikud tagajärjed - TsMS § 331. Hindamine: Eesmärk: seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi tegemine. Tõendi hindamine omab nii sisemist (loogilist) kui välist(õiguslikku) külge. Tõendite hindamine peab toimuma kohtuniku siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232): igakülgselt, täielikult, objektiivselt. Seejuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2).
arvamusi arvestades kindlaks kohtuistungi päeva, kellaaja ja koha. 27. kohtuistung Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine. Pooltele tuleb teatavaks teha kohtuistungi toimumise aeg ja koht. Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohtuistung on tegeliult vajalik selleks, et oleks tagatud asja kohtus arutamise avalikkus. Asja sisuline arutamine toimub suuliselt või vahetult. Asi vaadatakse asja arutamiseks määratud kohtuistungil läbi järgmises korras: 1) pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab; 2) hageja esitab oma nõuded; 3) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu; 4) menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta; 5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid; 6) menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks. 28. kohtulahendid: - kohtuotsus(442), vaheotsus, osaotsus, tagaseljaotsus, täiendav otsus Kohtuotsus on vaidluse sisuline lahend
Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. Eelmenetluses selgitab kohus samuti välja menetlusosaliste taotlused ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Samuti selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses. Kahtlemata on eelmenetluse kõige olulisem eesmärk menetlusosaliste lepitamine või nende vahel kompromissi saavutamine. 26. Kollektiivleping, selle sõlmimise eesmärk ja tähendus, lepingu pooled
tunnust ja seda kriminaalmenetluses taasesitada (3-1-1-89-12). Madal usaldusväärsus tähendab mitte-töökindlat lüli konkreetse tõendi andmetöötlustsüklis ja väljendab eri tõendiliikide puhul erinevalt. Tuletatud tõendi puhul sõltub tõendi usaldusväärsus iga tuletusahela lüli usaldusväärsusest. Eestis hindab üks ja sama kohtunik tõendite lubatavuse küsimust ja ka hindamise küsimust. Välismaal on see lahendatud nii, et eelmenetluses lahendab lubatavuse küsimuse teine kohtunik ja kõrvalejäetud tõendeid ei tohi kohtumenetluse käigus mainida. Eestis sellist lahendust ei ole ja kohtunikud ei saa meelest pühkida lubamatute tõenditega seonduvat, kohtuniku vaatenurk ei ole enam objektiivne. Ütluste usaldusväärsus: - Mälu – mälu on lihtne manipuleerida; - Väljenduse selgus – keelebarjäär; - Põhjus valetamiseks - Tajumise ja arusaamise võime ja tingimused
viibivad lapsed)) osas ei vasta enamikus osas LÕKi ja ÜRO reeglite nõuetele. Siseriiklikult on eelnevale asjaolule tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll oma 2002.a auditis nr 004/2002 “Alaealiste erikohtlemise kohta kriminaalmenetluses.”1 Samuti ei vasta Eesti alaealiste kriminaalmenetluse reaalne praktika Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 ja 6 nõuetele. Nimetatud artiklid nõuavad, et kriminaalmenetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning eelmenetluses kohaldataks vahistamist üksnes viimase võimalusena. Euroopa Inimõiguste kohus on laste puhul kehtestanud täiendavad nõuded: kriminaalmenetlus peab olema kiire, arvestatud peavad olema alaealise ealistest iseärasustest tulenevad erilised huvid ja vajadused ning vahistamise põhjused peavad olema ülikaalukad. 1.2 Puudega laste probleemid 1 17
Sellisel juhul tuleb end otsustamiselt taandada. Olukord tekib huvide konflikti mõjul (nt enda või lähikondlaste kohta käiv või neid mõjutav otsus). Lisaks ei ole kohus erapooletu, kui ta on varem lahendatava asja kohta andnud arvamusi. 92. Kohtuniku sõltumatuse tagatised Ei ole osalenud selle asja lahendamisel prokuratuuris või uurimisorganites ega tegutsenud kohtunikuna asja eelmenetluses. Mitte kõik eelmenetluse toimingud (nt vahistamisloa admine), oluline on otsuste sisu ja ulatus (nt hinnangute andmine kuriteokahtluse põhjendatusele). 93. Nimetage kolm õigusemõistmise põhiseaduslikku põhimõtet Õigus avalikule kohtupidamisele, õigus viibida asja arutamise juures, menetlusosaliste võrdsus, edasikaebeõigus, õigus kiirele menetlusele. XI PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE 94. PS järelevalve seos õigusriiklusega
156. Maakohus andis kohtualluvuse korras määrusega tsiviilasja üle teisele kohtule 16. jaanuaril 2003. a. Hageja esitas määruse peale määruskaebuse 27. jaanuaril 2003. a. Mida teeb kohus? TsMS § 76 lg 1 ja 2: võib esitada määruskaebuse määruskaebus esitatakse Maakohtusse, kohtunikule, kes määruse tegi TsMS § 661 lg 2: määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva TsMS § 62 lg 1 räägib, et tähtaja arvutamisel kohaldatakse TsÜSi TsÜS § 135 II Eelmenetluses esitatavad taotlused ja kohtu toimingud 165. H esitas hagi AS O vastu nõudega tunnistada rendilepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista 30 000 kr kui alusetult omandatud summa AS-ilt ning vabastada arestist hagejale kuuluv elamu Tartu maakonnas. Hagis esitatud asjaolud: AS O esitas 2001. a H vastu hagi kommunaalteenuste ja rendivõla väljamõistmise nõudes perioodi eest 2000.-2001. a. Maakohus rahuldas hagi ja H-lt mõisteti välja 50 000 kr
lihtsustatud vormis. isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. (2) Kohus võib tagaseljaotsuse teha: (3) Kaebust lahendades võib maa- või linnakohtunik: 1) pooli kutsumata eelmenetluses enne eelistungit käesoleva 1) jätta kaebus rahuldamata; seadustiku §-s 168 sätestatud alustel; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa 2) ühe poole puudumisel, kui kohalolev pool seda eelistungil või
(1) Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse viie päeva jooksul. lihtsustatud vormis. (2) Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle (2) Kohus võib tagaseljaotsuse teha: isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. 1) pooli kutsumata eelmenetluses enne eelistungit käesoleva (3) Kaebust lahendades võib maa- või linnakohtunik: seadustiku §-s 168 sätestatud alustel; 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) ühe poole puudumisel, kui kohalolev pool seda eelistungil või 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa kohtuistungil nõuab
,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või - süüdistatava süüdi mõistmisega või - kohtueelses menetluses: oportuniteediprintsiibist (otstarbekuse kaalutlusest) lähtuvadlõpetamise võimalused:
ja viivisearvestust, tuues välja arvestusperioodi, intressimäära, võimalikud muudatused intressimääras ning nõude sissenõutavaks muutumise aja (II kd, tl 1). 9. oktoobri 2012 menetlusdokumendis on hageja seadnud kahtluse alla kostja kui panga kehtestatud baasintressimäära suuruse (III kd, tl 93). Seega on ekslik ringkonnakohtu etteheide maakohtule, et viimane ei ole eelmenetluses juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tema kõrvalnõuete arvestused ei ole sisuliselt kontrollitavad. - Samuti on Riigikohus mitmes lahendis rõhutanud, et notariaalse täitedokumendi korral (hüpoteegiga tagatud nõue) peab sissenõudja esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks. Nt on Riigikohus 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 tehtud
kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 10). Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras ära hageja nõue ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja arvamus. Vajadusel 6 Võrdluseks Saksa kohus teeb otsuse rahva nimel. 7 Vahetu ja suulise arutamise põhimõttest on siiski erandeid. Poolte nõusolekul võib piirduda näiteks eelmenetluses juba uuritud tõendi mainimisega. Näiteks juhul, kui vaatlus on toimunud eraldi menetlustoiminguna mitte kohtuistungi raames, saab tugineda vaatluse protokollile. võib kirjeldavas osas kirjeldada ka menetluse käiku - mis põhjusel menetlusosaline on ilmumata, kas kohtukutse on kätte antud, istungil tehtud avaldused ja taotlused (TsMS § 442 lg 7 ja 8). Kirjeldavast osast võib kohus ka poolte väited välja jätta, märkides üksnes hageja
annaabi.ee 
