5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG Välisinvesteeringute koondumine pärast Hiina avanemist rannikuäärsetesse linnadesse ja provintsidesse tekitas suure erinevuse Ida- ja Lääne-Hiina arengutaseme vahel. Kui kaubanduse maht ühe elaniku kohta oli 2000. aastal Ida-Hiinas 889 USD, siis Lääne- Hiina 12 provintsis ja autonoomses piirkonnas oli see vaid 48 USD; välisinvesteeringud olid vastavalt 71 ja 5 USD. Mahajäämus ajendas Hiina võime 2000. aasta märtsis välja kuulutama läänepiirkondade eelisarendamise kampaania, mille eesmärgiks on infrastruktuuride rajamine; inimkapitali arendamine; keskkonnakaitse; tingimuste parandamine regionaalseteks investeeringuteks ning kohaliku tööstuse rekonstrueerimine ja arendamine. Üheks keskseks ülesandeks on suurejooneliste infrastruktuuride elluviimine: kaheksa kiirtee rajamine, mille eesmärgiks on liita lääneprovintsid ülemaalise teedevõrguga; põhja-lõuna ning ida-lääne raudteevõrgustiku
Kõige olulisem käsumajandusega kaasnenud demograafiline tagajärg oli massiline võõrtööliste sissevool. Aastatel 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSC-s muulaste arvel 170 000 inimese võrra. Nende põhimassi mmoodustasid madala kvalifikatsiooniga töölised ning hiljutine maarahvas. Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumie. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogude sotsialism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis lahenes vene keele kasuks. ENSV kui näidisliiduvabariik Stalini surmale järgnes sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades
muutusid eluaegseteks Jätkus repressiiv poliitika igasuguse teisitimõtlemise suhtes Tsensuur ja kontroll kõige üle 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Breznevi ajal majanduses? Milline oli ümberkorralduste mõju? 16. Loodi täiendavaid töökohti ehitati juurde uusi tehaseid laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist MÕJU:Käsumajandus ei soosinud inimeste ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas tarbekaupade puuduse käes 17. Kuidas muutus KGB poolt juhitud repressiivpoliitika ajal, mil Riikliku Julgeoleku Komitee juhiks oli Juri Andropov? 17. Andropov viis nõukoguliku meelsusjärelvalve uuele tasemele, mis tähendas otseste repressioonide osalist asendamist kaudsetega(inimeste hirmutamine, pidev sekkumine nende isiklikku-ja tööellu jne) 18. Miks on sotsialismileeri arengu seisukohalt oluline 1968. aasta sündmused Prahas? Mis oli Breznevi doktriini sisu? 18
kõrgele ja hoidis oma positsiooni kindlalt kuni surmani. Tema valitsusajal tugevnesid aga tagurlikud jõud ja vastupanu režiimile. Kehtis range tsensuur ja kontroll kõige üle. Piirati ja valvati suhtlemist välismaailmaga, teisitimõtlejaid represseeriti ning lastele püüti juba maast madalast kommunistlikku ideoloogiat sisendada. Majanduslik olukord riigis üha halvenes, lokkas korruptsioon ja varimajandus. Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas mitmete toiduainete ja tööstuskaupade nappuse käes. Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastumine. Võidurelvastumist siiski üritati lõpetada, kuid edutult. Oli pikk stagnatsiooni- ehk seisakuaeg. Pärast Brežnevi surma said üksteise järel peasekretäriks kaks raugastunud kommunisti- Andropov ja Tšernenko. Surm: Suri 1982. aastal 10. novembril vanadusse. Ta suri une pealt. ANDROPOV Nimi: JURI VLADIMIROVITŠ ANDROPOV (1982-1984)
Esimest korda avalikustati Stalini tegevus. 1957. esimene katse Hrutovi võimult kukutada, sellel hetkel oli tal armee ja julgeolujõudude toetus. 1958. koondus kogu riigi juhtimine Hrutovi kätte. Majanduses oli "sulaaeg" suhteliselt edukas. 1955. sai majandusministriks Malenkov, kes esimest korda pööras peatähelepanu kergetööstusele. Eesmärgiks oli varustada inimesi esmatarbekaupade jne. 1959. lõpul soovis Hrutov omale ka majanduse juhtimist, pöörduti tagasi A-grupi tööstuse eelisarendamise juurde. Majanduse juhtimise detsentraliseerimine. Põllumajandus kardinaalsed muudatused. · Tõsteti põllumajandustoodete kokkuostu hindasid · kolhoosnikele hakati maksma rahapalka ja vanaduspensione · 1956.a. said kolhoosnikud passid · suuremat tähelepanu pöörati kolhooside varustamisele tehnikaga · ja kolhooside juhtkonna kompetentsemaks muutmisele. Asuti üles harima uudismaid stepialadel
aastate alguses Malenkov. Pärast Malenkovi kõrval- tarbiti linnatöölise peres vähem liha, damist 1957. aastal pandi põlu alla mune ja piimatooteid kui enne sõda. ka tema seesugune seisukoht, mille Sõjaeelne tase saavutati ja ületati Hruštšov lausa kuritegelikuks 1960. aastate jooksul. Kuid kui kuulutas.) Niisiis toimis rasketööstuse võrrelda Eesti elatustaset Lääne eelisarendamise printsiip ka Eestis. arenenud riikide omaga, siis vahe Näiteks hakati 1957. aastal endise suurenes. Seda ei vääranud sellisedki re- monditehase baasil loodud tõsiasjad, et 1968. aastal ületas Eesti Tallinna Ekskavaatoritehases ka ise tööstustoodang inimese kohta NSVL ekskavaatoreid tootma. Kõige keskmist 44% võrra (Lätis 42% ja ilmsemad olid aga nimetatud printsii- Leedus 15%), või et 1974
Kelle huve kaitses selline maareform? Igal juhul mitte eesti talupoja omi! Oma valitsemise algperioodil pööras Eesti kodanlus peatähelepanu tsaari-Venemaa majandussüsteemis välja kujunenud tööstuse säilitamisele ja edasiarendamisele. Selle eesmärgiga kulutati ka suurem osa Tartu rahulepingu alusel Nõukogude Venemaalt saadud 15 miljonist kuldrublast. 1923. a. puhkenud majanduskriisi käigus katkestas oma tegevuse enamik tööstusettevõtteist ilmsiks tuli tööstuse eelisarendamise võimatus. 1924. a. võeti kurss põllumajanduse eelisarendamisele ja valitsevad ringkonnad püüdsid nüüd kujundada põllumajanduse Eesti majanduse määravaks tootmisalaks. Põllumajandustootmise aluseks sai deklaratsioon põllumajanduse nn "taanistamise" kohta, s.t. põllumajanduse spetsialiseerimisest loomakasvatussaaduste, eeskätt piima ja piimasaaduste (koorevõi) ning peekoni tootmisele ja nende väljaveole Lääne-Euroopa suurriikidesse.
aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise vanuserühma osakaal vähenenud (61,3%) ja kolmandal selgesti kasvanud (16,9%). 1959. aastal sündinud meeste arvatav eluiga oli 64,3 aastat ja 1989. aastal oli see 66,2 aastat. Naistel olid vastavad arvud 71,6 ja 75,0 aastat. Jõulise industrialiseerimise tulemusena linnastus Nõukogude Eesti kiiresti. Juba 1940. aastate lõpus kasvasid linnad tööstuse eelisarendamise tulemusena, samal ajal kui maaelanikkond vähenes kolhooside loomise ja küüditamiste tagajärjel. Kohe pärast sõda elas linnades kolmandik elanikkonnast, 1953. aastal rohkem kui pooled ja 1959. aastal rahvaloenduse järgi 56,4%. Nõukogude Eesti linnastumine oli neil aastatel kiireim kogu NSV Liidus. Sama suund jätkus, tõsi küll, pisut nõrgenevas joones. 1970. aastal oli linnaelanikke 65% elanike arvust, aga 1989. aastal juba 71,6%.
juures eelklassis. HARIDUSNÕUDLUSE JA HARIDUSE ARENGU SÜSTEEM 1.Käivitame haridus- ja kooliuuringute riikliku programmi. Arendame välja kooli uuringutega tegeleva institutsiooni, kus järjepidevalt tegeletakse õppekavade arenduse, õppemetoodika, haridusökonoomika, koolikorralduse ja kooli kui organi satsiooni arenduse temaatikaga. 2.Korrastame õppekavad, tagame ainete integratsiooni ning kehtestame aine standardid kõikides ainetes. 3.Rakendame emakeele ja kirjanduse eelisarendamise programmi ning korraldame võõrkeelte õppe keelerühmades; edendame võõrkeelte õppimist alates teisest klassist eesmärgiga omandada põhikooli lõpuks esmane suhtlemisoskus vähemalt kahes võõr keeles. VÕIMETEKOHASED ÕPPEKAVAD 1.Võtame kasutusele paindlikud individuaalsed õppekavad ja loome lühiajaliste tugiprogrammide süsteemi erivajadustega laste liikumiseks ühest õppevormist teise (sh erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele). 2
Sõjajärgsel aastakümnel kujunesid välja üldhariduslik 7-klassiline kool, keskkooli polütehniline suunatus, muude õppeasutuste võrk. • 50-ndate aastate teisele poolele ja 60-ndate aastate algusel võeti kurss majanduses vajalike praktiliste oskuste andmisele. • Suurenes kesk- ja kõrghariduse omandanud noorte hulk, ennekõike mittestatsionaarse õpivormi eelisarendamise teel. Ulatuslikult rajati erinevaid õppeasutusi: internaatkoole, pikapäevarühmadega üldhariduskoole. 1951. aastal loodi TRÜ veterinaaria-, agronoomia- ja metsandusteaduskonna teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA), mis kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis. • 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikool (EPMÜ), hiljem Eesti Maaülikool.
majandustegelasi puhastus käis igas valdkonnas. Hukati sadu tuhandeid inimesi, laagritesse saadeti miljoneid. Kõik see tekitas hirmu, samuti kujunes arusaam, et NKVD on kõigest informeeritud ja igasugune vastuhakk saab karistatud. Majandus: Esimene viisaastaplaan oli oma eesmärke (rasketööstus ja kollektiviseerimine) arvestades edukas, kuigi tõi kaasa miljoneid inimohvreid ja ei parandanud elukvaliteeti. Teine viisaastaplaan (1933-1937) seadis samuti eesmärgiks rasketööstuse eelisarendamise, väga kiiresti kasvas relvatööstus. Samas inimeste elujärg ka ei paranenud. Aastaks 1936 oli ca 90% põllumajandusest kollektiviseeritud, kuid see majandusharu jäi aastateks kiratsema ning toiduaineid oli alatihti puudu. Stalin ja tema lähikond ei hoolinud inimestest, oluline oli eesmärgi poole liikumine ükskõik mis hinnaga. Sunnitööliste kasutamine suurte objektide ehitusel tõi kaasa kümneid tuhandeid hukkunuid, inimesed nälgisid, elukohti ei jätkunud
raviprogramme sõltlastele. Haridusnõudluse ja hariduse arengu süsteem 1. Käivitame haridus- ja kooliuuringute riikliku programmi. Arendame välja kooliuuringutega tegeleva institutsiooni, kus järjepidevalt tegeletakse õppekavade arenduse, õppemetoodika, haridusökonoomika, koolikorralduse ja kooli kui organisatsiooni arenduse temaatikaga. 2. Korrastame õppekavad, tagame ainete integratsiooni ning kehtestame ainestandardid kõikides ainetes. 3. Rakendame emakeele ja kirjanduse eelisarendamise programmi ning korraldame võõrkeelte õppe keelerühmades; edendame võõrkeelte õppimist alates teisest klassist eesmärgiga omandada põhikooli lõpuks esmane suhtlemisoskus vähemalt kahes võõrkeeles. 4. Taastame kutse- ja karjäärinõustamise põhikooli õpilastele ning loome eelkutseõppe süsteemi. 5. Kindlustame hariduse infotehnoloogilise tugistruktuuri toimimise mistahes Eesti piirkonnas. Tagame gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele tasuta juurdepääsu internetile;
15 milj. kuldrubla. Põllumajandusele mõjusid halvasti meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas suure puudusega. Hinnad tõusid aastaga ca 400%. Õnnetuseks oli see ka ikaldusaasta, seega oli toitu üsna napilt. Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit. Valitsus lootis esmalt tööstuse eelisarendamise läbi riiki kriisist välja viia. Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti. 1919 aastal loodud Eesti Pank asus reguleerima rahandussüsteemi ja krediteerima (st laenu andma) eeskätt tööstusettevõtteid. Algul tundus suund edukas, sest kommunistlik Venemaa ajas aastatel 1920-1922 Eestiga aktiivset majanduspoliitikat. Lõppes see krahhiga, sest Vene turu taassulgumisel 1922 aasta lõpul tabas Eestit uus pankrottide laine. 1924
käsumajandusele. See omakorda tõi kaasa Nad tõid kaasa teistsugused tavad ja ellusuh kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tumise, ning kujundasid siin kompaktsed ve tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel nekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. tänaselgi päeval. Tööstuse eelisarendamise tagajärjel kas Käsumajanduse kõige olulisemaks de vasid linnad ja enamik muulasi asus sinna mograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel elama. Kolhooside loomine kiirendas ka ta aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. lupoegade maalt lahkumist. 1945. aastal elas
Loodi kaks uut elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). 1950. aastate lõpust hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Eesti NSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku ja remondibaasi. Samal ajal kui tööstus arenes toodi sisse rohkem tööjõudu. Linnastumine: Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid töökasi. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad. 1945. aastal elas linnades kolmandik, 1953. aastal aga juba üle poole elanikkonnast. 1959. aasta rahvaloenduse andmetel moodustas linnaelanikkond juba 56,4% liiduvabariigi elanikkonnast. Käsumajanduse tagajärjed: Sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. Piiride "õgvendamise" järel muutus Eesti NSV üherahvuseliseks liiduvabariigiks, kuna absoluutse enamuse vabariigi elanike üldarvust (854 000)
15 milj. kuldrubla. Põllumajandusele mõjusid halvasti meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas suure puudusega. Hinnad tõusid aastaga ca 400%. Õnnetuseks oli see ka ikaldusaasta, seega oli toitu üsna napilt. Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit. Valitsus lootis esmalt tööstuse eelisarendamise läbi riiki kriisist välja viia. Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti. 1919 aastal loodud Eesti Pank asus reguleerima rahandussüsteemi ja krediteerima (st laenu andma) eeskätt tööstusettevõtteid. Algul tundus suund edukas, sest kommunistlik Venemaa ajas aastatel 1920-1922 Eestiga aktiivset majanduspoliitikat. Lõppes see krahhiga, sest Vene turu taassulgumisel 1922 aasta lõpul tabas Eestit uus pankrottide laine. 1924
Kõige kauem pani komparteile vastu katoliku kirik, mille eesotsas oli kardinal Mindszebty. 1949 Ungari kuulutati Rahvavabariigiks ja võeti vastu sellekohane põhiseadus. Majanduses hakati teostama natsionaliseerimist, kurs võeti rasketööstuse eelisarendamisele. See tõi kaasa majandusliku katastroofi - kohutava inflatsiooni ja defitsiidi. 1953 - peale Stalini surma võeti Rakosi ametist maha ja peaministriks pandi Imre Nagy, kes lõpetas sundkollektiviseerimise ja rasketööstuse eelisarendamise. Ta vabastas ka poliitvange. 1955 - peaministriks sai uuesti Rakosi. Kes hakkas uuest rasketööstus eelisarendama. 23.10.1956 - algasid üliõpilasdemonstratsioonid. Noored kogunesid Sandor Petöfi kuju juurde. Seal nõuti, et Nagy saaks uuesti peaministriks. Nõuti ka sõna ja trüki vabadust. 24.10.1956 - Nagy sai peaministriks. Ta vabastas kardinal Mindszenty. 01.11.1956 - Nagy teatas Moskvasse, et Ungari astub VLO-st välja. Nõukogude Liidu
annaabi.ee 
