See, mis puudutab elanikkonda on sätestatud Haldusõiguste rikkumise seadustikus. Finantsõigus reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganitel rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigi vahendite kulutamise korra kehtestamine, maksude sissenõudmise korra kehtestamine. Reguleerib suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel. Põhimõtted väljendatud põhiseaduse 8. peatükis ja Riigi eelarveseaduses. Valla ja linnaeelarve seaduses. Maksukorralduse seaduses. Iga-aastased eelarveseadused. Krediidiasutuste seadus. Finantsõigus on avalik-õiguslik seadus, meetodiks autoritaarne meetod. Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. Iseseisva õigusharuna on meil väljasuremise staadiumis. Iseseisev õigusharu on sotsialismimaades. Tööõigus reguleerib tööandjate ja võtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid
Riigi eelarvestrateegia - aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel (neljaks aastaks, täiendatakse igal aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”) Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid; Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ), 5) ametnik , 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid : 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Eesti Pank , 4) Riigikontroll , 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus
teatud seadustest. Finantsõigus: · reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes; · hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda; · reguleerib ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas; · põhimõttelised seisukohad väljendatud põhiseaduse 8.ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes; VIII Rahandus ja riigieelarve § 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea rii § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 114
Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 22. Riigieelarve funktsioonid Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha (finantseerib valitsuse kavandatud programme ja muude valitsuse funktsioonide täitmist). Kinnitatakse seadusena. 23
Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves. Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud. Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu. Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta. Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks. Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud. Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb. Avalikkus eelarvedebatid riigikogus. Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega. 24. Rahanduspoliitika funktsioonid Valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest (maksupoliitika). Riigitasemel toimub see läbi riigieelarve. Riigirahanduses on 3 funktsiooni:
kaudu Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega Riigieelarve funktsioonid ja sisu Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel
kaudu. Eeldab seda, et kõik rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning kulude ja tulude klassifikatsioon oleksid sarnased ka erinevatel eelarve perioodidel; 4) täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega; 5) eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; 6) kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; 7) kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; 8) avalikkus – eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; 9) reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 24. Rahanduspoliitika funktsioonid Allokatsioon – piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel
Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 22.Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. 23.Riigieelarvega seotud mõistete selgitused.
· Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta · Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks · Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud · Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb · Avalikkus eelarvedebatid riigikogus · Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 29. Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. 30
· Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta · Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks · Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud · Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb · Avalikkus eelarvedebatid riigikogus · Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 29. Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. 30
tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks selgelt määratletud; Eelnevuse põhimõte – riigieelarve võetakse vastu enne eelarveaasta algust. Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid; Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Riigieelarve tulud: Maksutulud: o Tulumaks (füüsilise isiku tulumaksu suurem osa kantakse KOVidele); o Sotsiaalmaks o Käibemaks o Aktsiisid o Hasartmängumaks o Tollimaks (75% - ELi eelarvesse) o Raskeveokimaks o Maamaks (100% KOVidele) Mittemaksulised tulud:
Et kindlustada Maastrchti fiskaalsete kriteeriumide täitmine ka pärast EMU loomist, võeti 1996.a detsembris Dublinis vastu niinimetatud stabiilsuspakt. Selle kohaselt peavad riigid, kelle eelarvedefitsiit tõuseb üle kolme protsendi maksma trahvi 0,2 kuni 0,5 % SKP-st. (Begg 1997, p.2.5) Vastavalt Maastrichti lepingule kätkeb Euroopa Liidu Liikmelisus endas EMU eesmärgi aktsepteerimist. Eelarvedefitsiidi hoidmine alla 3 % pole Eestile raskusi valmistanud. Sellele on kaasa aidanud eelarveseaduses sätestatud riigieelarve tasakaalustatuse nõue ning valuutakomitee süsteemi kasutamine, mis keelab keskpangal valitsuse krediteerimise. (Timpmann 2000 lk 423) EMU tingimustes on liikmesriikide fiskaalpoliitikate omavaheline koordineerimine vajalik vältimaks ühes riigis rakendatud ekspansiivse või kontraktiivse fiskaalpoliitika võimalikke negatiivseid ülevooluefekte teistele riikidele. Võimalikest
· Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta · Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks · Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud · Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb · Avalikkus eelarvedebatid riigikogus · Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 43. Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim
Eeldab seda, et kõik rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning kulude ja tulude klassifikatsioon oleksid sarnased ka erinevatel eelarve perioodidel; · täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega; · eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; · kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; · kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; · avalikkus eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; · reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega; 44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve on teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon.
ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu. Eeldab seda, et kõik rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning kulude ja tulude klassifikatsioon oleksid sarnased ka erinevatel eelarve perioodidel; täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega; eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; avalikkus eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega; 43. Riigieelarve funktsioonid ja sisu. Peamised funktsioonid, mida riigieelarve kaudu täidetakse on: 1)allokatsioonifunktsioon 2)jaotusfunktsioon 3)stabiliseerimisfunktsioon
määrustes. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike elarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finatsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finatsõiguse põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseaduse 8.peatükis ning riigi eelarveseaduses (RT I 1993, 42, 614), valla ja linnaeelarve seaduses (samas, art 615), maksukorralduse seaduses (RT I 2000, 45, 279), iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutuste seaduses (RT I 2002, 17, 96). Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad ära
annaabi.ee 
