Euroopa Liidu Nõukogu ja Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osta valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Liidu Nõukokku kogunevad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, et vastuvõtta õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Nõukogu tegevus: 1
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. ] Nõukogu ülesanded
Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest" · Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. · Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. · Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. · Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist. · Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim · Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis
Euroopa Parlament. · Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. · Peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. · Euroopa Komisjoni president: Jose Manuel Barroso (Portugal); · transpordivolinik, komisjoni asepresident: Siim Kallas (Eesti) Euroopa Liidu Nõukogu · EL-i põhiline otsuseid tegev institutsioon. · Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. · Ei ole kindlat kooseisu. Euroopa Ülemkogu · On EL-i tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. · Määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. · Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Kontrollikoda
Koos kohtu abiga on komisjoni ülesandeks tagada EL-i õiguse õiguspärane rakendamine liikmesriikides. · Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes. Komisjon on EL-i eestkõneleja rahvusvahelistes suhetes, lisaks on tema ülesandeks pidada Euroopa Liidu nimel rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisi. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon. Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Ülesanded: · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika.
Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Ülemkogu EL-i tippkohtumine, millel on vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liikmesriikide riigi- või valitsus juhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Euroopa Liidu Nõukogu EL-i põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Euroopa Komisjon EL-i täidesaatev organ, mis koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroorpa Parlament. See teostab EL-i ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta EL-i kui terviku huve. Euroopa Kohus EL.i kõige kõrgem kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel
parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta
aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso. Komisjoni ülesanded *Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule *Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. * ELi õigusaktide täitmise järele valvamine. *Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimuEuroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu ülesanded
liidule selle arenguks vajalik tõuge ning määratleda arengu poliitilised üldsuunised. Alates 1. detsembrist 2009 on ülemkogu Lissaboni lepingu kohaselt üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. · 3.2. Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. 3.2
Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: · Türgi · Serbia · Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik · Island · Montenegro Euroopa Liidu riikide kaart. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/kaart.jpg 4 Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid -- Euroopa Parlamendi ja
Esimene alaine eesistuja oli 1. detsembril 2009 ametisse astunud endine Belgia peaminister Herman Van Rompuy. Alates 1. detsembrist 2014 on Euroopa Ülemkogu eesistuja endine poola peamnister Donald Tusk. Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk. 24 9. Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka minsitrite nõukogks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on ühtne orgn, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Europpa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institursioonist. Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa
Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. 1.2.Euroopa Liidu Nõukogu (Council of the European Union) Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat koosseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. 1.3
aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegid esialgu majandusalast koostööd kuus riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. Aja jooksul on loodud tohutu suur ühtne turg, mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal. Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid
terviku huve. Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjoni president oli 2004. aastani Romano Prodi.Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.
- Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve - Asub Brüsselis, komisjoni presidendiks hetkel J.M.Barroso (2004-2009) - Eestist Siim Kallas, asepresident, töövaldkond haldusküsimused IV. Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu - Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon - Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga - Igast liikmesriigist üks minister (27) - Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine - ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine - ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga - Otsused võetakse vastu hääletamise teel, ministril on hääli vastavalt oma riigi
(rahvusvahelise leppe kinnitaminu). Kohtusse saab pöörduda, kui liikmesriik ei suuda tema õigusi kaitsta või siseriiklikud võimalused on end ammendanud. Kaebuse võib esitada riik ka teise riigi vastu. (üksikisikut inimõiguste kohtusse kaevata ei saa). Eestit esindab seal momendil Rait Maruste. Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu on põhiline otsuseid tegev institutsioon, jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga, kindel koosseis puudub. Euroopa Parlament EU parlamentaarne institutsioon. Valimised europarlamendi toimuvad iga viie aasta tagant. Peakorter asub Strasbourgis, töö toimub ka Brüsselis ja Luksemburis. Põhilised volitused on õigus anda seadusandlikke akte; rahandusalased volitused; järelevalve täidesaatva võimu ehk Euroopa Komisjoni üle. Euroopa Komisjon koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle kinnitab ametisse europarl
2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia jaBulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi,Makedoonia, Horvaatia, Island, Montenegro jaSerbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne kaGruusias, Ukrainas, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. EL kaart EL Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid -- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja direktiivid, mille
liikmesriikide poolt. Riik saab liituda ELiga alles siis, kui see leping on riigi enda, olemasolevate liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud. 7 Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Euroopa Liidu Nõukogu (joonis 2) koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Nõukogu istungitest võtavad osa kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad. Liikmesriikide välisministrid moodustavad välisministrite nõukogu teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega põllumajandus keskkond tervishoid eelarve jne.
liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate 14 asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is
liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega 14 (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is
liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate 14 asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is
liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate 14 asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is
Tal on riigile omased tunnused parlament, seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Kuid on ikkagi riikide liit kuna riigid säilitavad oma iseseisvuse, osa iseseisvast otsustusõigusest on loovutatud ühisstruktuurile kuid riigi tunnused jäävad kõik alles. 19. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kohtul? EL Ministrite nõukogu jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Euroopa komisjon teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Parlament õigus anda seadusandlikke akte rahandusalased volitused järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa kohus Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. 20
) eesistujariigis. Poliitilised grupid sarnanevad fraktsioonidega Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka rahvuslikes parlamentides. Grupi võivad ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline moodustada vähemalt 23 parlamendiliiget kahest otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku liikmesriigist, 18 liiget kolmest riigist ning vähemalt ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul 14 liiget neljast või enamasti riigist. Kuni viimaste ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid reeglite kehtestamiseni oli võimalik moodustada moodustavad gruppi vähemalt 29 liikmel ühest riigist, ent nüüd on "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad sellest võimalusest loobutud.
annaabi.ee 
