Diagonaalse suhtlemissuuna puhul on erinevate vertikaalsete ja horisontaalsete tasandite esindajad mingi eesmärgi saavutamiseks seotud ühte suhtlemisvõrgustikku. Mitteametlik suhtlemine on valdavalt diagonaalse suunaga, kuid organisatsioonis võib esineda ka sellealaseid ametlike suhtlemisvõrgustikke. (Valk 2003:201) 4 2 KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID Klassikaline kommunikatsiooniprotsess koosneb teate edastajast, kes kodeerib sõnumi mingitesse märkidesse ja saadab edasi, sõnumist, teabe vastuvõtjast, kes antud teabe dekodeerib ja tagasisidest (Valk 2003:202). 2.1 Kommunikatsiooni füüsilised takistused Kõige sagedamini puututakse töökeskkonnas kokku füüsiliste takistustega. Füüsiliselt võivad kommunikatsiooni takistada infoga ülekoormatus, aja nappus, väljastpoolt tulev tülitamine vestluse ajal, halb kuuldavus, tegelemine mitme asjaga korraga jms. Juht peaks
võimaldavad valida sobivat käitumisviisi lõpptulemuseni jõudmiseks - töösse suhtumine, suhtlemisviisid) 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb neljast komponentist: Sisu tahk väljendatakse verbaalselt, sõnadega Mina tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab sõnumi vastu visuaalselt Suhte tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina kaotaja, sina võitja. Kehakeelega väljendab ebakindlust ja alandlikkust. ,,Ma pole sellest kindel..
töösse suhtumine, suhtlemisviisid 20. Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimeste vaheline teabe vahetuse protsess. 21. Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema sõnum, mis koosneb 4 komponendist: 1. SISU - tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA - tahk tähendab teavet edastajast. Kuulaja võtab info vastu visuaalselt; 3. SUHTE - tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4. MÕJU - tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Alistuv stiil Suhtlemisskeem: mina kaotaja- sina võitja: " Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Agressiivne stiil
peab inimesel olema abistavad väärtused, milleks võib olla motiveeritud töössesuhtumine, mis aitab lõpptulemust saavutada. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? Sisu väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega Mina tähendab teavet sõnumi edastajast; kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt Suhe väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina kaotaja sina võitja. Kehakeel näitab ebakindlust ja alandlikkust, ei olda oma sõnades ja tegudes kindel. ,,Ma pole selles kindel..
alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna edastatakse iga päev triljoneid bitte teavet, mis iialgi ei jõua adressaadini. Suhtlustõkked liiguvad kolme rühmana: I Keskkonnast ja situatsioonidest tulevad häiretegurid II Teate edastajast tingitud takistused; III Teate vastuvõtjaga seonduvad suhtlusbarjäärid (Kidron 2004: 30). I Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlustõkked on järgmised: · Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus, halb käekiri jne... · Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. · Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust
Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töössesuhtumine, suhtlemisviisid Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt organisatsiooni missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmises, töötajate käitumises. 20. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? 1. SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 3. SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4. ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 21. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Alistuvalt käituv inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada om mõtteid, tundeid ja soove
ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Alistuv stiil - Suhtlemisskeem: MINA KAOTAJA- SINA VÕITJA: " Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel..
korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Alistuv stiil - Suhtlemisskeem: MINA KAOTAJA - SINA VÕITJA: "Ma pole mingi asjatundja... Ma pole selles kindel..
Suhtlemisvormid – suuline, kirjalik, visuaalne (joonised, skeemid). Kahepoolne suhtlemine on edukas kui endale selgeks teha, mida ja milleks. Täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus, hinda vastukaja ja jälgi teise inimese reageerimist. Suhtlemisbarjäärid: Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus), suhtlejate staatusevahend, kultuurierinevused, kõrvaliste isikute kohalolek, ruum, kellaaeg Edastajast tulenevad – psühholoogilise kontakti mitteloomine, arusaamatu väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt.
· kontekst (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek jne.) · tagasiside (info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust), nt. psühholoogiline müra, mille alla liigituvad eelarvamused, stereotüübid, hoiakud sõnumi edastaja suhtes, eksternaalset füüsilist müra tekitab kõik see, mis jääb sõnumisaatjast ja -edastajast väljapoole (tänavasaginas on mõnikord võimatu kuulda, millise häälega ja mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt
Tragöödias ja draamas esineb muutuvaid tegelasi rohkem kui komöödias. Avatud tegelane tegelane ja tema teod on avatud ja arusaadavad Suletud tegelane raskestimõistetav ja mitmetitõlgendav Tegelase loomise tehnikad Tegelase kommentaarid o Otsene edastatakse tegelase kõnes verbaalselt. Enesekohane enda kohta edastatav info, võõrkommentaar teise tegelase kohta edastatav info. Info usaldusväärsus sõltub edastajast (vaenlane vs ise/sõber) ning kõnesituatsoonist monoloog (enamasti siiras) vs dialoog (info teadlik moonutamine, hea mulje jätmine, laimamine) o Keelekasutus kirjakeel, släng, murre. Sõnavara suurus, mitteverbaalne info (kostüüm, miimika, hääl jne) Autori kommentaarid väike roll, sest autorikujund on varjatud. Remarktekst väljendub enamasti diskreetselt (lavakujundus, muusikaline kujundus)
· Enamus uurijaid on veendunud, et sõnaliselt antakse edasi teadet, samal ajal väljendavad mittesõnalised vahendit isikutevahelist suhet. · Kui sõnad ja liigutused ei lange kokku,usuvad inimesed sõnadeta teavet. Kommunikatsioonivead · Mida kavatseti öelda? · Mida öeldi tegelikult? · Mida kuuldi? · Mida kuuldu all mõisteti? · Mida vastati? · Kuidas vastust mõisteti? Suhtlemisbarjäärid · Võivad olla tingitud nii info edastajast, · info vastuvõtjast · kui situatsioonist Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mittesõnalised suhtlemisvahendid: · Distants, füüsiline kokkupuude: Intiimne distants - 0 0, 45 m. Personaalne distants 0,45 1, 20 m. Sotsiaalne distants - 1,20 3,60 m.
· täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus · kanna hoolt teise poole huvitatuse ja aktiivsuse eest ning jälgi reageerimist · hinda suhtlemise efektiivsust - vastukaja. Suhtlemistõkked Suhtlemistõkked ehk takistused, mis võivad osaliselt või täielikult blokeerida info liikumise, filtreerida infost välja mingi osa või anda sellele ebaõige tähenduse. Suhtlemistõkked võivad tuleneda keskkonnast ja olukorrast, teate edastajast või vastuvõtjast. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · Suhtlejate staatusevahed ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on:
49.Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töössesuhtumine, suhtlemisviisid - v ahendid eesmärkide saavutamiseks. 50. 51. Teema 3 1. Mis on suhtlemise põhisisu? 52.kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 53. 2. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? 54.koosneb 4 komponendist: 55.SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 56.MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 57.SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 58.ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 3. Kirjeldage suhtlemisstiile. 59.kirjeldatakse kahe tunnuse abil: - Avatus suhtlemises. - Tagasiside märkamine. 60.Viis suhtlusstiili: - Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) ..
- ametivestlus 540. - koosolek ja nõupidamine 541. - avalikkussuhete kujundamine 542. - läbirääkimised 543. - ametikirjad 544. 545. 111. Eduka suhtlemise eeldused 546. Eduka verbaalse suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb 4 komponendist: 547. · SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 548. · MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 549. · SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 550. · ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 551. 552. ·Kuulamine kui tegevus; 553. ·Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; 554
annaabi.ee 
