Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ebaseaduslik sisseränne Euroopa Liitu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seadusliku, frontex, viisa, amnesty, parlament, tegelemiseks, ühiste, liikmesriikidel, analysis, sisseränne, ootavad, agentuur, abistab, valve, tuneesia, rannikule, migratsiooni, resolutsioon, kreekal, greece, migrants, veebileht, hispaania, küpros, toimetulek, teemaga, aegadel, paljudele, rakendamise, elamise, elavate, organisatsioonid, koolitamiselrahaliitu. Euroopa Parlamendi valib rahvas igas liikmesriigis otsesel hääletusel. Nõukogu koosneb kõigi liikmesmaade esindajatest. Nõukogu nimetab Euroopa Komisjoni ja EL Kohtu. Keskpanka juhivad spetsialistidest ametnikud ja see ei ole poliitilise kontrolli all. EL institutsiooniline struktuur Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 7 kohaselt täidavad ühendusele antud ülesandeid järgmised institutsioonid (5): Euroopa Parlament (Strasbourg, Brüssel) Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel, Luksembourg) Euroopa Komisjon (Brüssel, Luksembourg) Euroopa Kohus (Luksembourg) Euroopa Kontrollikoda (Luksembourg) Euroopa Liidu eesmärgid Ühisturg; (asutamislepingu art 2) Majandus- ja rahaliidu loomine; Majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja säästev areng; Tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase; Meeste ja naiste võrdõiguslikkus; Majanduse püsiv ja inflatsioonivaba kasv;
et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud
B.Varasemad laienemised Kuue asutajaliikmega ühinesid: 1973. aastal Taani, Iiri Vabariik ja Ühendkuningriik; 1981. aastal Kreeka; 1986. aastal Hispaania ja Portugal; 1995. aastal Austria, Soome ja Rootsi. C.Viies laienemine ELi viies laienemine on olnud Euroopa Parlamendi arvates ainulaadne, enneolematu poliitilise ja ajaloolise mõõtmega ülesanne, mis annab võimaluse kontinendi edasiseks rahumeelseks integratsiooniks. Euroopa Parlament on asunud seisukohale, et kõikidel taotlejariikidel on õigus saada luba liiduga ühineda. Parlament on siiski väljendanud mitmel korral muret ELi institutsioonilise raamistiku puudulikkuse ja laienenud liidu rahastamiseks vajalike lisaressursside pärast. Samuti on parlament läbirääkimiste käigus rõhutanud vajadust hinnata kandidaatriike lähtuvalt nende headest ja halbadest külgedest ning iga riiki eraldi vaadeldes. 1. Ühinemistaotlused
Edaspidised eesmärgid sisetollide kaotamine, ühised välistollid, ühisturu loomine. EURATOMi eesmärk tuumaenergia rahumeelne kasutamine. 1950. aastate lõpus ei tulnud kellelegi pähe korraldada referendumit Euroopa integratsiooni küsimustes. Oluline oli Jean Monnet' lobby, inimeste informeerimist nagu tänapäeval vajalikuks ei peetud. Kolme ühenduse koondnimi oli Euroopa Ühendused kuni 1993, kui nimeks sai Euroopa Liit. Neisse kuuluvad samad riigid ühiste juhtorganitega. Laienemisi on seni olnud 6. Mõni aasta pärast EÜ moodustumist hindas Ühendkuningriik oma varasema otsuse ümber ja esitas ühinemisavalduse. Paraku lükkas Prantsusmaa president Charles de Gaulle avalduse tagasi. Ta väitis, et Ühendkuningriik on liiga seotud teiste inglise keelt kõnelevate rahvastega, pühendunud oma impeeriumi jäänustele ja tihedalt seotud kaugete riikidega. Ta võrdles
Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid, ordud ja gildid, seejärel igasugused liidud ja ühingud. Lääs on olnud klassiühiskond, erinevate klasside huvide arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks. Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia, vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid. Esimene parlament pärineb 9. sajandist Islandist. Teistel tsivilisatsioonidel võrreldavat esinduskogude pärandit pole. Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism.
(EU) / Council of Ministers [of the EU] EUROOPA ÜLEMKOGU 49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded · EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president · Määrab üldise poliitilise arengu suunad. · Aluslepingute muutmine ja täiendamine · Otsustab uute liikmesriikide vastuvõtmise · Otsustab kandidaatriikide staatuse andmise · Otsustab kõige põhimõttelised julge ja välispoliitika küsimused EUROOPA PARLAMENT 50. Euroopa Parlament keda/mida esindab? · Esindab EL kodanikke 51. Euroopa Parlamendi töökorraldus: poliitilised grupid ja komisjonid (NB!!! põhimõtteliselt gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!) · Tegelevad vastavalt poliitilisele taustale. Koonduvad poliitilistesse gruppidesse. · Komisjonides arutatakse eelnõusid vastaval teemale 52. Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-,
Institutsioonide ja otsusetegemise reform: korraldati rahvahääletus Iirimaal) · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse tagasihoidlikud, ent siiski olemas suurendamine Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · Euroopa Kohus kohtunike arv * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv liikmesriikide kasuks · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega
4) Vajadus lahendada Saksamaa küsimus. 5) Vastastikune majanduslik sõltuvus. Koostöö erinevad vormid · Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise komitee loomist abi jagamiseks · vastastikuse kaitse lepingud: Dunkirki leping, 1947 (Suurbr ja Prantsusmaa) Brüsseli leping, 1948 (SB, Prants & Benelux) · Euroopa Kongress 1948 (Haagis) sooviti luua Euroopa Parlament riikideülene institutsioon, mis juhiks Euroopa poliitilisi protsesse osalesid 16 Eur riiki (ning vaatlejad USA-st ja Kanadast); kukkus läbi · NATO 1949 (North Atlantic Treaty Organisation) kuigi algselt vaid täiendusena mõeldud, siis omandas kiirelt keskse julgeoleku tagaja rolli · Schumani plaan 9. mail 1950.a. ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks idee autoriks Jean Monnet (Prants ja Saksa vastasseisu vältimine; maj koostöö kui poliitilise koostöö edendaja)
annaabi.ee 
