peetakse asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust kampaania rahastamise reegleid; keskvalimiskomisjon täpsustab 11 Kodanikud, huvid ja demokraatia valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse näiteks, kas tal on kodakondsus, kas ta on kandideerimisealine, ega ta ei kandideeri samaaegselt mitmes ringkonnas või valimisnimekirjas jmt.. Paljud riigid on kehtestanud omamoodi distsiplineeriva „filtri” nendele, kes kavatsevad kampaaniasse lülituda vaid huvi pärast. Nii registreeritakse presidendikandidaat vaid siis, kui ta on kogunud teatud hulga
Nad on riigiõiguse allikateks kõikides riikides, kuid eriti kaalukas on tavade roll Suurbritannias. Briti tavade eriline roll tuleneb Briti konstitutsiooni eripärast, mis seisneb selles, et kirjutatud õiguse osakaal võrreldes teiste riikidega on suhteliselt tagasihoidlik, kohtupretsedentide ja tavade osakaal aga suurem kui mujal. Näiteks loetakse tavanormideks: monarh peab välja kuulutama billi (seaduseelnõu), mille parlamendi mõlemad kojad on vastu võtnud alamkoja enamuse liider saab peaministriks minister läheb erru, kui talle avaldatakse umbusaldust Lordide koda ei algata finantseelnõusid (ei kanna poliitilist vastutust). Parlamentaarsetes riikides on tavaks, et riigipea teeb valitsuse moodustamise õiguse ülesandeks parlamendivalimistel kõige enam hääli saanud erakonna liidrile või vähemalt alustab valitsuse moodustamise läbirääkimisi kõigepealt temaga.
häält: nt kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kel on 14 päeva aega selle väljakuulutamiseks. Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näiteks vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti vastu võtab, siis peab president selle kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse, kel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi
konkreetset kohtuasja üldse oleks, nt. kontroll veel jõustumata aktide osas. Abstraktse normikontrolli algatamise õigus on veel jõustumata seaduste osas Vabariigi Presidendil, nii jõustunud kui ka jõustumata seaduste suhtes on abstraktse kontrolli algatamise õigus õiguskantsleril ja teatud tingimustel kohaliku omavalitsuse volikogudel. Õiguskantsler saab kontrollida ka välislepingu kooskõla põhiseadusega. Formaalse kontrolli käigus kontrollitakse: kas akti on vastu võtnud pädev organ ja kas ta on järginud protseduuri reegleid kas akt on avaldatud kas akt on õigusselge Kontroll alati algab formaalse kontrolli tasandilt. Kui formaalse kontrolli käigus leitakse, et akt on formaalselt põhiseadusevastane, siis pole materiaalse kontrolli juurde tarvis enam asuda. Materiaalse kontrolli käigus kontrollitakse kas akti sisu on kooskõlas konstitutsiooniga. 20. Mida kujutab endast põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsuste
kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kel on 14 päeva aega selle väljakuulutamiseks. Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näiteks vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti vastu võtab, siis peab president selle kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse, kel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
km/h. Otsustav tegur, kas ületada kiirust või mitte, ei ole mitte liikluseeskiri kui selline, vaid kas kiiruse ületamisega kaasnevad eeldatavad kulud kokku on suuremad kui tulu, mis tõuseks varem Pärnu jõudmisest. Kindlasti leidub alati keegi, kes ületab kiirust, kuid enamiku inimeste käitumist on võimalik muuta valikuvõimaluste kulu-tulu suhte kaudu. Nobeli laureaat Herbert Simon on võtnud kasutusele mõiste piiratud ratsionaalsus – see tähendab, et ideaalselt ratsionaalset otsustust pole olemas, seda takistavad tegelikkuses mitmed piirangud - indiviidi informatsioon valikuvõimaluste kohta on alati piiratud ning ta ei või teada kõikide alternatiivide positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Sellest tulenevalt on ratsionaalne käitumine reaalsuses palju rohkem ajendatud nende „sisemaailmast”
(ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus ei tulene haldussuhte subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon! 4. Munitsipaalõigusnormid ja instituudid Munitsipaalõigusnormideks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad munitsipaalõiguse aine moodustavaid ühiskondlikke suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused.
tegevusse.·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust.
sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust.
Aristotelese teooria) Üldistuseks tuleb märkida, et Antiik-Kreekas oli riigi kodanikkond tänapäevases mõistes väga kitsas ring isikuid: kodanikeks ei loetud orjasid, naisi, välismaalasi, samuti mehi, kes ei olnud võimelised relva kandma ning mehi, kes olid alla kolmekümne aasta vanad. Antiik-Kreekas oli V saj. e.m.a. kodanike üldkoosolek kõrgeim otsustaja kõigis olulistes välis- ja sisepoliitilistes küsimustes, kusjuures otsustused tehti hääletamise teel (nt Sokratese juhtum). Platoni ning Aristotelese aegadel olid kogetud juba nii demokraatia (demos - kodanike kogu, rahvas; kratos - kellegi üle valitsema, võim) kui rahva võim, kuid ka aristokraatia kui päriliku seisuse võim ning monarhia kui päritav isikuvõim. P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST Riik Platoni käsitluses: riik ja inimene on tekke seisukohalt põhimõtteliselt üheealised. Inimese
„vaimude“ või „kummituste“ ( seega ka poltergeistide ) juhtumid. „Vaimud“, keda elavad inimesed on näinud läbi aegade, peaksid olema siis enda kehadest väljunud „inimesed“, kelle füüsilised ( bioloogilised ) kehad on aga praeguseks juba surnud. Inimesed on juba tuhandeid aastaid näinud vaime. Kuid sellisel juhul ( ajas rändamise teel ) oleks „vaime“ või „kummitusi“ võimalik ka eksperimentaalselt uurida. Seni on paranormaalsete nähtuste vallas läbi viidud uurimused näidanud, et „vaimud“ emiteerivad endast nõrka elektromagnetvälja. Need kinnitaksid teesi, et teadvus eksisteerib pärast ajusurma just elektromagnetkiirgusena. Surmalähedaste kogemuste reaalne olemasolu oleksid seega tõestatud. Ja järelikult kehtiksid ka antud teooria arusaamad. Antud teooria kehtivuse tõestusi on võimalik saada ka teistmoodi. Näiteks siis kui ajamasinaga liikuda inimkonna kaugesse tulevikku ja näha seda, et kas tsivilisatsiooni arengu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
