Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk – sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. See eelnõu ei jõudnud kaugele. 3. juunil 1907 aeti Riigiduuma laiali. 3. juuni riigipööre 1907 1907. aastal 3
Politkovskaja oli tuntud Venemaa valitsuse jaoks tundliku teema, Tsetseenia sõja ja selle tagamaade, kartmatu paljastajana. Paari aaste eest presidendi- ning parlamendivalimiste kampaania ajal oli mõne kandidaadi ligipääs meediale oluliselt kitsendatud. Riigiduuma valimistejärgne koosseis garanteerib presidendile vabad käed kõige selle osas, mille üle konstitutsiooni kohaselt otsustavad rahvasaadikud. Poliitilise olukorra ebastabiilsust näitab see, et varem kõige suurema parteina duumas mõju avaldanud kommunistlik partei kaotas oma saadikukohtadest poole, samas kui paremäärmuslastest "liberaaldemokraadid" ja uustulnuk Kodumaa partei saavutasid üheskoos neljandiku duuma kohtadest.Selles vist asi ongi. Venemaal on tavalised demokraatia institutsioonid koos oma eriliste seadusandlike, täidesaatvate ja kohtuvõimu instantsidega. Need on eraldi seisvad, kuid mitte iseseisvad. Presidendile kuulub nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim ja kohtud ei ole poliitilise võimu
omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga. * 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. * Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitmeid eestikeelseid erakoole, eriti tütarlastele.
kehtestati ,,kõvendatud valvekord". * Tsenseeriti ajakirjandust * Ainsaks legaalseks poliitiliseks parteiks eestis jäi Jaan Tõnissoni ,,Eesti Rahvameelne Eduerakond" Riigiduumad: 1906.a kokku kutsutud I Riigiduumasse valiti 4 eestlast ja 1 venelane.Valitsus ,aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt ja see saadeti enne töö alustamist laiali. 1907- moodustatud teine Riigiduuma saadeti samamoodi laiali ja kehtestati valimisseadus millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat. Sellega kukkusid läbi lootused parlamentaarsete reformide teostamisest. Samamoodi läks 1907 laiali ka Balti kindralkuberneride moodustatud Erinõukogu. 1914.juunis puhkes Esimene maailmasõda ,mille tulemusel said lüüa ja lagunesid mitmed Euroopa impeeriumid , kuid ka Ida Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluse saavutasid soomlased,eestlased,lätlased,leedulased,poolakad ning tsehhid ja slovakid. Eestlaste vaatenurk:
kui kohale ilmunud sõjaväe üksus avas rahva pihta tule. Peale seda kirjutas Nikolai 2 alla manifestile , mis lubas anda venemaale parlamendi , rahva õigused ja põhiseaduse. Tekkisid erakonnad. Nikolai II Tema valitsemis ajal puudusid kodaniku õigused, sõna vabadus . Ta ei hoolinud rahva arvamusest. Ta oli julm valitseja. Kahe revolutsiooni vahel. Venemaal kutsuti kokku riigiduuma. Eestlaste osalust duumas vähendati. Eestis moodustus kirjanduslik rühmitus Noor-eesti ja Tartus avatu Eesti Rahva muuseum. Ülekaalus oli mõisamajandus. Tekkis sotsiaalne kihistumine. Sel ajal puhkes ka I Maailma sõda. Alguses puudutas see eestit väha , hiljem aga venemaa mobiliseeris eestlasi sõtta. Majandus sai maailmasõja tõttu kannatada. Siis nõuti esimest korda avalikult eesti autonoomiat. Veebruari revolutsioon. Petrogolis vallandus toitlustus rahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks
Samaaegselt tööandjad püüdlesid selle nimel, et võtta tagasi majanduslikke saavutusi, mida töölised saavutasid 1905 aastal ja püüdsid ka moodustada oma enda tugevaid organisatsioone. Kui streikide liikumine taaselustus 1910-14 aastatel, olid tööliste pettumused teravalt nähtavad, ning mitte ainult streikide ja poliitiliste nõudmiste taaselustumisega, vaid ka üha kasvavas bolsevike populaarsuses. 1912. aasta sügisel võitsid bolsevikud enamuse tööliste häältest Duumas pea kõigis valimispiirkondades. Paljud ühingud valisid bolsevike enamuse endale juhtkonda.9 Riigiduuma Veel üks suur viga mis pärast 1905 aasta revolutsiooni tehti oli see, et juba enne esimest Riigiduuma kokku tulekut oli valitsus välja kuulutanud eelpool mainitud Venemaa esimese põhiseaduse, millejärgi oli sisuliselt kogu riigivõim endiselt tsaari käes ja talle jäi terve hulk seadusandlike ja täitevvõimu õigusi, muuhulgas kontroll armee ja välispoliitika üle ja ka võim
suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud Friedebert Tuglas. Tõnissoni tegevus revolutsioonist revolutsioonini (19061917) 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvusautonoomiat. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud kadettide saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka karistussalkade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale
Mõisakülas, Velisel, Vaalis. Kuulutati välja sõjaseisukord. Maal algas mõisate põletamine. Kutsuti välja sõjavägi. Kohtupidamist ei olnud. Siis tuli hiljem ka kohus surmamõistmine. Eesti 1905 revolutsiooni järel 1. Millised oli 1905 revolutsiooni tulemused a) poliitikas omaalgatuslikke organisatsioone suleti, seati raamid nende tegevusele, kutsuti kokku Riigiduuma (sinna valiti ka eestlasi), baltisakslastel esindust duumas ei olnud, pidid ka linnavolikogudest tagasi tõmbuma, ERE sai endiselt jätkata b)kultuuris rajati erakoole, kus õppetöö eesti keeles, kaks esimest klassi eesti keeles, kutsuti ellu haridusseltsid, moodustus NoorEesti rühmitus, jätkus seltside loomine, rajati kutselisi näitetruppe, kirjasõna arenes, Eesti Rahva Muuseum 2. Miks oli maapuudus 20. sajandi algul Eestis üks teravamaid probleeme?
Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegtusesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, Tallinna tselluloosivabrik ja Räpina tselluloosivabrik. Samuti ehitati ulatuslikku
majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi Riigiduumas oli ka eestlaste valitud saadikuid I Riigiduuma (1906) koosseisus Jaan Tõnisson, Oskar Rütli ja August Lubbi, Karl Hellat ning Pavel Paptšinski), kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni: II Riigiduumas (1907) olid Anton Jürgenstein, Mart Murten, Kaarel Parts, Tõnis Jürine ja Paul/Pavel Pärn; III Riigiduumas (1907–1912) Aleksander Terras; IV Riigiduumas (1912–1917) Juhan Oras ja Jaan Raamot. Riigiduumas aga olid esindatud Balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased: III Riigiduumas Otto Benecke, Oskar Brackman, Alfred von Schilling, Martin Schultzenberg; IV Riigiduumas Oskar Brasche, Karl von Brevern, Otto von Engelhardt. Majanduse areng
Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. 3. juuni riigipööre 1907- 1907. aastal 3. juuni riigipööre piiras vaesemate
sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegtusesid aktiivselt mitmesuguased eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. · Esimene maailmasõda 1914
Eesotsas välismaalastest väejuhid. Steletsid- kutselised sõjaväelased, aga nad polnud veel päris regulaararmee. Rahuajal neid riiklikult ülal ei peetud. 17.saj jooksul loodud uued väeosad, mis koguaeg koos, juhtivatel kohtadel välismaa ohvitserid. Väga palju välismaalaste poolt (nii kapital, eesjuhtimine) rajatakse mitmeid ettevõtteid, 1632. a Tuula relvatehase raj. U sel ajal Vm ka teed jooma, tuli Aasiast. Pärast Segaduste aega taastati riigi administratiivne süsteem. Duumas ei saa näha seisuslikku esinduskogu või parlamendilaadset esindust. Zemskii sobor (maakogu) demokraatia kus rahva ja tsaari vaatepunktid harmoonilises kooskõlas. Vm ei saa päris seisuslikuks ühiskonnaks pidada. Koguda makse, mida tsaar nõudis ja ka enda ülalpidamiseks (tsaari vojevood??). Ka prikaaside süsteem alles, väga muutlik ja ebasüstemaatiline. Kõik kokku üsna primitiivne. Prikaasides töötasid ametnikud e djakkid. 17.saj pärisorjuse üldine väljakujunemine
Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased. Eestimaa kubermandus võitsid seekord vasakpoolse bloki kandidaadid: Tõnis Jürine, Paul Pärn ja Mart Murten. Liivimaa kubermangu Eesti osast sai Anton Jürgenstein, Karl Parts. trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid. Murten ja Pärn liitusid sotisaaldemokraatidega, ülejäänud eestlased Kadettidega. KA teises duumas jätkasid Balti saadikud jõupingutusi, et võimude terror lõpetataks (karistussalgad). Algatati uurimine. II riigiduuma saadeti laiali, kuna valitsus ja duuma ei jõudnud kokkuleppele maaküsimuse lahendamise osas. 3. juuli riigipööre, 1907. 3. juuni valimisseadus muutis radikaalselt valijameeste koosseisu mõisnike ja suurkodanike kasuks, kelle hulgast üle kogu riigi pärines 2/3. Töölistele ja talupoegadele jäi 1/4. Järsult vähenes ka ääremaade esindatus
Seega jäid baltisakslased poliitikast kõrvale. 27.04 moodustusid kohe erakondlikud fraktsioonid. 1) Kadettide partei 2) Trudovikud vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3) Autonomistid-föderalistid vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki. Duumas domineeris vasakpoolne meelsus. Tegelik konflikt vallandus agraarküsimuses, tänu trudovike radikaalsusele selles vallas. Kardeti, et talurahava hulgas võivad vallandudauued mässud. 09.07 kogunes osa riigiduuma saadikutest 10.07 võeti seal vastu Viiburi(?) üleskutse. Selles kutsuti inimesi üles kodanikuallumatusele, noormehi mitte minema sõjaväkke ja õhutati rahvast mitte makse maksma. Tegelikke tagajärgi see ei toonud, vaid allakirjutanud said karistada.
annaabi.ee 
