eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis,, Reisikirjad: "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab,, 1957, "Maailm arlekiini kuues,, 1973 Ja veel palju muud Mälestused Pansost Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia.
("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus") looming 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". lisaks Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Pildid Aitäh tähelepanu eest!
kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul- Eerik Rummo 20 aastaselt kirjutas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu ja optimistlikult naiivne Aastal 1994 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", milles optimism hakkas taanduma Peale 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" hakkas ta kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Lisaks luulele on ta kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, laulusõnu ja dramatiseeringuid Tema neljast draamast kõige olulisem "Tuhkatriinumäng", mis on uuema dramaturgia näide Aastal 1966 määrati Paul-Eerik Rummole Juhan Liivi preemia Ta on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele nt Mässajate laul, Põgene Vaba Laps, Iga mees on oma saatuse sepp Tema "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl Ta oli Kirjanike Liidu liige Aastatel 2003-2007 oli Paul-Eerik Rummo Eesti Vabariigi rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo esitab
"all" kaotavad oma keskse tähenduse, vertikaal pole enam seisundite põhiliseks visuaalseks orienteerijaks PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul eerikrummo.html http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=10870:lotv loeoek&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3304 http://et.wikipedia.org/wiki/Omakirjastuslik_tegevus _Eestis http://www.teataja.ee/et/pauleerik.php Tänan kuulamast!
,,Lumevalgus...lumepimedus",kus on tihedalt põimitud klassikaline ülevus ja eksperimenteeriv huvi keele vastu. Looming "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemiklugemiki" (lasteraamat, 1974) Lisaks luulele Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest Tema neljast draamast olulisim on "Tuhkatriinumäng" (1969), mis on uue, senisest tinglikuma dramaturgia näide ,,Tuhkatriinumäng" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971) "Viimse reliikvia" filmimuusika Paul Eerik Rummo on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele. Igale eestlasele tuntud ja pähe kulunud laulud on näiteks: Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Põgene Vaba Laps
mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". kogus väljendub vabadusiha sidemete katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre. Kirjandusteadlane Rein Veidermann on kirjutanud: "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega
Iga inimene kes soovis ja tahtis teatrisse minna, oli see kindlasti kättesaadav. Lihtsam oli loomulikult linnainimestel, aga kes elasid kaugemal, ka neile ei olnud teater väga kaugel, sest eesti on väike ja peaaegu igas maakonnas oli üks teater. 2) 1930. aastate fenomeniks võib pidada omateatrit, sest tähtsale kohale toodi just eesti rahvusliku karakteritega tegelased. Kirjanikud hakkasid kirjutama palju eesti dramatiseeringuid, ning paljusid loetakse ja lavastatakse ka tänapäevani, ka omateatrit tehakse tänapäeval. 2. - Lk 199 ül 1 (Vaata lisa) Jääb kõlama Hendrik Visnapuu lause, et teater peab kiskuma rahvast välja raskete aegade sisendatud alaväärtuslikkuse tunde, peab naeruvääristama halbu omadusi meie hingeelus ja tõstma, julgustama seda, mis meis on positiivset. Sest teater on siiski meelelahutus ja peab inimestele lõbu pakkuma.
Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna reziikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku teinud üle 50 lavastuse nii teatis, televisoonis kui ka raadios. Toikka nimetab oma lavastust minimalistlikuks satiiriks. Teos ongi minimalistlik, kuid see-eest väga omapäraselt ja huvitavalt lahendatud. Väike saal ja lava, umbkaudu neljakümneliikmeline publik ja kõigest neli näitlejat, kes ühel hetkel võivad sulle näost näkku silma vaadata, annavad vahetu ja meeldejääva elamuse. Kuna osi on oluliselt rohkem kui
Diskreetselt sisselavastatud kujundid. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Pansol oli väga nõudlik maitse lavastuse aluseks oleva kirjandusliku algmaterjali suhtes. Läbivaks jooneks oli tema teatritöös autori süvamõtte avamine. Tema püsiautoriteks olid Smuul ja Tammsaare. Ta oli enamus Smuuli näidendite (va ,,Polkovniku lesk") esmalavastaja. ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta neljal korral, sageli tegi ta ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Tema teatrikeel oli mängulisem ja elusam. Ta esindas Stanislavski põhimõtteid teatrit, mkis baseerub näitlejate ümberkehastumisele ja läbielamiskunstile ning püüdleb alateadvuse äratamisele läbi teadlike tegevuste. Tema lavastustega on seotud ka ebatraditsionaalsete teatriruumide otsing. ,,Inimene ja jumal" - põhineb Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud
keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse vahel tõlgeteks ka teisendusi ühest kunstiliigist teise: näiteks romaanide dramatiseeringuid teatri, filmikunsti, kuuldemängu vms jaoks; kujutava kunsti teostest lähtuvaid muusikateoseid jne. Tartu-Moskva semiootikakoolkond näiteks käsitab keelt kui primaarset märgisüsteemi ning kunste kui sekundaarseid märgisüsteeme, milliste vahel toimub analoogiline tõlketegevus. Tõlkimine kui protsess on ühesuunaline, st toimub alati ühes teatud suunas lähtekeelest sihtkeelde. Tõlgete liike Suuline tõlge on algse (suulise või kirjaliku) teksti tõlge suulisel, kuuldaval kujul
Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja
Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodud väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid välja tema püsiautorid: Juhan Smuul, A.H. Tammsaare. Panso oli pea kõigi Smuuli näidendite esmalavastaja. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta 4 korral. Sageli tegi ta oma lavastuste tarvis ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Neis dram. peitus ka originaalsest lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine. Oma teksti loomisel olid tal kindlad eetilised põhimõtted. Panso varasemate lavastuste hulgas on eriti märkimisväärne 62 aasta esietendunud ,,Inimene ja jumal", mis põhineb Tammsaare ,,Tõe a õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud
umbes 15-20% repertuaarist). Ekspressionistlike draamade kõrval mängiti ka maailmaklassikat ja moodsaid autoreid (Sciller, Molere, Wilde, Shaw). Kuid koha repertuaarides (Estonias, Vanemuises) säilitasid ka vanamoodsamad jandid Eesti teatrisse tõi muutuse 1929. aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson, Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%. 17. Modernistlikud suundumused 1920. aastate teatris. Paul Sepp. Esimese sammu astus uuenduste Pinna, lavastades Draamateatris oktoobris 1919. aastal Oscar Wilde'i "Salome"
4. 12.15 Juhendaja tutvustab eelseisva kasvatusnädala tegevuskava 15 min 5. 12.30 Sissejuhatus- seosete loomine ruumis olevate piltidega. Juhendaja räägib O.Lutsu elust ja loomingust. Lisaks lahtised küsimused noortele, küsides milliseid raamatuid on kirjutanud? Jutukäigus jõutakse ,,Nukitsamehe" teemani, kõige seda illustreerivad pildid- O.Luts, Möhk, Tölpa, Moor. Juhendaja tutvustab ,,Nukitsamehe" dramatiseeringuid- millal anti esimene raamat välja, millal esitati teatris ja millal loodi film ,,Nukistamehest". Kes oli tegelased ja tuntumad näitlejad filmis ja mis rolle nad mängisid. Tegevuse lõpetamine: Juhendaja tänab kõiki osavõtmise eest. Vahendid: pildid tegelastest 1 tund 6. 13.30 Osalejate ärasaatmine: juhendaja saadab osalejad garderoobi ning kontrollib, et
- katekismuse õpetamise alustamine kogudustes Juhtiv osa Põhja-Eesti hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool reformiti ümber triviaalkooliks. Kaotati skolastikal põhinenud meetodid. Õpilased jaotati klassidesse, eeskujuks seati humanismiideed, palju loeti antiikklassikute töid.( Andresen 1997,62) Väga kaasaegse meetodina tundub mulle see, et ettenähtud lektüüri alusel korraldati dramatiseeringuid ja vaidlusi. Kasutan võõrkeeleõpetajana taolist võtet sageli oma tundides. On ju dialoogi koostamine ka väike dramatiseering. Lisaks kanti ette värsse ning tehti stiiliharjutusi. Tarkuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Õpilastel oli vaja läbida kolm astet: 1. alamaste (tertia) lugemise selgeks 2. teine aste (secunda) ladina keele grammatika, usuõpetus , muusika 3. kõrgem aste (prima) ladina keel
· Vanemuise uus, moodsa lavatehnikaga teatrimaja · Suhteliselt palju noori teatris (Irdi stuudio lõpetanud jt) · Paralleelnähtusena ka nt Ülo Vilimaa uudsed muusika- ja tantsulavastused Tooming ja Hermaküla lavapartneritena · Neist kujunesid suurepärased lavapartnerid. Mängisid peaosi, vastandpaari. Unt, Vahing jt teatriuuendusega seotud kirjanikud: · Mati Unt töötas 1966-72 Vanemuises kirjandusala juhatajana, kirjutas mitmeid dramatiseeringuid. 1975-81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1981-92 Noorsooteatri lavastaja, 1992-2003 Draamateatri lavastaja · Vaino Vahing töötas psühhiaatrina, samal ajal kirjutas näidendeid, arvustusi. Psühhoanalüüs sobis hästi teatriuuenduse teoreetilist tausta täiendama. Vahing pidas oma kodus nn salongi, mis oli noorte teatri- ja kunstiinimeste kohtumispaik. Psühhoanalüüsi tõi sisse ja Jungi teooriad. Teatriuuenduse ideed ja teoreetiline baas
omakirjastuslikult)"Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)"Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)"Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989)"Ajapinde ajab" (1985)"Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005) Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. 9. ESIMENE LAINE 1990. aastate algus elab suure kirjandusmurrangu tähe all. Aastad 1994--1995 pakuvad olulisi teoseid, kaante vahel ilmuvad näiteks Kivirähki ,,Ivan Orava mälestused", Mihkelsoni ,,Nime vaev", Kõivu ,,Studia memoriae" esimesed köited, Kaplinski, Ehini, Krulli, Soometsa luulekogud jm. Klassikalise kirjandusloo piire on alati rohkem määranud luule, mis suudab olla rohkem sünkroonne iseendaga
· lavastuslik integraalsus, massistseenid ja ansamblimäng · mitmekuused proovid · Vajalikuks sai lavastaja funktsioon · Uus näitekirjandus elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine (naturalism ja realism) · laval olgu reaalsuse tõetruu peegeldus Esimesed lavastajad ja nende teatrid: · Prantsusmaal André Antoine ja tema Theatre Libre, asutatud 1887 lavastas Zola lühinäidendeid ja Zola tekstide dramatiseeringuid. · Saksamaal Otto Brahm, kes asutas Berliinis oma teatri Freie Bühne aastal 1889 · J. T. Greini Independent Theatre, asutatud 1891 Londonis Olulised lavastajad ja teooriad: · Konstatin Stanislavski (1863-1938) ja Moskva Kunstiteater (1898) · 1898 läbimurdeline Tsehhovi "Kajaka" lavastus · Tema nn süsteemi põhijooned: kunstiline ühtsus, ansamblimäng ja psühholoogiline lähenemine näitlemisele (alateadvus), realism (usutavus).
Üksteisest möödarääkimine. Tsitaat: Siimeon: ,,/.../ Paneb torm pahaks, kui teda sõimatakse, või muudab voolav vesi käiku, kui teda pilgatakse? Jätab rohi tärkamise needmise pärast või vaikib laulev linnuke meie naeru pärast? /.../" Pilet 13: ,,Tõde ja õigus", romaani osade tutvustus ja loetud osa(de) lähivaatlus ,,Tõde ja õigus" on viieköiteline epopöa. I 1926, II 1929, III 1931, IV 1932, V 1933. Tegu on pereromaaniga ühe pere lugu. Tehtud palju dramatiseeringuid. I ja II on küllaltki autobiograafilised. Tõsieluliselt Põhja- ja Lõuna-Tammsaare talu. II on Treffneri koolist. I on ,,Võitlus loodusega", II on ,,Inimene ja jumal". III on ajalooline, tegevus revolutsiooni ajal 1900 alguses. ,,Inimene ja revolutsioon". IV on inimene ja armastus. ,,Inimene ja inimene" V on kokkuvõte, mis saab tegelastest edasi. ,,Rahu leidmine". Pilet 14: Romaani ,,Tõde ja õigus" I osa analüüs
Satutakse siis Kaval-Antsu talukohale, Põrgupõhjale. Pagan teeb tööd, Jürka õpetab tavaletama. Kui vastata ei oska, tuleb öelda: "Ei mäleta, eit mäletas, aga suri ära." Lõpuks seesama Vanapagan saab aru, et läbi töö ja vaeva ei tule armastus. Paneb Antsu talu põlema, aga need surma ei saa. (ookei, mida iganes...=D) Elu lõpu poole kirutab artikleid Euroopa 30.aastatest. Suri 1. märts 1940, maetud Tallinna Metsakalmistule. Teda on palju trükitud, tõlgitud, dramatiseeringuid on tehtud "Tõest ja õigusest", 1964 film "Põrgupõhja...", 1980 hea film "Kõrboja peremehest", "Kuningal on külm" on seatud ooperiks. ,,Juuditi" aluseks on Piibli apokriiva lugu Juuditist ja veel Hebeli ,,Judith" ning Wilde'i ,,Salome". Piibliloost on hoopis teine aktsent. Vett pole, aga Juudit jõukas. Tapnud oma impotendist mehe. Olovernese juurde läheb sellepärast, et on temasse armunud. Olovernes on algul kiütkestatud aga Juudite teeb vea ütleb, et tahab ilmale kanda
annaabi.ee 
