Tal olid lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis. Aastal 1914 siirdus ta lahkhelide tõttu Estonia teatrist Venemaale, kus saavutas teatritruppides ka edu. Vabadussõja ajal sidus ta end Draamateatriga, olles nii teatri direktor, näitleja ja näitejuht. Aastal 1923 pani ta aluse Rahvateatrile, kus osalesid asjaarmastajatest näitlejad. Rahvateater polnud eriti populaarne ning 1927. aastal läks see pankrotti. Sõja lõppedes töötas elu lõpuni Estonias. Rolle Oscar Wilde ,,Salome" A. H. Tammsaare ,,Juudit" Nikolai Gogol ,,Revident" Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Tunnustused 1931 Estonia teeneline näitleja 1933 Estonia Seltsi auliige
Algusaastatel polnud teatril oma teatrimaja, renditi Tallinna saksa teatri saali ja esineti ringreisidel üle Eesti. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks 1939. aastal sai teatri ametlikuks koduks tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5, mis on Eesti Draamateatri koduks tänaseni. (2) Pärast Teist maailmasõda toimusid teatriga mitmed muudatused, teatrit organiseeriti ja nimetati mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. Eesti Draamateatrile kujundas 1960.1970. aastatel näo lavastaja Voldemar Panso. lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Draamateater tänapäeval Eesti Draamateater annab aastas üle 500 etenduse, seda oma maja kahes saalis ja ka mujal Eestis. Etendusi külastab hooaja jooksul üle 120 000. teatrisõbra.
Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika Näidendi autor Marius Ivaškevičius (sündinud 1973 Leedus Molėtais) on kirjanik ja filmirežissöör. Tema näidendeid on tõlgitud ja lavastatud Leedus, Venemaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Lätis. Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr
Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo
kultuuripildis. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks. Kaks aastat hiljem ostis teater ära tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5. Nn põhjamaise juugendi stiilis maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. See kaunis hoone Tallina südalinnas on Eesti Draamateatri koduks praegugi. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. Eesti Draamateater on seotud eesti suure teatrimehe ja lavastaja Voldemar Panso nimega. Tema lavastused kujundasid teatri näo 1970ndatel aastatel, täna töötavad majas tema õpilased ja õpilaste õpilased, jätkates Panso teatritraditsiooni. Aastas annab Eesti Draamateater üle 500 etenduse, seda oma maja kahes saalis ja ka mujal Eestis.
otsas, siiski õnnega pooleks leida vajaliku ravimit. kevadpoolaastal 1918 avastati tal tuberkuloos. Sügishooajal 1918 kohtus Liina Reiman oma sõbra ja kolleegi Anna Markusega, kes oli saadetud teda Draamateatrisse tööle kutsuma. Ta jäi nõusse. Tööperioodi 19191920 alustas Draamateater paljutõotavalt ja lootusrikkalt, esietenduste arv tõusis 28ni, millest 15 ringis olid Liina osad. Hooajal 19201921 liitus Draamateatriga uus näitejuht Paul Sepp, kes sai Liina Reimanile üheks suurimaks teenäitajaks. Liina Reimani anne seisnes esmajoones ümberkehastumisvõimes, millist on antud vähestele. Kõik tema loodud natuurid olid hoolikalt läbi mõeldud ning iga laval tehtud liigutus, lausutud sõna ja intonatsioon psühholoogiliselt põhjendatud. Samas jäi ikka ja jälle vajaka lavalise liikumise oskusest, kehalisest osavusest ja kõnetehnikast
romantilist paketti kahele hotellis, perepaketti ``Onniorav'', mis pakub meeldivaid elamusi lastele ja puhkust vanematele ja ``FUN'' paketti pidutsemishimulistele. Savoy Hotell restoraniks on MEKK, kus pakutakse roogadeks Eesti köögi toite. Selles samas hotellis serveeritakse hommikusööki hotellikülastajatele kella 10-ni. Alates kella 12-st hakkab restoranis lõunapakkumine. Lobby's teevad inimesed tihti tööd, kohvitass kõrval. Hotell teeb koostööd SPA-dega ning Eesti Draamateatriga - kliendid saavad teatrist kupongi ja selle ettenäitamisel soodustusi või tasuta joogi baaris. On olemas ka Romantikapakett kahele, mis sisaldab majutust hubases kaheinimesetoas, kus külalisi ootab vahuvein ning puuviljavaagen ja teenindus on personaalsem nende jaoks. Lisaks on veel mitmeid lisateenuseid nagu lapsehoidmisteenus, triikimisteenus, valuutavahetus, autorent, suveniirid, sülearvuti laenutus jpm. Hotell on väga hubane ja selle kena interjööri tõttu,
Moskvaski tõusis ta täheks, ent koduigatsus andis end tunda ja juba märtsis 1915 tegutses ta uuesti "Estonias". Samal aastal Pinna mobiliseeriti, kuid määrati kantseleikirjutajaks Tallinna Merekindlusesse ja sai nii võimaluse jätkata teatritööd. Saksa okupatsiooni päevil sunniti Pinna teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komissariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades. Siitpeale jäi ta neljaks aastaks seotuks Draamateatriga, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. Draamateatri perioodiga on taas seotud mitmed õnnestumised - Oscar Wilde`i "Salome", Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad", Anton Hansen-Tammsaare "Juudit". Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud Pinna ameti maha. "Estoniasse" tagasipöördumise katse ebaõnnestus, kuna Pinna pidas rangemaks muutunud distsipliininõuetele alistumist liiaks, seda enam, et nõudjaks oli tema õpilane Ants Lauter.
lennu lõpetajatega 1992 Paul-Eerik Rummo, ,,Valguse põik", Viljandi Kultuurikolledzi teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega THEATRUMIS 1994.a. ,,Armastuse mirage" A.Tshehhovi ainetel 1995.a. ,,Aadama mäng" 1996.a. ,,Lavakava Kristjan Jaak Petersoni loomingust" 1997.a. A.Puskini ,,Väikesed tragöödiad" 1998.a. Maeterlincki "Pelléas ja Mélisande" 1998.a. Anouilh ,,Antigone" 1998.a. T.Bernhard ,,Harjumuse jõud" koostöös Eesti Draamateatriga 1998.a. ,,Väikesed komöödiad" A.Tshehhovi loomingu ainetel 2000.a. Molière' i "Tartuffe" 2001.a Gábor Görgey "Vader, kus tukk on?" 2002.a. F.Pessoa "Merimees" 2002.a. J.Viiding, T.Rätsep "Olevused" 2003.a. ,,Miks mitte abielluda" A.Tshehhovi ainetel EHI üliõpilastega 2003.a. William Shakespeare, "Palju kära ei millestki" 2003.a. Shakespeare'i ,,Hamlet" 2004.a. V.Tendrjakovi "Koolilõpuöö" (VHK teatriklassi lõputöö) 2005.a
püstitada tema hauale ausammas. 5 Samal aastal Pinna mobiliseeriti, saadeti Tallinna Merekindlusesse kantselei- kirjutajaks, nii et ta sai edasi teatriga tegeleda. Saksa okupatsiooni päevil sunniti Paul Pinna teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komis- sariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades. Siit- peale jäi ta neljaks aastaks seotuks Draamateatriga, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. 1923. aastal pani ta avalikust kriitikast ja salajatest intriigi- dest ameti maha. ,,Estoniasse" ta tagasi ei pöördunud, sest distsipliininõuded olid liiga karmiks läinud. Samal aastal rajas ta Eesti ainsa erateatri Rahvateatri. Selle kollektiiv koosnes asjaarmastajatest. Etendati lustmänge, et rahvast lõbu- stada. Hoolimata arvamustest, et selle tööga tegi Pinna oma nimele häbi, lõbus- tas see teda
dekoratsioonid. Ka Draamateatri maja sai pommitamise käigus veidi kannatada ja veel märtsi lõppus kestsid parandustööd. Kuid maja oli alles ja 27, märtsil 1944 otsustasid kolm teatrit, et mängimist jätkatakse korrastatud Draamateatriruumides. Nädalapäevad jagati kolme teatri vahel. Teises maailmasõjas ning selle järellaines kaotasid oma kodud mitmed eesti teatrid ja mõnigi lõpetas tegevuse, järjepidevus katkes. See oleks üsna lihtsalt võinud juhtuda ka Draamateatriga, koosneb ju ajalugu lõputust juhuste jadast. Kuid läks hoopis nii, et nüüd tegutseb Tallinnas ikkagi Eesti Draamateater ja tema koduks olev maja on eesti vanim teatriks ehitatud ja tänaseni ka kasutatav hoone. Eesti Draamateater on kandnud eri aegadel erinevaid nimesid, siin on töötanud palju erineva mõtteviisiga inimesi ja tehtud väga erinevat laadi teatrit. Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio
Teatrite majanduslik olukord muutus nii pingeliseks, et ähvardas muutuda piduriks kunstilise tegevuse edasisele arengule. 1948. aastal käivitus ka teatrite reorganiseerimise kampaania, mille tulemusena jäi Eestis 1950ndate alguseks tegutsema vaid viis emakeelset sõnalavastusteatrit: 1948. aastal ühendati „Kannel” ja „Säde” Lõuna-Eesti Teatriks ning Riikliku Noorsooteatri (endise Tallinna Töölisteatri) liitmisel Tallinna Riikliku Draamateatriga moodustati Uus Teater; 1949. aastal liideti Uue Teatriga omakorda „Estonia” draamatrupp, mis tähendas suurte annete ülitihedat kontsentreerimist ühe teatri katuse alla. „Estonia” jäi seega ainult muusikateatriks ja Riiklik Draamateater Tallinna ainsaks sõnalavastusteatriks. Ümberkorralduste käigus suleti Narva Teater Paides (1950), Kuressaare teater ja Lõuna-Eesti Teater (1951), samuti teatriinstituut (1950). 1948. aastal asutati Tallinnas Vene Draamateater.
samalaadseid esitasid Uno arhitektide Loop, Georg (Leonhard Ots, Lapin, Vilen Künnapu, Jüri Okas jt.) vastuhakus peamiselt Tallinna Riikliku tema teeneks Draamateatriga, tuleb millega lugeda Heli Lääts jt. Nn. rahvaliku laulu tuntuimaks PordileMeelakule ja nende toetajaile. üldlaulupidude traditsiooni päästmist põlu alla “Estonia” muutus puhtalt muusikateatriks.
riiklikult soovitatud). Majanduslikud ümberkorraldused teatrite töös: 1948 viidi teatrid isemajandamisele. Paljudes teatrites kaotati dotatsioonid üldse ära. Saalid jäid tühjaks. Teatrite olukord muutus väga kriitiliseks. Väljasõiduetendusi hakati tegema maarahvamajadesse ja esinemised tehastes, nn seflus. Üldised ümberkorraldused Tallinnas ja mujal: 1948 likvideeriti Noorsooteater (vaatamata menukatele muinasjutuetendustele) ja osa selle trupist liideti Draamateatriga (eelnevalt oli sealgi toiminud koondamised). Liidetud truppide baasil sündinud teatri nimeks sai Uus Teater. 1949 Estonia muudeti muusikateatriks, draamatrupi paremik liideti Uue Teatriga, mis nimetati taas ümber Draamateatriks (1952 Kingissepa-nimeliseks). P.S Estonia oli ainus teater, kelle sõjavaremeis olnud maja oli selleks ajaks taastatud. Tallinna 3 draamatrupi asemele jäi 1. Draamateatrit asus juhtima Ants Lauter.
nõukogudevaenulikuks pilliks. Dzäss sai õiguse tegutseda 1950. aastate keskel (Uno Naissoo). 1960. aastate teisel poolel hakkas noorte muusikalist maitset mõjutama inglise ansambel "The Beatles". Eestis tekkis hulgaliselt kitarristide ansambleid "Optimistid". Lavale astusid noored lauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna. Teater ja kino: Mitmed teatrid suleti (Paides, Võrus, Valgas, Kuressaares). Tallinnas asutati Vene draamateater; "Estonia" draamatrupp ühendati Tallinna Riikliku Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade"
aastavahetusel 19056 karistussalgad veriselt maha. Revolutsiooniga seotud kultuuritegelasi (ka Tuglas, Vilde) põgenes halvima vältimiseks pagulusse. Korraks elavnemine, kuid selle katkestab 1914 alanud maailmasõda. Sellest hoolimata on tegemist suhteliselt formaalsete takistustega. Välistele takistustele vaatamata arenes kultuurielu neil aastail jõudsalt. 1906 avati Tartus "Vanemuise" uus teatrihoone, Tegemist on kutselise draamateatriga, juhiks Karl Menning. kutselise teatri staatuse saavutas ka "Estonia". 1906 hakkas ilmuma ajakiri "Eesti Kirjandus". Tartus korraldati eesti kunsti üldnäitus ja alustas tööd esimene emakeelse õpetusega keskkool. 1907 asutati Eesti Kirjanduse Selts (sajandi lõpus suletud eesti Kirjameeste Seltsi asemele), mis keskendus eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimisle,
19056 karistussalgad veriselt maha. Revolutsiooniga seotud kultuuritegelasi (ka Tuglas, Vilde) põgenes halvima vältimiseks pagulusse. Korraks elavnemine, kuid selle katkestab 1914 alanud maailmasõda. Sellest hoolimata on tegemist suhteliselt formaalsete takistustega. Välistele takistustele vaatamata arenes kultuurielu neil aastail jõudsalt. 1906 avati Tartus "Vanemuise" uus teatrihoone, Tegemist on kutselise draamateatriga, juhiks Karl Menning. kutselise teatri staatuse saavutas ka "Estonia". 1906 hakkas ilmuma ajakiri "Eesti Kirjandus". Tartus korraldati eesti kunsti üldnäitus ja alustas tööd esimene emakeelse õpetusega keskkool. 1907 asutati Eesti Kirjanduse Selts (sajandi lõpus suletud eesti Kirjameeste Seltsi asemele), mis keskendus eesti kirjanduse ja
annaabi.ee 
