Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevuse...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Noored ja edukus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks. Märkmed Selgituseks: · Rohelisega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud.
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi, Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Oma Keel 2001, nr 1, lk 20-27 Referaat Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus. Standardiks peetakse erinevates
................................................................................. 15 Teoreetiline valim......................................................................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................. 16 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Valimid kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes Valimi mõiste Uurimistöö erinevatel etappidel tuleb teha mitmesuguseid valikuotsustusi. Näiteks kirjanduse valimise juures kerkib küsimus, et milliseid allikaid valida, et need oleksid tõepoolest uurimisprobleemi esindavad. Andmete kogumise etapil tuleb valida, milliseid objekte mõõta või milliseid nähtusi uurimise alla võtta
Raamatus on 264 lehekülge. Raamatu koostasid: Robert J. Stenberg - Yale'i Ülikooli psühholoogia- ja haridusteaduse IBM professor, George B. Forsythe - USA Sõjaväeakadeemia haridusteaduskonna professor ja asedekaan, Jennifer Hedlund - Yale'i Ülikooli psühholoogiaosakonna teadur, Joseph A. Horvath - IBM-i Teadmiste Juhtimise Instituudi vanemkonsuldant, Richard K. Wagner - Florida Ülikooli psühholoogiaprofessor, Wendy M. Williams -Cornelli Ülikooli inimarengu osakonna dotsent, Scott A. Snook - USA Sõjaväeakadeemia käitumisteaduste ja juhtimise osakonna professor, Jelena L. Grigorenko - Yale'i Ülikooli teadur ja Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna dotsent. Antud raamat annab meile ülevaate praktilise intelligentsuse psühholoogilistest uuringutest ning kirjeldab selle olulisust argielus. Raamatu koostajad näitavad, kui olulised on vaiketeadmised ehk see, mida me oleme oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud.
Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis, 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli, 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta
Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid „Mida teha emaga“ (1978) „Laanepüü“ (1980) „Võlu ja vaim“ (1990) „Lasnamäe lunastaja“ (2008) jutustus „Katastroof“ (1973)
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I (IAF 0041) Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Tallinna Tehnikaülikool Elementide kirjeldus Põhielement T trigger ja baas loogika elementid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKA TEADUSKOND Materjalitehnika instituut Materjalitehnika MTM0070 Materjalitehnika TUGEVUS- SITKUSNÄITAJAD Praktikum nr 3. Juhendaja: dotsent Mart Saarna Tallinn TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli: · Leida materjalide tugevus, tutvuda materjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I MASSIIVID Kodutöö nr.2, varjant 664 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Risto Olavi Rantanen 123366MAHB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.2 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Risto Olavi Rantanen Sisukord Ülesande püstitus On antud kahemõõtmeline massiiv mille ridadeks on erinevad eksamitulemused ning veerud vastavad rühmadele, kes seda eksamit sooritavad. Koosta programm, mis väljastab
Anneriin Truu IK22D ARHIIVIMOODUSTAJA KIRJELDUS Arhiivimoodustaja tüüp Asutus Moodustaja nimetus TRÜ Aeroionisatsiooni ja Elektroaerosoolide Probleemlaboratoorium Tegevusaeg 1964 1993 Tegevuskoht Tartu Staatus Tartu Ülikool Struktuur TRÜ rektori käskkirjaga 19. septembrist 1974. a. määrati AEL teaduslikuks juhendajaks dotsent Kalju Kudu ning moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. Rektori käskkirjaga 31. jaanuarist 1983 jaotati AEL 1. veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL). Pärast
Töö 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja 1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär 1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur 1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja 1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja 1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja 1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor 2005–? Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor, õppetooli juhataja Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor Teosed “Tund enne igavikku” (2012) “Lastekodu” (2003) “Must valgel” (2011) “Arkaadia öö” (2014) “101 Eesti kirjandusteost” (2011) “Ajavahe” (1996)
Klaver ja kitarr on aga talle kõige südamelähedasemad. Seda on ta maininud muusika.ee-s intervjuud andes. • Margus Kappel on sündinud 07.septembril 1956.a Tallinnas helilooja ja organisti Johannes Kappeli (1907-1982) ning laulja ja tšellisti Lydia Kappeli (1924-2016) pojana. Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga suutlikku pianisti, kes armastab improviseerida ning, kes valdab hästi erinevaid muusikastiile: ragtime’i, bluusi, džässi, rock’n’rolli. Hingelähedasemaks peab ta
Keivin Kivimägi 10A Viitamine Salu oli 1963.-1969.a olnud lektor Turu ja ühtlasi dotsent Tampere ülikooli juures, aga tuli siis tagasi Lundi (Helk 2004: 125). Rahvasteliidu loomise kavadest olid Eesti poliitikud teadlikud juba I maailmasõja aastatel. Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest Murex või Purpura, pealegi nõudis protsess palju vaeva (Airey, O'Connell 2007: 115).
Ago Hollo K11 Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana Elukäik Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma ) Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse 29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja Nad elavad praegu Rootsis edasi ja jätkavad oma loomingulist tegevust Looming Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele · "Pidulik marss" (1968, 1992)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk
Jaan Tamm RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 1. TÖÖÜLESAN NE Maa raskuskiirenduse määramine. 2. TÖÖVAHEN DID Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED
antioksüdatiivsete omadustega probiootilisi piimhappebaktereid Lactobacillus fermentum ME3. Rabarberi-kaera, õuna-kaera ning metsamarja Hellus jogurtid sisaldavad lisaks veel ka kiudaineid, õuna-muraka-mee Hellus jogurt aga naturaalset mett. Tere oomega-3 rasvhapetega Hellus jogurtid sisaldavad lisaks jogurtibakteritele ja probiootilistele piimhappebakteritele ME-3 ka oomega3 rasvhappeid. Tartu Ülikooli Biokeemia instituudi dotsent Tiiu Vihalemm väidab, et... Väga levinud ja ühtlasi looduslik funktsionaalne toit on küüslauk. Ka küüslaugul on kindlalt tõestatud raviomadused. Funktsionaalsetest toitudest on peale biojogurtite ja küüslaugu meie toidupoodides saada ka sojajahu, kuhu on lisatud sojavalku, linaseemneõli, kibuvitsamarjaekstrakti ja veel ühte-teist kasulikku. ... Tänu oma funktsionaalsetele komponentidele intensiivistavad biojogurtid seedekulgla tegevust ja ka immuunsüsteemi
juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi
põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. E-ainetest: Erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed. Sünteetilised ained, mis ei pruugi
Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja. Riin Tamm Doktorant, Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituut Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Mart Noormaa Tartu Ülikool füüsika instituudi dotsent, loodus ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja; Tartu observatooriumi vanemteadur ja kosmosetehnoloogia osakonna juhataja. Reeglid Kandideerida võivad põhikooli haridusega noored alates 15. eluaastast, gümnaasiumiõpilased või ülikoolis õppivad tudengid. kandidaatidel tuleb ette valmistada ettekanne teemal: 'Millega pääsen mina teadusajalukku' ja osavust testiv TEADUSLABÜRINT,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Jevgenia Levtsuk 094291IASB "Reklaam" Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema: Reklaam. Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on kaaluda argumente reklaami poolt ja vastu, tuua esile reklaami osatähtsust igapäevaelus ja selle reguleerimist. Samuti üritaks anda teistele inimestele mõtlemisainet selle mõjust. Põhisõnum: Enne mõtle, pärast osta. Lugeja: Minu arust, selle töö lugeja võiks olla inimene, kes oma elus puutub kokku reklaamiga. Esialgne pealkiri:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Sandra Verrevmägi TARBIJAUURINGU ANKEET Õppejõud: dotsent Oliver Parts Tallinn 2016 Hea vastaja! Aitäh, et olete leidnud aja vastamaks küsitlusele teemal „Tudengite reisimisharjumused*“. Küsitluse eesmärgiks on saada aimu tudengite reisiharjumustes ning vastamisega annate panuse turismivõimaluste soodustamiseks tudengite jaoks. Küsitlus koosneb neljateiskümnest küsimusest ning vastamine võtab aega umbes 5 minutit. Vastamiseks tõmmake sobivaimale variandile ring ümber
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik RASKUSKIIRENDUS LABORITÖÖ NR. 2 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 15.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Tööülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2. Töövahendid: Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. 3. Töö teoreetilised alused: Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Keemialabori I praktikum Juhendaja: dotsent Kaie Pappel Tallinn 2011 Praktikum I Töö eesmärk: Demonstreerida termotöötluse denatureerivat mõju lihasvalkudele. Töövahendid: 1. rasvata loomaliha ~20 grammi 2. keeduklaasid mahuga 100 ml (2 tk) 3. mõõtsilinder mahuga 100 ml (1 tk) 4. koonilised kolvid mahuga 100 ml (4 tk) 5. kolbidele sobivad kummikorgid (2 tk) 6. klaaslehtrid (2 tk) 7. klaaspulgad (2 tk) 8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk)
Anton Adoson ISTUARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele
Jaan Tamm MEHAANILINE ENERGIA LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID
Keskkoolis * 1969 lpetas Tartu Kaugppekeskkooli * 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees
Liili Saar & Maris Maigre, I kursus-6.rühm 29.oktoober 2009 Ida Jean Orlando sündis aastal 1926. Ta on Itaalia päritolu ameeriklane. Kui ta oli 21 aastane sai ta õendus diplomi New York´i Meditsiinilisest kolledzist. Bakalauruse kraadi sai ta aastal 1951(St. John´s University) ja vaimses tervises magistri kraadi (Columbia University). Orlando oli dotsent Yale´i ülikoolis. Yale´is olles oli ta rahvusvahelise instituudi projekti uurija. Selles uuringust arenes Orlando teooria, mis avaldati aastal 1961 raamatus "Dünaamiline Õe-Patsiendi suhe"( The Dynamic Nurse-Patient Relationship). Ta arendas seda teooriat McLean´i haiglas olles. Orlando valduses oli erinevaid positsioone Bostonis. Ta oli Harvardi Kommuuni tervise plaani nõukogus. Ta teenis nii riikliku ja rahvusvahelise konsultandina.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Kodutus ja kodutud Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kava koostamine Teema Kodutute mured ja probleemid Idee Terviseprobleemid, diskrimineerimine, külmumine - probleemid Sõjad, probleemid kodus, looduskatastroofid, alkoholism ja narkomaania, vanglast vabanemine põhjused Annetamine, vabatahtlikud, info jagamine aitamine Esialgne pealkiri Kodutus ja kodutud Eesmärk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö õppeaines Teadustöö ja majandusuuringute alused Õppejõud: dotsent August Aarma Tallinn 2009 1 LIKOOLI NUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget KURATOORIUM
"Lasnamäe lunastaja" Mari Saat 12.klass Autorist Mari Saat Eesti kirjanik Sündinud 27.09.1947 Lõpetas 1970 majanduse erialal TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) Töötas 1970-1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis Aastast 1993 TTÜ ärieetika dotsent (õppejõud) Autorist Teosed: Romaanid "Laanepüü" (1980) "Võlu ja vaim" (1990) "Lasnamäe lunastaja" (2008) Jutustused "Katastroof" (1973) "Mida teha emaga (1978) Proosakogud "Roosipuupungad" (1975) "Õun valguses ja varjus" (1985) "Lasnamäe lunastaja" Mari Saadi "Lasnamäe lunastaja" sai Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2008. aasta aastapreemia. Teose tegelased Positiivsed: Negatiivsed:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool IPHONE TEEMALINE TARBIJAUURING Tarbijauuring õppeaines turundus Juhendaja: Dotsent Oliver Parts Tallinn 2014 Lp Vastaja, Pöördume Teie poole palvega osaleda LoveApple korraldatud uuringus. Täites järgneva küsimustiku, annate meile võimaluse hinnata tehtud tööd ning pöörata Apple iPhone arendamisel rohkem tähelepanu Teile olulistele teemadele. Teie poolt antud vastused aitavad meid edasise tegevuse planeerimisel, omaduste parandamisel, võimalike probleemide ja kitsaskohtade lahendamisel.
Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid. a aasta aj ajutine ak arvelduskonto apr aprill AS aktsiaselts aug august aü ametiühing dets detsember dl dessertlusikatäis dots dotsent dr doktor e ehk E esmaspäev eKr enne Kristuse sündi EL Euroopa Liit e.m.a enne meie ajaarvamist end endine FIE füüsilisest isikust ettevõtja hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool .............. ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute aluste õppeaines Juhendaja: dotsent .................. Tallinn 2010 Joonis 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 2. Joonis 3. Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 3. Joonis 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2008. ja 2009. aastal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas.
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORITÖÖ NR. 1 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika – kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas.
17. der Berufsverband,-“e erialaliidud 18. der Betreuer,- juhendaja 19. betreuen juhendama 20. die Betreuung,- järelevalve, hoolitsemine 21. der Bewerber,- taotleja, kohasoovija 22. bohren puurima, peale käima 23. die Datenbank,-en andmepank 24. das Debugger,- silur (selle abil parandatakse arvutiprogrammi või riistvara vigu) 25. der Dozent ,-en dotsent 26. drängeln tunglema, trügima 27. drohen ähvardama 28. dumpf ebamäärane 29. das Eiltempo,- kiirtempo 30. Einbetten paigutama, asetama 31. eindämmen levikut tõkestama, ohjeldama 32. der Eindringling,-e sissetungija 33. die Entrümpelung,-en välja selgitamine 34. etablieren rajama, asutama, sisse seadma 35. exakt täpne 36. die Fahne,-n lipp 37
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute alustest Juhendaja: dotsent August Aarma Tallinn 2004 Peadirektor Peadirektori Peadirektori nunik abi Siseauditi Siseauditi nunik nunik igusnunik Avalike suhete nunik
Elmar Kits oli eesti maalikunstnik. Ta sündis 27.04.1913 Tartus müürsepa perekonnas ning suri 24.03.1972 Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt
Mati Muru mäletab K. Ramulit kui lugupeetud professorit, kuid oma vanuse tõttu, mis oli juba üsna kõrge, ta oli 81-aastane, oli ka mõningaid lustakaid vahejuhtumeid. Näiteks oli Ramulil kombeks oma loenguid pidada mugavas tugitoolis, kuhu ta mõnikord loengu ajal tukkuma jäi. Ramul oli poole lause peal tukkuma jäänud ning kui ta 10 minutit hiljem ärkas, jätkas lauset täpselt sealt, kust see enne katkenud oli. Enn Koemets: Psühholoog ja TÜ dotsent on öelnud, et inimesena oli prof K. Ramul haruldaselt delikaatne, tähelepanelik ja tagasihoidlik. Eriti iseloomulik on talle asjade vaatamine mitmest aspektist ja kriitiliselt. See viib loomulikult vahel ka asjade koomilise külje nägemisele. Siin üllatatakse kuulajaid ja kaasvestlejaid sageli teravmeelsete, ootamatute mõttekäikudega ja anekdootidega Jüri Allik: Ramul oli siis juba 89 aastat vana kui ta Jüri Allikut õpetas. Allik on iseloomustanud tema loenguid
Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on mainitud mitmetes tuntud muusikaajakirjades ning sellega on kaasnenud ka olulised auhinnad. Kõige mainekam auhind on pälvitud 2004. aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. Plaadistatud on ka firmadele Alba Records, BIS, Antes
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik MEHAANILINE ENERGIA LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 26.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis:
kui gümnasist alustab lauset väikese tähega" (Järvela, 2012). Loone Ots väidab artiklis, et noortel ei ole enam motivatsiooni lugeda pikki tekste ning tähemärkide arv peab olema võimalikult väike" (Ots, 2012) ,,Ma saan aru, noor inimene on harjunud ekraanilt lugema vaid viierealisi lõigukesi. Ka need peavad tulema ja minema, plahvatama ja sähvatama ning värvi vahetama" (Arrak, 2011). Eesti keele dotsent Kersti Lepajõe leiab: ,,Neti pidev kättesaadavus, lõputu suhtlusvõrgustikes olek, jututubades osalemine, kus kiiresti reageerida tuleb, on kokkuvõttes vähendanud noore inimese kontsentreerumise võimet, mis omakorda avaldab mõju õpitulemustele" (Lepajõe, 2012). VÄIKE SÕNAVARA ,,Vähikäiku on teinud ka keele kujundlikkus, mis tuleneb vähesest ilukirjanduse lugemusest. Vanasõnad ja kõnekäänud, mis põlvkond varem olid iseenesestmõistetavalt arusaadavad, neid
Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303 IAPB Infoajastu piraadid Kava õppeaines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Teema Internetipiraatlus, selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning roll tänapäeva ühiskonnas. Ideed Piraatlus on tehnikamaailma üks vanimaid fenomene. Kõik algas sellest, et oli lihtsalt vaja andmeid kopeerida ühelt andmekandjalt teisele. Internetipiraatlus on ideaalne viis saada ligipääs meelelahutusele, mida muidu oma kodus/kodumaal poleks võimalik tarbida, näiteks teatud seriaalid ja filmid.
LABORATOORNE TÖÖ NR 3- GIS GPS Töös osalenud tudengid: Kristi Ruul, Birgit Trik, Edith-Maria Urm ja Mariliis Kartau Töö juhendaja: dotsent Aive Liibusk Töö koostamise kuupäev: 06.20.2017 Töö eesmärk: Tutvuda lihtsa GIS GPS erinevate võimalustega. Samuti luua andmebaas GIS GPS seadmes. Mõõta kolm maa-ala looduses ja võrrelda käsiGPSI ja GIS GPSi mõõtetäpsusi. Kasutatud töövahendid: Mobile Mapper 120, word, ArcMap, Snipping Tool ja Geoportaal Töö käik: Esmalt tutvume klassis GPS-iga ja loome uue projekti. Järgmisena loome uued kihid, kuhu märgime ära selle tüübid. Kihititeks loome pind ja punktid
1950. aasta detsembris valiti Seppo kohalikku võimuorganisse, Tartu täitevkomiteesse. Ainuke, mida ta sellest tegevusest mainimisväärseks pidas, oli paari õlleputka sulgemine Toomemäel. Arnold Seppole ei meeldinud tema ,,toppimine" nõukogude võimuorganitesse, see oli tema sõnul naeruväärne. Tema kuulus nende meeste kilda, kes suutis teenida vaid üht isandat, Seppo isand oli teadus. Tartus sai Seppo ka oma teadusliku ametinimetuse, mis jäi tal ka ainukeseks kirurgiakateedri dotsent. Siis tuli aga Tartust lahkumine ja Tallinnas omal käel teadustöö jätkamine. Tallinnas aga oli see arsti isiklik asi, tema hobi. 50.-60. aastatel oli Tartu ülikoolis levinud nähtuseks mõningate õppejõudude tagakiusamine ja omavahelised üliteravad konfliktid. Kõige traagilisem selline juhus lõppes näiteks nii, et üks osapool sai infarkti koosolekusaalis, kus kritiseerimine toimus, ja teine tundes ennast süüdlasena, mürgitas enda kaks päeva hiljem. Arnold
annaabi.ee 
