Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles, seetõttu kõik ringi liikmed arreteeritakse.
sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880). Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes Valgevenemaa Dostojevo küla nimest. Hariduselt oli kirjanik insener ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. 1847. aastal tekkisid Dostojevskil sidemed revolutsioonilise meelsusega Petrashevski ringiga, mille tegevuse kuulutas tsaarivõim riigivastaseks. Dostojevskilegi määrati surmanuhtlus, mis armuandmise korras asendati sunnitöö ja asumiselesaatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremooniat, kus ära jäi ainult käsklus "Tuld!". Aastad 1850 1854 veetis Dostojevski sunnitööl ning aastail 18541859 oli lihtsõdurina väeteenistuses. 25
Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ka tegelaste nimed jätkab selles vallas Gogoli traditsiooni. Nimed on teatud semantikaga, mis on kooskõlas tegelase iseloomuga. Meespeategelane Makar Aleksejevits Devuskin (Makar kreeka keeles võõras; Devuskin - neiu, rõhutatakse meespeategelase süütust).
Looming: "Isad ja pojad" "Esimene armastus" "Stepi kuningas Lear" "Vaikne nurgake" "Kolm kohtamist" Fjodor Dostojevski (11,november 1821 Moskva – 9. veebruar 1881 Peterburi) oli vene kirjanik. Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest. Ta puutus juba väga varakult kokku kirjandusega. Ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. 20. eluaastates hakkas ta kirjutama. Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petraševski ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. 28. jaanuari 1881. hakkas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust. Kirjanik, kes õppis tol ajal Peterburis, külastas oma venda 1843. aastal,kuna Dostojevski parandas enda tervist “Tallinna tervisevetel”. 9. juunil 1845 tuli Dostojevski Tallinnasse teist korda,kus ta terve suve töötas jutustuse “Teisik” kallal. 25
karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli ta tundliku loomuga ja kõike neid läbielamusi leiab nende teostest. Õpiti kodus. Isa õpetas ladina keelt. Seni kuni nad pandi pansioni (internaatkooli). 16-aastaselt suri ta ema tuberkoloosi. Kuigi ema oli armastav, on ka teada, et isa suri 2 a pärast ema, tabab teda närvivapustus ja Dostojevskil diagnoositi langetõbi. Ema oli poisid pannu õppima Peterbusri sõjaväe-inaseneride kooli. Poiss luges, tegeles kirjandusega, aga 43.aastal lõpetab inseneride kooli ja asub Peterburis ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab ta Balzac'i tõlketeose ja samal ajal hakkab kirjutama ka oma esikteose. Tal on mägurikirj oli hasa rtmäng. Vaatamata kõigele loobus ta ametnikutööst ja 45.aastal ilmub ta I romaan "Vaesed
juhtub midagi ja sellepärast narrida ei ole ilus. Rohkem on Nastasja Filippovna ja Aglja vahel erinevusi, kuigi on ka sarnasusi näiteks: nad mõlemad olid haruldaselt ilusad naised, kuigi Aglja ei olnud nii ilus kui seda oli Nastasja Filippovna.Kui Nastasja Filippovna jäi alati järeleandmatult ja halastamatult oma soovide juurde kindlaks siis Aglja paiskas pidevalt õhku iroonilisi märkusi ja tervameelsusi. 4. Dostojevskil on kalduvus kujutada hingeleu kahestumist. Leia mõni kõrvaltegelane ja too sellekohaseid näiteid. Leidsin selleks kõrvaltegelaseks Nikolai Ivolgini ehk. Kolja. Ta oli Ganja 13 aastane vend,kellest sai vürst Moskini sõber, usaldatu ja postituvi. Moskin rääkis Koljale kõik oma saladused ja usaldas teda läbi ja lõhki.Kõik teated mida Kolja kuulis pidi ta edasi rääkima Moskinile.
inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu". Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. 4. Dostojevskil on kalduvus kujutada hingeleu kahestumist. Leia mõni kõrvaltegelane ja too sellekohaseid näiteid. 1. Dostojevski on saanud ülesandega hakkama suurepäraselt, sest ta suudab teoses välja tuua nii positiivse kui ka negatiivse üdini hea inimese juures.Peategelane vürst Mõskin paistab meeldivalt silma juba sellega, kui räägib sellest, kuidas aitas Sveitsis Marie'd, kui mitte keegi neiut enam ei austanud ja külarahvas viimast
Kui nad kahekesi Nastasja Filippovna juurde lähevad, algab aga naistevaheline üksteise süüdistamine ning mustamine, mis kulmineerub Nastasja poolt esitatud ultimaatumiga. Vürst, nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja Filippovna silmis, tormab tema juurde, ent Aglaja ei talu seda ning tormab toast välja, teadmata, et vürst teda armastab ning Nastasja vastu vaid haletsust tunneb. Kuulamata vürsti selgitusi, lööb Aglaja ise oma õnne ees ukse kinni. Dostojevskil oli õigus, iga inimene teenib ise oma õnne välja, rumalalt käitudes ei ole võimalustki saavutada hingerahu.Vanad rahvatarkusedki ütlevad, et tark ei torma ja üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Mõistlikult ja rahulikult käitudes ei pruugi õnn nii hõlpsalt sõrme vahelt libiseda. Inimese iseloom on tema saatus, ta on ise oma õnne vaenlane.
ööd". Siis aga tuli Dostojevski saatusesse pööre: ta arreteeriti poliitilise tegevuse tõttu ja mõisteti 1849. aastal surma. Alles mahalaskmisel pärast surmaotsuse ettelugemist, asendati kõrgeima karistusmäär sunnitööle saatmisega. Seal valmisid romaanid ,,Alandatud ja solvatud" ning ,,Märkmeid surnud majast". Sunnitöölt vabanedes asus Dostojevski Peterburi, andes koos vennaga välja ajakirja ,,Vremja". Ta elas tormilist elu: armuseiklused, mängukirg, st tuli Dostojevskil sageli puudust taluda. Varsti surid ka tema naine ja vend. Niisuguses troostitus olukorras alustas ta oma kuulsaimat romaani. ,,Kuritöö ja karistus" on üheltpoolt vene inimese elu ja hingelaadi üldistus, teisalt aga realistlik romaan, mis käsitleb isiksuse kõlbelist ja füüsilist kokkuvarisemist pahelises ühiskonnas. Romaan osutus väga edukaks ja on seda siiamaani. Ta võttis raamatu idee kokku nii: ,,Õnn ei peitu mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga".
1856.a. armus ta ja naitus, olles 33 aastane, lesestunud ohvitserinaisega. Esialgu mõjus abielu Dostojevskile hästi ta töötas, kuigi kannatas närvilikkuse ja langetõve all. Kuid naine ei armastanud teda, otsis meelelahutusi mujalt, Dostojevski aga ei aimanud seda. Ta kirjutas siin teosed ,,Onu unelm" ja ,,Stepantsiko küla" (A.Meissaar 1935:11). Varsti lahkus Dostojevski Siberist ja asus lõpuks Peterburi. Naine oli haige ja jäi Tveri. Peterburis algas Dostojevskil hoogus kirjanduslik tegevus. Ta kirjutas teoseid ja toimetas ajakirja ,,Vremja". Varsti muutus ta üliõpilaste lemmikuks. Ühtlasi elas ta nüüd oma, 40- aastasena, üle oma teise armastusseikluse. Oma mõrsja Poliinaga sooritas ta pikema välisreisi, kannatades väga koketse ja kergemeelse armastatu käitumise tõttu. Välismaal sattus Dostojevski mängukire ohvriks. Painajalikke mälestusi sellest ajast leiame teosest ,,Mängija". Poliina on olnud algkujuks mitmele Dostojevski naiskujule
Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud sveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda ühiskonna elus, läheneda inimestele, teha midagi nende hüveks. Ta jälgib pingsalt talle tundmatut elu, milles on vähe heledaid toone, kuid ei kaota usku inimestesse, lootust kodumaa tulevikule
Dostojevski ei leidnud väga kirjastajaid, kes tema romaane trükkida oleks tahtnud ning tema vend Mihhail suri samuti noorelt, jättes oma võlad ja pere Dostojevski kaelale. Korduvalt ähvardas Dostojevskit võlavangla, kuid õnneks suutis tema teine naine majanduse asju ajada nõnda, et nende rahaline olukord aina paranes ja aastal 1877 ostsid nad endale päris oma maja. Dostojevski suri samuti tuberkoloosi. F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Aastal 1866 ilmus Dostojevskil kriminaalromaan ,,Kuritöö ja karistus". Tegevus toimus Peterburgis, Heinaturu osas. Raskolnikov, kes oli vaene, härrandlik, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne tudeng otsustas tappa liigakasuvõtja Aljona, sest ta oli rahalistes kitsikustes. Juhuslikult pidi ta tapma ka Lizaveta, kes oli liigasuvõtja alandlik ja vaikne õde, kes lihtsalt sattus valel ajal valesse kohta. Liigkasuvõtja mõrva hakkas uurima Porfiri Petrovitsh, kes on veendunud, et Raskolnikov
,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1. Ladina keele tundides karistas isa oma poegi vähemagi eksimuse eest Kommentaar: Selline rangus mõjus kindlasti hästi Dostojevski ja ta vendade teadmistepagasile, kuid siiski arvan ma, et väikseid lapsi ei tohiks eriti karmilt karistada, sest see paneb neid kahtlema nende vanemate armastuses nende vastu 2. Tema isa surmateade põhjustas Dostojevskil närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. Kommentaar: See näitab, et kuigi isa oli olnud oma poegade vastu karm, oli ta oma poegadele väga tähtis. Langetõbi jäi Dostojevskit vaevama kogu eluks. See näitab, kuidas isa äkiline surm teda mõjutas. 3. Dostojevski võis ühe ööga kaardimängus või doominos võita isegi 1000 rubla. Kommentaar: Kindlasti ta ainult ei võitund, vaid ka kaotas. Mängurluses peitub tema
o lizaveta tegelane roskolnikov tapab ära, teises naine o isiksused vastuolulised roskolnikov, idioodis aglaja oli õrna südame ja hingega, aga jättis testsuguse mulje, tegi haiget oma armastatule, kuid mitte meelega · erinev(ehk idioodis oli) o rohkem rõhku kirel o vähem vaesust o kk algas roimast ning jätkub kannatusega enne alistumist karistusele; idikas lõppeb roimaga dostojevskil 2 ideaaltegelast: jeesus kristus ja don quijote kuidas ideaalide omadused tulevad välja dostojevski teostest? · ennast ohverdavad · hukka mõistetud · hull peast pisut kuidas dostojevski suhtus kannatustesse? dostojevski pidas seda minu meelest loomulikuks osaks elus. kuritöös ja karistuses ning ka idioodis on mõlemas esindatud erinevate tegelaste kannatused. kuna ta arvas, et inimene ei ole loomult hea ja ta peab võitma kurjuse iseendas, sest üksnes iseenda kaudu läheb
tegelane kellel endal nende sündmustega pistmist ei ole, kuidagi on sellesse segatud aga tegelikult olukorra sees ei ole, ta on kõikjal kohal, on kõikide nende sündmuste tunnistajaks). See kroonik fikseerib sündmusi sellises mahus ja järjestikuses nagu ta suudab neid haarata puhtalt teatrivaataja positsioon. Teatrivaataja näeb ainult välistegelast (erineb selle poolest romaanilugejast, ei saa lugeda mõtteid jne). Dostojevskil sama moodi paneb krooniku sündmustesse ja see seletab nagu oleks ta teatrivaataja. Tolstoil on hoopis vastupidine meetod. Tolstoi autorina näeb, teab kõike, tungib kangelase kõige sügavamatesse mõtetesse, motiividesse, ükski tema tegelastest ei saa tema eest midagi varjata. Dostojevski kroonik näeb väliseid külgi mitte salajasi motiive. Ehk ta viibiks nagu mingisugusel teatrietendusel, mille ta pärast üles kirjutab.
Ta leidis otsitu viimase kambrist surnuna. Tõde kuuldes oli Iokaste murdunud ja enese surmanud. Surnu kõrval seistes torkas Oidipus enesel silmad peast, et jääda igavesse pimedusse · Dostojevski elu ja looming, ,,Kuritöö ja karistus" või ,,Idioot" Fjodor Mihailovits Dostojevski 1821 -1881 Vene kirjanik, kes pärines põlisaadlist. Dostojevski oli hariduselt insener, lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petrasevski ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus "Tuld").Aastad 18501854 veetis Dostojevski sunnitööl. Aastatel 18541859 oli ta väeteenistuses lihtsõdurina. 1821-1881. Dost on maailma olulisemaid 19. sajandi kirjanikke. Ta sündis Moskvas vaestehaigla arsti perre (isa oli
hakkab üha rohkem pooldama kristlikku headust, kaugeneb seltskonnast. Mees hakkab suhtlema teisitmõtlejatega, kelle vaimne isa oli Petrasevski, veenduud sotsialist. Mõeldakse ühiskonna parandamisele, pärisorjuse kaotamisele. 49. aastal punt vahistatakse ning sõnumi andmiseks korraldas riik näidisprotsessi. Dostojevskile määratakse surmanuhtlus, kuid kedagi siiski ei hukatud. Dostojevskile määratakse aga 4-aastane sunnitöö ja 6-aastane sundasumine. Dostojevskil tul taluda Siberis ränkrasket sunnitööd ja raudahelaid. Mõistagi, mängisid kannatused Dostojevski loomingus suurt rolli. Läbivateks teemadeks saavadki kannatused ja läbielamised. 1859. aastal saab võimaluse tagasi tulla, sellal oli riigis tekkinud revolutsioonilne õhustik. Autor avaldab kirjeldusi sunnitööst ,,Märmeid surnud majast" ja romaani ,,Alandatud ja solvatud". Dostojevski maailmavaade on muutunud: inimene ei ole oma loomuselt läbi ja lõhki hea, temas on ka vastuolulisust
sunnitööle. · Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. · Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. · 1867 abiellus Annaga. · Tema jaoks oli tõeline inimene kannatav inimene, seda oli ka ta ise. · Kirjutas peamiselt jutustusi, romaane. · Tegelased tavaliselt vaesemad tavakodanikud. · ,,Inimene on saladus" · 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri. · Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. · Dostojevski jagas inimesed kahte gruppi: 1) Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed,
Arutleb selle üle,e t kõik on maailmas omavahel tihedalt seotud, toimub korraga, simultaanselt. Selles paljususes tuleb orienteeruda ja sellega leppida. Leiab, et tuleb end küll vaimselt arendada, aga ei tohiks kapselduda vaimumaailma, vaid teenida vaimu igapäevases maailmas. Need kaks poolt on maailma loomulikud osad. Tema kangelased ei leia traditsioonilisi teid pidi lahendusi. Tuleb loobuda väikekodanlikust mugavusest, turvalisusest ja sageli toob see loobumine kaasa kannatusi (ka Dostojevskil). Just kannatamise võima näitab inimese tugevust. Kui kannatamise mõõt pole täis, pole inimene suuteline muutuma. Reeglina on Hesse kangelastel ka oma teejuht, õpetaja, kes tutvustab, aitab kangelast tema teel, aga iga inimene on erandlik ja iga kangelane peab leidma oma tee (pole olemas universaalseid teid). Hesse väärtustab vaimsust, vaimsus ületab aja ja vaimset kultuuri ei saa hävitada.