*Tihedus - isendite arv pinnaühikul *Sõltuvaad organismide mõõtmetest, nõudlusest keskkonnategurite suhtes ja teistest populatsioonidest Elusosa on Biotsönoos ja eluta osa on Ökotoop Biosfäär- elu sisaldav kiht ümber maa Liigiline koosseis - ökosüsteemis elavate liikide nimistu Liigirikkus - kooslustesse kuuluvate liikide arv Liigirikas ökosüsteem - salu-segamets, puisniit Liigivaene ökosüsteem - raba Produktiivsus - biomassi juurdekasv ajas Ökosüsteemi iseloomustatakse dominantide abil Toiduahel: Maasikas-Tigu-Konn-Siil-Rebane-Ilves Toiduahela lüli = troofiline tase Autotroofsed taimed - võtavad keskkonnast anorgaanilisi ühendeid ja sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid. Autotroofsed taimed Tootjad Autotroofsed bakterid - ehk Autotroofsed protistid Produtsendid Protistid(hamööb,kingloom, silmviburlane) ehk ainuraksed loomorganismid Mikroorganismid, seened ja osa selgrootuid loomi - kes lagundavad surnud
Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon, Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon 3. Sea vastavusse mõisted ja sisu: Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon, Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. – Formatsioon, Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise. – Ordinatsioon, Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. – Sotsiatsioon, Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. –
Sellisel juhul on ta sunnitud talitama piltlikult põhimõtte "parem varblane peos kui tuvi katusel" järgi. Selline strateegia on nõrga isendi jaoks optimaalsem kui mõni teine, alternatiivne strateegia, mis sobib tugevale isendile. Näiteks konnadel hõivab suur tugev dominantne isane territooriumi ja krooksub valjusti, meelitades ligi emaseid. Väiksemad konnad ei ole võimelised ei territooriumit hõivama ega piisavalt valjusti krooksuma, mistõttu nad istuvad satelliitidena vaikselt dominantide territooriumide servas ja püüavad emastega kopuleeruda sel ajal, kui need on parajasti teel mõne suure ja atraktiivse krooksuja poole. Enamasti see neil ei õnnestu, kuid mõnikord siiski. Niisugune "parim-halva-mängu-juures-strateegia" on eriti mõttekas siis, kui tegemist ei ole geneetiliselt määratud strateegiaga ja on lootust, et vanemaks saades või toitumusliku seisundi paranedes võib isend asuda rakendama mõnd edukamat strateegiat, või et vähemalt isendi
Ta ei kopeeri ühemõtteliselt, vaid jäljendab varasemat mänguliselt ning muigavalt. 8. Postmodernistlik hoone tahab täita mingit puuduvat tsentrit või kõigile ühise keskse ruumi funktsiooni. Miks ei võiks see ühine asi olla kellakapp? Tõepoolest. 9. Arhitektuur on valdkond, kus ajastu kultuuriline praktika ilmneb kõigeväljapaistvamal ja silmatorkavamal viisil eriliste ruumilahenduste või ka stiililiste dominantide ilmumisena inimese isiklikku või avalikku elukeskkonda. Modernistliku ja postmodernisliku arhitektuuri erinevuste väljatoomine kõneleb ühtlasi väga selget keelt suurtest muutustest inimeste maailmatunnetuses, aga ka näiteks varasemaga võrreldes teissuguste majanduslike ja sotsiaalsete mehhanismide käivitumisest. 4. Postmodernisliku arhitektuuri näited. · AT&T Building(Johnson ja Burgee, 1978-83) · Mitmed Robert Sterni projekteeritud elamud
,,Puskini Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puskinit ennast poleks olemas olnudki." Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung) Süzhee ja faabula (plot/story) Juri Tõnjanov ,,Kirjanduslikust evolutsioonist" Kirjandusliku süsteemi mõiste Kirjanduslik evolutsioon on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine ,,Dominant": süsteemis domineerivate elementide grupp; dominantide vaheldumine Roman Jakobson Keele poeetiline funktsioon Metafoor ja metonüümia Selektsioon ja kombinatsioon Claude Lévi-Strauss ,,Strukturaalne antropoloogia" (1958); ,,Metsik mõtlemine (1962); ,,Mythologica I-IV" (1967- 71) Igas kultuuris on täheldatav püüd oma ümbritsevat keskkonda klassifitseerida Metsik mõtlemine: omane ,,primitiivsetele" kultuuridele: arhailine, maagiline maailmavaade, millel on lihtsalt teised eesmärgid, kui moodsal linnaühiskonnal
asustab mingi organismide kooslus. (Biotsönoosi elupaik) Näiteks on happelise toitainevaese turbaga raba biootop männile, soolakilule, sookiurule, raba- hõbekajakale ja teistele. Ökosüsteemi iseloomustab: 1)Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri. 2)Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv 3)Produktiivsus Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas. Näiteks kõige produktiivsem on vihmamets. 4)Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. (Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid. Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad herbivoorid on 1. astme tarbijad
Mesokombinatsioon Sadade kilomeetrite suurused mandriosad Megakombinatsioon Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) Makrokombinatsioon -Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. Ruumiline kontinuum Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise. Ordinatsioon Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. Sotsiatsioon Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. Assotsiatsioon Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. Formatsioon -L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud:Süntaktsionid
ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. 93. Fluktuatsioonid 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). 94. Kahjustamine kahju tekitamine (nt vesi kahjustas orasepõllu) 95
ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine Ökosüsteemi saab kirjeldada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse abil. a) Liigiline koosseis on ökosüsteemi kuulutavate liikide nimistu. b) Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arvu. Üheks liigirikkaimaks ökosüsteemiks on salu-segamets. Liigivaene on nt. raba. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. Dominant on liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Nt. männiku dominandiks on mänd Ökosüsteeme saab kirjeldada ka selle produktiivsuse abil. Nt. et leida kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi (taimede kuivkaal pinnaühiku kohta). Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Toitumissuhtes ökosüsteemis
Dünaamika 2 põhitüüpi - 1)välisfaktorite rütmilistest muutustest tingitud - ööpäevane ja sesoonne dünaamika, aastatevahelised erinevused, mis on tingitud Päikese tsüklitest; 2)suktsessioon - ühe koosluse järgnemine teisele, põhjustatud keskkonna kindlasuunalisest muutumisest, tavaliselt pöördumatu. Sesoonne dünaamika - regulaarselt korduv, temperatuuri ja valguse rütmilistest muutustest põhjustatud koosluste muutumine.* populatsioonide vaheldumine; * dominantide vaheldumine; * hulga muutused; * liikide arvu muutused; * tsüklomorfoos - raku kuju muutused (näit. niidi laiuse või pikkuse muutumine, jätkete pikkuse muutumine). Sesoonset dünaamikat kontrollovad faktorid - *varakevadel valgus*siis biogeenid, Si ränivetikatel*siis stratifikatsioon e kihistus (osa vorme settib)*aeg-ajalt ärasöömine e. kisklus (grazing), entomoloogid kasutavad terminit sööm*sügisel jälle valgus Bioloogilised faktorid (vähemalt 5) - 1
tarvitab või millele ta on kohastunud. Moodsam tõlgendus: organismi kohastumine antud keskkonnatingimustele. 28. Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga? Ökonisside kattumise määr on proportsionaalne konkurentsiga. Kitsas niss on üldiselt spetsialistidel (tõenäoliselt K-strateegid). Lai niss on generalistidel (tõenäoliselt r-strateeg). Vähem produktiivsemates ökosüsteemides on nissid üldjuhul laiemad. 29. Võrrelge dominantide ja võtmeliikide olulisust ökosüsteemi talitluse seisukohast Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass). A keystone species is a species that is disproportionately connected to more species in the food-web. Keystone species have lower levels of biomass in the trophic pyramid relative to the importance of their role. The many connections that a keystone species holds means that it
Kõige suuremad troopilise vihmametsa massiivid esinevad Lõuna-Ameerika (Amazonase madalik), Kagu-Aasia (Sunda saarestikud ja Uus-Guinea) ning Aafrika ekvaatorilähedastes piirkondades. Väiksemad, kuid koostiselt vaesemad vihrnametsa massiivid esinevad ka subekvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes (eranditult sademeterikastel tuulepealsetel mäenõlvadel). Troopilise vihmametsa silmapaistvamaks iseärasuseks on erakordne liigirohkus ja seda ka puude-dominantide hulgas. Ei ole haruldaseks, kui ruutkilomeetri suurusel alal loendatakse 200-300 erinevat puuliiki. Troopilist vihmametsa kirjeldades kõnelevad mitmed autorid kolmest, neljast, seitsmest ja isegi kaheteistkümnest rindest, millest koosnevat mets. Kuid väga paljud uurijad väidavad, et puude mistahes grupeerimine kõrguse järgi on subjektiivne ning rindeid tegelikkuses ei eksisteeri. Sageli väidetakse, et troopiline vihmamets koosneb mitmest rindest
ka organismide ja keskkonna vahel. Eluvormid – koosluse koosseisu kõige jämedam jaotus. Eluvormide protsentuaalne vahekord ongi üks koosluse tunnuseid. Kasutatakse liigiloendite koostamisel. Liikide koguarv – iseloomustab koosluse mitmekesisust ja suhete keerukust. Liikide arvu loendatakse kindla suurusega maa- alal. Osatähtsuse järgi võiks liike jaotata mitmeti, levinuim on dominantide s.t valitsevate liikide esiletõstmine. Liikide osatähtsusel põhinevaid rühmi nimetatakse fütotsönotüüpideks. Taimekoosluste dünaamika Kõik alalised muutused on jaotatud kahte rühma: -kooslusesisesed muutused, mis on enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised ja toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires, neid käsitletakse kui koosluse dünaamikat
· Akordideks on ,,dominant" funktsiooniga akordid. I 7, IV 7 ja V 7. Struktuuriline ehitus: s.3, v.3 ja v.3 · Arhailine blues koosneb 3 eelpool nimetatud akordist: I 7, IV 7 ja V 7. · Jazz blues'I nõ karkassiks on arhailine blues, kui bebop viljelevad muusikud soovisid muuta vastavat harmooniat enda jaoks raskemaks ning lisasid sinna IIm7 ja V7 juurde. Kuid akordide lisamisega tugevdati 3 põhi astet. · Vastav dominantide liikumine annab vastava mazoori ja minoori vahelise tunnetuse. Nagu oleks duur aga lõpus on pigem minoor...?! 9 Mõned kriitikud nimetavad Bluesi kõige suuremaks mõjutajaks kogu muusikas üldse. Mis ei pruugi olla sugugi vale ega ülepaisutatud arvamus. Jazz võib õelda, et on saanud alguse Bluesist. Kui poleks olnud Bluesi, poleks meil Jimi Hendrix'it, Nirvana'I, Louis Armstrong'I Miles Davis't, Pink Floyd'I, James Brown'I, Frank Zappa't jne
Esimene on taimeliikide arv taimekoosluses ja teine on samaastmeliste süntaksonite arv mingil alal, selle kindlakstegemine on keerulisel ja sellega on tegeldud Eestis aastakümneid ja mitmel tasemel. 36. Süntakson, formatsioon, assotsiatsioon. Süntakson koosluste klassifikatsiooni ükus Formatsioon süntakson, mis ühendab ühe dominandiga kooslused, näiteks männikud Assotsiatsioon ühendab oluliste tunnuste (dominantide, rindelisuse vms) poolest sarnaseid kooslusi, näiteks lubike-pääsusilma assotsiatsioon lubjarohkeil soostuvatel niitudel. 37. Taimede kohastumise strateegia. Ökoliigi kontseptsiooni. Kohastumise (adaptiivse) strateegia kontseptsioon. Optimaalne kohastumise strateegia. W=ml, kus W on ellujäävate järglaste arv ehk liigi kohastumus, m on järglaste arv ajaühikus, mõõdetekse aastates ja l on taime eluiga aastates ehk ellujäämise näitaja. Kuna nii m kui l on ainet ja energiat tarbivad
Otsustusreegel on siin umbes selline: kui oled noor või halvas konditsioonis, käitu ühtmoodi, kui oled vanem ja heas konditsioonis, käitu teistmoodi. Näiteks konnadel liigist Rana catesbiana hõivab suur tugev dominantne isane territooriumi ja krooksub valjusti, meelitades ligi emaseid (joonis 7.7). Väiksemad konnad ei ole võimelised ei territooriumit hõivama ega piisavalt valjusti krooksuma, mistõttu nad istuvad satelliitidena vaikselt dominantide territooriumide servas ja püüavad emastega kopuleeruda sel ajal, kui need on parajasti teel mõne suure ja atraktiivse krooksuja poole. Enamasti see neil ei õnnestu, kuid mõnikord siiski. Näiteks ühe uuringu põhjal sooritati satelliitide poolt kaks paaritumist 73 paaritumisest, mis lombil kokku üldse toimus. Seda pole ilmselt palju, kuid siiski rohkem kui päris null. Ent püüdes valida suurte konnade strateegiat, oleks asi lõppenud väikeste konnade jaoks kindlasti veel halvemini
Flokulatsioon helvestamine, agregaatide (helveste) moodustamine vees olevast heljumist selle settimise kiirendamiseks, vee (ka reovee) puhastamise võtteid. Selleks lisatakse veele näit. raua- või alumiiniumisooli, lupja. Fluktuatsioon 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). Fotokeemiline udu Los Angelese sudu; sisaldab orgaanilisi peroksiide, mis tekivad pilvitu kuiva ilmaga
heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. Fluktuatsioon (lad. fluktuatio) lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). Fluktuatsioonide põhjusteks võivad olla ilma muutus, konsumentide muutus, inimtegevus.
annaabi.ee 
